Roll ühiskonnas (0)

Roll ühiskonnas
Sotsiaalse vastutuse mõtestamiseks on oluline mõista vastajate üldist arusaama ettevõtte rolli kohta ühiskonnas – kas esmatähtis on teenida vaid raha või oluline on panustada ühiskonna arengusse ka laiemalt. See küsimus muutis pildi omanike ja tippjuhtide arusaamast sotsiaalse vastutuse osas palju mitmekesisemaks – samuti ilmnesid erinevused omanike ja juhtide arusaamades. Teatava üldistusega võib öelda, et omanike arusaamad ühtivad pigem kitsama, teoorias majandusliku sotsiaalse vastutusega seostavate arusaamadega. (Kulliki Tafel, märts 2006)
Kui ettevõte eksisteerib, on ta tegelikult ju üks osake ühiskonna rakust – tal on oma tööjõud , ta maksab töötajatele palka, ettevõte maksab ühiskonnale makse; osaleb kaudselt ka infrastruktuurides – ettevõtted tarbivad infrastruktuure ning oma tegevusega toetavad nende olemasolu ja paranemist: kasvõi näiteks tarbides energiat, ettevõte maksab energia eest ja kindlustab energiatootjale teatud raha, et energiatootja saab arendada seda infrastruktuuri. Minu põhimõte on selles, et kui ettevõte juba eksisteerib, töötab, on ta juba ühiskonnale midagi andnud. (Kulliki Tafel, märts 2006)
Ettevõtted on väga olulised tööandjad, see on kõige olulisem ülesanne, mida ettevõtted ühiskonnas täidavad ja nende eesmärk ei ole sporti toetada. Ettevõtete asi ongi toota seda ühiskondlikku lisaväärtust. (Kulliki Tafel, märts 2006)
Omanike puhul võib tajuda isegi teatud kompleksi, et neid ei tunnustata piisavalt. Võib muidugi arvata, et avalikkuse negatiivset hoiakut on mõjutanud ka omanike endi käitumine, eriti Eesti iseseisvumise järgsel perioodil. Paljudel juhtudel võib küsimuse alla seada omanike kapitali saamise puhtuse. Ühiskonnas on tekkinud tugev ebaõigluse tunne – ühtedel on hästi läinud ja teistel ei ole ning see väljendub omakorda skeptilise hoiakuna Eesti ettevõtjate suhtes tervikuna . (Kulliki Tafel, märts 2006)
On tähits, et riik tagaks tasakaalustatuse ja vastastikuse usaludse. Mida rohkem sa usaldad, seda rohkem austust sa saad tagasi, mida rohkem sa keelad ja reguleerid, seda rohkem tekitad ühiskonnas kihte, kes tahavad neid reegleid rikkuda. Seadusi on vaja, asi ei ole selles. Kuid peab valitsema tasakaal. Selleks, et ühiskond areneks, on vaja ettevõtjal mingisuguseid vabu võimalusi tegutsemiseks. Sest riik ei ole see, kes loob töökohti, vaid seda teevad ikkagi ettevõtjad . (Kulliki Tafel, märts 2006)
Samas pole põhjust pidada asjade seisu ka kuidagi väga kurvaks. Pelk hinnang, et riigi, omanike ja tippjuhtide sotsiaalset vastutust puudutavates seisukohtades on arenguruumi veel palju ning et sotsiaalse vastutuse olemuse mõistmine on kitsavõitu, oleks üldise konteksti mittearvestamine. Lähtudes Eesti üldisest sotsiaalsest ja majanduslikust kontekstist ning arenguetapist, võiks julgelt esile tõsta juba käivitunud positiivse muutustrendi. (Kulliki Tafel, märts 2006)
Tundub, et ehkki meil on jõutud arusaamani abistamise ja toetamise vajadusest, ei saa siiski rääkida ettevõttest kui eesrindlikust „sotsiaalsest vastutajast“. Sotsiaalse vastutuse kontseptsioon Eestis on alles tundmaõppimise ja tunnistamise järgus ning jääb kindlasti edaspidigi huvitavaks uurimisobjektiks. (Kulliki Tafel, märts 2006)