Miski pole iseenesest hea ega halb, üksnes mõtlemine teeb ta
selleks.
Öeldakse, et see on vaba maailm. Kuid miskipärast tunnevad ikka
paljud inimesed ennast ahistatu ja kohustatuna. Tihtipeale rõhuvad
meid reeglid ja piirangud. Mingil määral on need meie endi loodud.
See aga ei tähenda, et me peaksime neisse takerduma. Tuleb vaadata
ringi ja leida teisi võimalusi, et ei tekiks ahistatu tunnet .
Igaühel on oluline teada, kas tema elu juhib inimene ise või hoopis
tumedad mõtted, mis muudavad ta elu süngeks.
Saksa filosoof A. Schopenhauer on öelnud, et me mõtleme harva selle
üle, mis meil on, kuid oleme peaaegu alati mures selle pärast, mida
meil pole. See ongi suurim viga, mida inimene teha saab. Ta ei mõtle
selle peale, mida väärtustada, mille eest olla tänulik või mille
eest ennast kiita. Me ju ei täna igapäevaselt üht või teist
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tiiu tali
Õppematerjali autor
,,Sündmused muudavad inimest." Alexandre Dumas Tihtipeale inimesed ütlevad ja teevad naeruväärseid asju. Nad näitlevad, võtavad erinevaid rolle ja hoiakuid. Mõnikord mängivad neid nii dramaatiliselt kui vähegi võimalik. Inimesed usuvad, et nende arvamused ja suhtumine ei muutu mitte kunagi. Aga inimesed muutuvad ka enda teadmata ja koos inimesega ka tema vaated. Elus edasi liikumiseks ongi vaja muutusi, kas me neid tahame või ei. On juhuseid, kus me peame millestki lahti ütlema, et edasi minna. Suured sündmused nagu sõjad või ülestõusud, muudavad eelkõige rahvast kui tervikut. Aastail 1987-1988 Eestis toimunud Laulev revolutsioon on kindlasti üks pöördepunkt meie ajaloos. Taastati Eesti Vabariigi isesesvus. On ka öeldud, et eestlased laulsid endid vabaks, sest lauluväljakule kogunes lausa üle kolmesaja tuhande inimese, kes üheskoos laulsid isamaalisi laule. Sellised sündmused tugevdavad ühtsustunnet ja see on ühtse riigi ük
raamatud oleksid taas põletatud. Voltaire oli eelnevast kogemusest õppust võtnud. Ta kirjutas oma kriitikat varjatult ning see tuli tal hästi välja. ,,Zadigi" sündmused toimuvad muistses Babülonis. Lühidalt öelduna räägib see seiklusterohke lugu voorusliku Zadigi õnneotsingutest, ning Zadigi teekonna kaudu vihjab Voltaire sellele, et maailm on täis inimkurjust, tühiseid kirgi ning ka inimesed ise pole midagi muud kui ,,üksteist õgivad putukad väikesel porikübemel". Ta ei eita oma teoses täiusliku korra olemasolu, vastupidi, ta just otsib seda. Kuid see täiuslik kord valitseb ilmselt kuskil kõrgemate olendite seas ning siin maailmas peab inimene leppima oma saatusega, mis temast endast sõltub kahjuks üsna vähe. See teos käsitles mitmeid erinevaid valgustusaegseid probleeme ning tegi seda huvitaval ning kaasakiskuval, samuti märkamatul ning peidetud moel.
siis napsab peni niikuinii sellest kinni, sest see on tal loomuses." ,,Ent seni kui on elu, otsib ta endale teed, tehku see, mis minus "mina" ütleb, seda või mitte." ,,õudust saab taluda senikaua, kui sa olukorrale lihtsalt allud, ent see tapab, kui sa hakkad selle üle järele mõtlema." ,,Rinne on puur, milles närvitsedes pead ootama seda, mis juhtub." ,,Sõda on meid kõige jaoks ära rikkunud. Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma vallutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Oma enda elu eest. Me ei usu enam elusse, me usume sõjasse." ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit (jaanuar 1891 Eesti-november 1960) Teos kirjeldab rändkirjaniku Toomas Nipernaadi elu, kes suvel rändab mööda Maarjamaad, kuid koju tagasi jõudes ootab teda alati ustav naine. Ta annab külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad
Kirjandusse tuli 50ndate teisel poolel luuletajana, 70ndaist alates on ta tegutsenud valdavalt prosaistina. Kross on valdavalt vabavärsipoeet, vabavärsis on ligi kaks kolmandikku ta luulest, riimitud vabavärssi sealhulgas napilt üle kolmandiku. Lembelüürikat leiab igast J. Krossi kogust. Armastusluule pigem loomingu alguses, pigem tundetõlgitsus ja seisundianalüüs. Pärislinlasena ja erudiidina pole Krossil olnud võimalust süveneda loodusesse. Kõige erksamgi looduspilt on vaid äratõukeks mingi mõtiskluse juurde, võrdkujuks filosoofilisele või sotsiaalsele üldistusele.Tema looming tervikuna mõtteluule ja intellektuaalne luule. Eelistab seista teadmiste suhteliselt kindlal graniitalusel. ,,Söerikastaja" 1958 - Krossi kõige algatuslikum kogu, mis küttis kirgi kuumaks ilmumise hetkel. Läbis valikufiltri, toonitas agiteerivat, üleskutsuvat, hukkamõistvat poolt. Sellest
See ühing oli kategooriliselt vabamõtlejate vastu ja surus peale oma tõekspidamisi nii avalikus kui riiklikus elus. Nende eesmärgiks oli süvendada usutunnet ning võib ainult oletada, kui raske oli tol ajal olla teisitimõtleja. Võib vist olla päris õnnelik, et teos üldse säilinud on, sest selle eest on ka autorit tahetud saata tuleriidale ning teda nimetatud viimaste sajandite suurimaks paganaks ja vabamõtlejaks. "Tartuffe" oli paheline ja jumalavallatu, aga see just ongi see miski, mis annab teosele oma värvi ja vürtsika lugemiselamuse. Just "Tartuffe" oli ju see teos, mille kirikuringkonnad valisid oma kõige tervamate rünnakute märklauaks. Näidend kirjeldavat jumalakartlikkust eriti võigastes värvides ning tänu sellele on Moliere'i peetud ka võitlejaks obskurantismi ja kitsarinnalisuse vastu, tema ideaaliks oli humanistlik elulaad. "Tartuffe ehk petis" on igale vähegi haritud inimesele tuntud teos. Juba ilmumise ajal ei jätnud see
Haridusse suhtus Voltaire väga tõsiselt. Ta ütles: ,,Mida rohkem loete järele mõtlemata, seda rohkem usute, et teate palju; mida rohkem mõtlete lugedes, seda selgemini näete, et teate veel väga vähe". Sellega tahtis Voltaire ütelda, et ainult loll peab ennast targaks, aga tark on see, kes teab, et tal on veel palju õppida. Voltaire kui filosoof Voltaire võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Lock'i aga ka Toland'i deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Ajastu konteksti arvestades oli Voltaire'i suurimaks saavutuseks tema elu ise
Inimlik väiklus on nendele tundmatu. Kui Gulliver kaebleb kodumaa poliitilise elu julmuse, kadeduse, kurjuse üle, ei suuda kuningas teda môista ja nimetab neid inimeste omadusi ravimatuteks haigusteks. Kui Gulliver pakub hiiglastele raha, ei taheta seda vastu vôtta, sest raha on üldiselt pôlu all. Gulliver, soovides kuningale meelepärane olla, soovitab kuningal oma vôimu kindlustamiseks püssirohtu kasutada. Talle vastatakse, et sôda vôib pôhjustada üksnes omandiiha, kuid hiiglased on sellest pahest vabad. Kuningas ütleb, et sôda vôib valla päästa vaid ôel geenius, inimsoo vaenlane. Laputamaa Laputamaa asub lendaval saarel st. tal puudub side maaga, on ebamaine, ebaelulune. Laputamaa on teadlste maa, kus tegeldakse niisuguse teadusega, millest ei ole kasu, näiteks projekteeritakse maju, mille ehitamist tleb alustada katusest st. "ôhkuehitamist", päikesekiiri püütakse kurkidest saada, see on vihje keskaja teaduse
Kui nad abielus, siis võib kõik välja tulla. Valenimeks tal siis don Gil. Abiellubki ta uue pruudiga. Donna Guana aga tahab oma meest tagasi. Ta riietab end meheks ja võtab sama nime don Gil ning ilmub Madridi samal päeval kui don Martin. Teades don Martini kavatsusest otsustab donna Guana esimese sammu, võidab Inesi südame. Don Martin kaotab isa antud tseki ning satub segadusse. Donna Guana leiab selle tseki ja võtab kogu raha välja. Don Martin hakkab tundma, et miski on mäda, asi muutub tema jaoks üpris müstiliseks. Donna Guana tutvub Inesiga ka siis kui ta on donna Guana mitte don Gil, nad muutuvad sõbrannadeks. Guana räägib Inezile, et don Martin on don Miguel ja tema endine kihlatu. Õige don Gil on rohelistes pükstes ehk siis donna Guana. Kuulujutud, et donna Guana oli rase, sai lapsega maha ja mõlemad surid, teine, et don Martin tapis ta. Tekib üks tohuvapohu. Kiire lõpplahendus: saabuvad kõigi vanemad, Guana saab oma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid