Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riskianalüüs. Töökeskkond ja ergonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid

GMO
Riskianalüüs
Töökeskkond ja ergonoomika
MIS ON GMO?
• Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on 
elusolend ( bakter , taim, loom), kelle pärilikkuse 
ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid 
kasutades  kunstlikult muudetud.
GMO AJALUGU
• Esimene GM bakter loodi Kalifornias  1971 . Aastal. 
• Esimesed GM taimed tehti Missouris ja Belgias 1983. Aastal. 
• Turule jõudsid esimesena GM vaktsiinid (1992-1994)
• Neile järgnes  kauase säilivusega  tomat  1993. 
•  Seejärel tulid aja  möödudes  turule ka mitmed  soja-, maisi- 
puuvilla- ja rapsisordid. 
ESIMESED GM- KODULOOMAD
LEVINUMAD GM TAIMED 
• Soja (53%)
•Tomat
• Mais (30%)
Kartul
• Puuvill (12%)
•Teravili
• Raps (5%)
Riis
GM LOOMAD
Hiir
•Kala
•Siga
•Ahv
•Lammas
Kana
Lehm
GMO - TUGEVUSED
• Suurem saagikus leevendab inimkonna toiduprobleeme.
•  Kultuurtaimede  suurem elujõulisus ja haiguskindlus.
• Keskkonna  saastatuse  vähendamine, kasvatatakse kahjuritele 
mürgiseks muudetud transgeenseid kultuure.
• Soovitud tulemused saadakse kiiresti.
• Geenide  avaldumist  saab reguleerida.
•  Teatakse  täpselt, millist geeni üle kantakse, mis muutub uues 
sordis.
• Raviomadused, mida saab taimedele tekitada (nt vähivastase 
toimega tomat).
GMO - NÕRKUSED
• Muundatud organism võib tõrjuda välja kohalike liike
• Suureneb umbrohumürgi kasutamine mürgikindlate kultuuride 
puhul
• Võivad tekkida ka mürgile allumatud umbrohud.
• Suureneb surve teatud putukaliikidele, mis omakorda muudab 
ökosüsteemi tasakaalu. 
•  Toiduallergia
• GM umbrohi
• GM  kahjurid
• Igal organismil on oma  genoom
• Väheneb looduslik  mitmekesisus
• GM toit avaldab olulist mõju viljakusele, maksa funktsioonide 
häirimisele
GMO - OHUD
• Otsene 
• Koheselt ilmnev
• Mingi aja pärast ilmnev või  kumulatiivne ,
• Summeeruv
• Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja 
sureb
• Kaudse mõju : kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad 
ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas vaesestub.
• Kaudseid  mõjusid  on raske hinnata ja see eeldab enamasti head 
arusaamist  kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest 
seostest. 
• Kohene oht ilmneb väikese ajavahemiku järel
• Kumulatiivne oht ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, 
erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos 
teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel.
GMO - VÕIMALUSED
• Sordiaretus
•  Bakterid , mis toodavad inimese valke ja aitavad meditsiinis kaasa:
• Insuliini tootev bakter
• Inimese  kasvuhormoon
• Erütropoietiin  aneemia  raviks
• Interferoon, mis reguleerib immuunsüsteemi
• Vere hüübimisfaktorid
•  Difteeria  ja teetanuse  vaktsiin
• Pärmseened teevad B-hepatiidi vaktsiini
• Putukarakud toodavad papilloomi vaktsiini
• GM-kitse piimas antikehad kasvajate vastu
• GM-lehma piimas laktoalbumiin enneaegsetele lastele
• GM-sead toodavad inimese  hemoglobiin
• Mudelhiired – haiguste 
uurimiseks
• Organite 
kasvatamiseks GM-
loomade baasil
USA SEISUKOHT
• USA on number  üks riik GMO  kasvatamisel
• Soovib, et kaotataks GMO-de märgistamine
• USA eesmärk on laiendada saastatuse lubamist ka toidule ja 
seemnetele
• Samuti tahavad nad tõsta saastatuse piirmäärasid.
• USA leiab, et kui pole tõendeid GMO-de kahjulikust mõjust on need 
ohutud.
EUROOPA LIIDU SEISUKOHT
Senini  on Euroopa Liit olnud transgeensete viljade suhtes üsna 
kõigutamatu ning neid liidus kasvatada ei tohi. Ent  diskussioon  sel 
teemal on õhus kogu aeg.
See võib jätta mulje, justkui meie poodidest üldse GMOsid ei leia. Aga 
päris nii see siiski pole, leidub ka GMOsid Euroopa Liidus.
Euroopa Liidul on tõenäoliselt kõige karmimad GMO-
regulatsioonid  terves maailmas. Euroopa komisjoni poolt 
lubatud GMO-de sisaldus toidus ja  loomasöödas  peab olema 
märgistatud, kui seda on rohkem kui 0,9%. Euroopa komisjoni 
tunnustuseta GMO-de kasutamine ei ole aga üldse lubatud, mis 
tähendab seda, et kaubalast, mis sisaldab heakskiitmata GMO-
sid või on nendega saastunud,  saadetakse  tagasi sinna 
sadamasse, kust need tulid ning hävitatakse. 
EESTI SEISUKOHT
Eesti pooldab jätkuvalt EL liikmesriikidele suurema vabaduse andmist 
oma territooriumil GMO-de kasvatamise kitsendamise üle 
otsustamisel. Eesti on tuginenud oma senistes GMO-de turule 
lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele 
(EFSA, geenitehnoloogiakomisjon, uuendtoidukomisjon) iga GMO liini 
osas eraldi.
Eesti pooldab ka edaspidi lähenemist, et otsused peavad tuginema 
teaduslikul informatsioonil ja parimal võimalikul ekspertarvamusel. 
Eestis, nagu paljudes riikides mujal Euroopaski, on GMO-de 
kasvatamine  ja turustamine seadustega sätestatud ja  piiritletud
Nende küsimustega tegelevad peamiselt keskkonna-, põllumajandus- 
ja sotsiaalministeerium, kes järgivad euroopa liidu direktiive. 
Geneetiliselt muundatud organismide vastu võitlemiseks on Eestis 
loodud kodanikualgatus GMO-vaba Eesti. Kampaania algatajad 
usuvad, et Eesti tarbijatel ja põllumeestel on praeguses olukorras 
mõistlik hoiduda GMO-de kasvatamisest ja kasutamisest, sest 
geenmuundatud organismide pikaajalise kasutamise tagajärjed ei 
ole kaugeltki selged, GMO-de ohutuse uurimise kriteeriumid on 
puudulikud ning sõltumatuid  uuringuid  on tehtud väga vähe
TÄNAN  KUULAMAST!
KÜSIMUSI ?

Document Outline

  • Slide 1
  • Mis on gmo?
  • Slide 3
  • GMO AJALUGU
  • Slide 5
  • ESIMESED GM- KODULOOMAD
  • Levinumad GM taimed
  • Gm loomad
  • Gmo - tugevused
  • Slide 10
  • Gmo - nõrkused
  • Slide 12
  • Gmo - ohud
  • Slide 14
  • Slide 15
  • Gmo - võimalused
  • Slide 17
  • Slide 18
  • Usa seisukoht
  • Euroopa liidu seisukoht
  • Slide 21
  • Eesti seisukoht
  • Slide 23
  • Slide 24
  • Slide 25
Vasakule Paremale
Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #1 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #2 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #3 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #4 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #5 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #6 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #7 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #8 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #9 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #10 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #11 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #12 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #13 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #14 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #15 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #16 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #17 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #18 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #19 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #20 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #21 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #22 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #23 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #24 Riskianalüüs-Töökeskkond ja ergonoomika #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emoones Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Geneetiliselt muundatud organismid
10
doc

Geneetiliselt muundatud organismid

käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi - geenitehnoloogiakomisjon (Keskkonnaministeeriumi juures) ja uuendtoidukomisjon (Põllumajandusministeeriumi juures), mis teeb ka geneetiliselt muundatud organismidest saadud, kuid neid mitte sisaldavate toodete riskianalüüsi. Geenitehnoloogiakomisjoni ülesandeks on nõustada valitsusasutusi geenitehnoloogia küsimustes: 1. GMO-de (kaasa arvatud geneetiliselt muundatud uuendtoidu, geneetiliselt muundatud seemnete, väetise ja loomasööda) keskkonda viimise küsimustes; 2

Bioloogia
GMO - referaat
7
doc

GMO - referaat

Geneetiliselt muundatud organismid referaat Tallinn 2009 Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on see täiesti ebakorrektne lähenemine. Kui uue taime loomiseks kasutatakse geneetilist muundamist, toob see endaga kaasa tuhandeid muutusi selle taimeraku DNAs, erinevusi

Bioloogia
Referaat - GMO
6
doc

Referaat - GMO

Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO Referaat Madis Kokkuta 12.c Tallinn 2009 Mis asi on geenitehnoloogia ­ kas lihtsalt uus sordiaretus? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Geneetilise muundamise tehnoloogia on suurepärane teadusliku uurimistöö vahend, kuid ta on liiga toores. On teadlasi, kelle väitel geneetiline muundamine on lihtsalt loomuliku evolutsiooni laiendamine, ristamisest järgmine samm, kuid tehniliselt on s

Bioloogia
Geneetiliselt muundatud organismid
6
doc

Geneetiliselt muundatud organismid

Geneetiliselt muundatud organismid Referaat Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas GMO-sid luuakse? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr- DNA taimerakkudesse vi

Bioloogia
GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE
23
odt

GMO – KAS TARBIDA VÕI MITTE?

9 suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamise arvel. (Homutov 2011) 2.2 Geneetiliselt muundatud toiduainete vastased Mitmed GMO-d on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMO-de kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski geenmuundatud organism kasutusele lubatakse, tuleb teha üksasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud. Iga geneetiliselt muundatud organism on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkus või ohutust tõendav riskianalüüs. (Turve, Koppel, Eek, Levandi 2008, lk 7) Ohu määratlemisel on esimeseks sammuks kindlaks teha GMO mingi omadus (bioloogiline,

Bioloogia
GMO teadlikkus
16
pdf

GMO teadlikkus

lubatud GMOd oma unikaalse koodi. See numbritest ja tähtedest koosnev kaubakood on igal GMOl.2 2 VT. http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=28684/GMO+tr%FCkis+%28est%29.pdf 5 GMO riskid Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust tõendav riskianalüüs. Siiamaani ei ole GM-põllukultuurid olnud muud, kui kasumlik äri - neile, kes on GMOd loonud. Kuna osad muundkultuurid sünteesivad mürki siis aja jooksul muutuvad umbrohi ja kahjurid mürkidele resistentseks, mis tingib uute tugevamatoimeliste taimekaitsevahendite kasutuselevõtu. Samuti võivad toimuda olulised muutused taimede ja

Keemia
GMO poolt või vastu
3
doc

GMO poolt või vastu

GMO poolt või vastu. Mis on GMO? Geneetiliselt muundatud organism ehk GMO on elusolend (bakter, taim, loom), kelle pärilikkuse ainet (DNA-d) on geenitehnoloogilisi võtteid kasutades kunstlikult muudetud. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise suureks erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene (nt. siirdada geene kalalt tomatitaimele) või sisestada organismi tehisgeene. Muundamisel on tegu looduse poolt seatud liigipiiride ületamisega. Kuidas luuakse GMO-si? GM kultuurtaimi ehk muundkultuure saab luua mitmel viisil. Ühe võimalusena kasutatakse muundkultuuride loomisel sageli bakterite abi. Taimedes kasvajalisi muutusi põhjustav mullas elav agrobakter suudab ühe osa oma DNA-st taimerakku viia ja seal taime pärilikkusekandjate kogumisse sisestada. Asendades agrobakteris looduslikud geenid võõraste siirdatavatega saadaksegi selle bakteri abil võõr-DNA taimerakkudesse viia. Võimalik on kasutada ka nn DNA püs

Füüsika
Geneetiliselt muundatud põllukultuurid
18
doc

Geneetiliselt muundatud põllukultuurid

Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................4 1.GEN

Üldbioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun