Sõdade osa maailma ja tsivilisatsiooni kujundajana (0)

Sõdade osa maailma ja tsivilisatsiooni kujundajana
Maailma ajalugu keskendub suurel osal erinevatele sõdadele, sest need mineviku tegurid on leidnud aset kokkupõrgeteks meie tsivilisatsiooni ja maailma kujundajatena. Aga kuidas siis saavad sõjad meie olukorda ning elu muuta ja miks on maailm ja tsivilisatsioon just selline, millisena ta praega meie ees esineb?.
Sõda on justkui mäng, kus kumbki osapool tahab saavutada kontrolli vaenlase valduste üle, üritades suruda alla kõikvõimaliku kaitset. Nagu teame on enamik sõdadest toimunud sooviga võita teiste territoorium, mis omakorda anna võimsust juurde nii valitsejale kui ka tema riigile. Samuti oli sõda majandusliku jõukuse suurendamise vahendina. Nagu iga teine vastu tulija võib öelda, ei ole sõja alustamine õilsate eesmärkide lahendamiseks, kuid ometigi just selliste käikude järel on meie maailm ja tsivilisatsioon kujunenud. Sõdade tulemusena on pidanud rahvad üksteisega suldanduma, rändama oma elukohast mujale. Kultuurid on omavahel segunenud, näiteks võib öelda, et kuskilt kaugelt mägede tagant oli toodud mujale kirjaoskus , lugemisoskus ja muu. Rahvad õpivad paremini tundma ümbritsevat loodust ning mõistavad teineteist.
Suurem osa sõdadest on toimunud just riigipiiride pärast. Sõdivatel maadel on pärast riigipiiride muutumist nüüd ühine ajalugu. Nad on kokku puutunud teatud rahvastega ja kultuuridega. Pärast kokkupõrkeid tulid päeva valgele suurimad ja tugevaimad riigid. Sõja järel võitu tähistav riik rikastus, muutus edukamaks ning arenes kõigis valdkondades kiiremini, kui kaotanud riik. Võitjad olid suureks eeskujuks tsivilisatsiooni arengule.
Sõdadega käivad käsi käes läbirääkimine ja kokkulepeteni jõudmine. Mõistes oma vastast, muutub osapoolte suhtumine täielikult. Nad hakavad aru saama, kellega on täpselt tegu ja milline on nende suhtumine sinusse. Rahuga lõppenud sõjad on aidanud mõista teineteist, tunnustada ning austada, seda kõike just rahvaste ja riikide puhul. Ilma eelnevalt nimetetuta toimuksid sõjad võib olla ka tänapäevani. Kõik oleks teisiti, maailm, ühiskond ja arengud. Siit siis järeldus, et sõdu on vaja pidada rahu saavutamiseks. Sõda tõestab, et rahu saavutatakse mõistuse abil.
Võime vaadelda Rootsi aega, kui Eestisse olid rajatud koolid mis andsid suure tõuke eesti rahva haridustaseme arengule. Eesti, pisike maalapp, kuid kindel oma seisukohtades ja vajadustes. Erinevad sõjad on jätnud siia oma jälje. Näiteks saab öelda, et sõdade järel on muutunud eestlased töökamaks, oma kodumad armastavaks ning tasakaalukaks. Erinevad sõjad on mõjutanud eesti kultuuri, mille eest saab olla vaid tänulik. Iga väikeriik, kus on peetud sõdu, on mõistnud, et oma maad tuleb armastada ja austada.
Niisiis , sõjad on mänginud märkimisväärset rolli maailma ja tsivilisatsiooni kujundajatena. Paljud vaenlased, kes võisid mõnda aega tagasi tühise asja pärast kaela hüpata elavad nüüd õnnelike ja rahumeelsetena, kuid leidub ka neid, kes ei suuda mite kunagi leppida oma kaotustega, ning seetõttu peavad oma kohustuseks pidada sõdu. Võin loota , et kogu maailm jätkab rahumeelselt oma arengut ning kohutavad sõjad võib jätta kaugesse mineviku.
2