Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kes on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased? (1)

1 Hindamata
Punktid
õnn - Tuleb kõvasti tööd teha, mitte oodata, et õnn (taevast) sülle kukub

Esitatud küsimused

  • Kes on õnnelikumad inimesed kas protestandid või katoliiklased?

Lõik failist

Kes
on õnnelikumad inimesed, kas protestandid või katoliiklased?

Kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund , mille keskmeks on Jeesus Kristuse
elu ja õpetused. Kristluse aluseks on usk Jumalasse, taeva ja maa
loojasse, kelle ainus poeg, Jeesus Kristus löödi risti, suri ja
maeti maha. 16. sajandi reformatsioonide käigus eraldusid
katoliiklusest protestantlikud kogudused , kuna nad ei nõustunud
seniste roomakatoliku kiriku seisukohtadega.
Katoliiklus on kristluse levinuim usutunnistus , mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana. Katoliikluse aluseks on Piibel koos piibliväliste
kirjadega, püha pärimus ning kiriklik traditsioon.
Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm
inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida
katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest
mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse
Kes on õnnelikumad inimesed-kas protestandid või katoliiklased #1 Kes on õnnelikumad inimesed-kas protestandid või katoliiklased #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KVA Õppematerjali autor
arutlus

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kristlus

maailmareligioon[1]. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas[2] ja Lõuna-Koreas[3]. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat"[4], ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Ristiusu tuntuim sümbol on rist. Ajalugu Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Kristuse õpetust levitasid eelkõige Jeesuse apostlid, kellest tähtsaimad on Peetrus, Johannes ja hilisem liitunu Paulus

Usundiõpetus
thumbnail
6
doc

Reformatsioon

Reformatsioon- usupuhastus Eelkäijaks oli ketserlus, mis oli suunatud allakäinud kiriku või rikastunud paavsti vastu. Peale ketserite hakkas järjest enam leiduma usuteadlasi, kes leidsid, et kirikut on vaja reformeerida. Alguse sai reformatsioon 14. saj Tsehhist, mis oli Kesk- Euroopa suurim riik. Eestvedajaks Praha ülikooli usuteaduuste professor Jan Hus: 1) simooniat ( kirikuametite müüki) pidas kuritegelikuks 2) leidis, et kirikutalituste eest ei või tasu võtta. 3) Kirik peaks alluma ilmalikule võimule. 4) Indulgentside müük tuleb keelata (patulunastus kirjad) Pandi algul kirikuvande alla. Hiljem vangi. Keeldus oma seisukohtadest loobumast ja põletati 1415 ketserina. Tsehhis järgnes pikaajaline hussiitide liikumine kiriku vastu, mis lõpuks maha suruti. Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Reformatsioon Lääne-Euroopas

16. sajandi algul arenesid Sveitsi majanduses jõudsalt kapitalistlikud suhted- tekkisid manufaktuurid ja pangad, hästi olid arenenud käsitöö ja kaubandus. Edu alusena nähti töökust, mis kohati kujunes lausa töörabamiseks. Kõrgete eluväärtustega ning majanduslikult mõtlevatele inimestele muutusid üha vastumeelsemaks katoliku vaimulike kombelõtvus ja ilmalikud naudingud. Lisaks pidi rahvas kirikule mitmesuguseid makse maksma ning muidki kohustusi kandma, mägede vahel elavad inimesed olid aga harjunud suurema vabadusega ning neile ei meeldinud kiriku püüd oma mõjuvõimu veelgi suurendada. Sellised olud lõidki aluse mitmesuguste kirikureformi taotlevate liikumiste tekkele ja levikule. Ulrich Zwingli Ulrich Zwingli sündis 1. jaanuaril 1484. aastal paljulapselisse perekonda, kuid võimaldamaks Ulrichile haridust, võttis Zwingli onu ta enda hoole alla. Viinis ja Baselis sai ta humanistliku hariduse

Ajalugu
thumbnail
4
docx

Usu reformatsioon

Lutheri ja Zwingli suurim erinevus oli armulaua suhtes, kus Zwingli käsitles armulauda püha öhtusöömaaja mälestustoiminguna, mitte leiva ja veini Kristuse ihuks ja vereks muutumise vöi Kristuse kohhalviibimise aktina. Kirik pidi alluma linna valitud vöimule. Zwingli öpetuse alusel keelati Zürichis liigkasuvötmine ja palgasödurlus. Protestantlikud kantonid soovisid Sveitis ühendada, ent sellele astusid vastu katoliiklased. Tekkinud söjalised kokkupörked löppesid 1531 protestantide lüüasaamisega, kus hukkus ka Zwingli. CALVIN JA REFORMATSIOON Sveitsi reformatsiooni teise suuna rajas Johann Calvin (1509-1564). Ta oli küll prantslane, kuid pidi pögenema sealt peale katolikust kirikust lahtiütlemist. Sveitis avaldas Calvin teose ,,Ristiusu öpetus" (Basel 1536), milles esitas ta uue reformatsiooni peamised seisukohad. Köige olulisem oli ettemäääratuse ehk predestinatsiooni pöhimöte

Ajalugu
thumbnail
15
doc

Keskaeg III

ARHITEKTUUR · Ei pürgitud kõrgustesse. Vertikaal- ja horisontaaljoones olid tasakaalus. Sümeetriataotlus- uksed paigutati täpselt fassaadi keskele. · Eelistati kuplit. Firenzes 42m diameetriga kuppel gooti toomkirikule­ Filippo Brunelleschi. Rooma Peetri kiriku kupli projekteeris Michelanglo. o Teravkaarümerkaar. o Jämedad piilaridantiigipärased sambad. o Ruumis kaeti lameda puust laega või silindervõlviga. · Lihtsus: vähene dekoor­pilastrid, poolsambad, nisid. 16.saja Iipoolel tekkis uus sitil. LOSS · Raamatukogud, reakojad, haiglad, kauba-ja kohtukodad · Avarad, laiade treppidega ruudukujulised lossid, it.k. palazzo, mille keskel oli sammaskäiguga ümbritsetud õu. · Vararenessanss: 3korruselised. Esimene korrus tahumata kividest seinad kõrgete akendega, ülemised korrused olid ümarakaareliste akendega.

Ajalugu
thumbnail
9
doc

Inimene, ühiskond, kultuur II osa

rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad ­ kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt ­ pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev ­ vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata ­ said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik SVEITS (palju eri rahvaid, jagunes territoriaalüksusteks ehk kantoniteks): · Algataja Ulrich Zwingli (oli palgasõdurite ja sõja vastu, pidas armulauda vai

Ajalugu
thumbnail
14
doc

Usundite konspekt

maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks regiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Kristlus oli algselt judaismi usulahk, ning käsitleb seega pühakirjana ka juutide Tanahi raamatuid, mida kutsutakse kristluses Vanaks Testamendiks. Sarnaselt judaismile ja islamile liigitatakse kristlus Aabrahamlikuks religiooniks. Nimetus "kristlane" (kreeka keeles ) tähendab "kristusele kuuluvat" või "kristuse pooldajat", ning seda kasutati esmakordselt Antiookia (praegune Antakya) jüngrite puhul (Apostlite teod 11:26). Mõiste "kristlus" (kreeka keeles ) vanim säilinud kasutus on kolmanda Antiookia piiskopi või patriarhi Ignaatiuse poolt. Jeesuse õpetust levitasid eelkõige tema järgijad, kes moodustasid algse kiriku. Esimeste sajandite jooksul pKr kasvas teistest kultustest ja religioonidest suuremaks. Kristuse õpetust

Üldine usundilugu
thumbnail
15
rtf

Reformatsioon

nad jõukat jõude elu ja hangeldasid kiriku varadega. Inimestele lubati rahaeest nende süütegusid andeks anda. Selleks tuli osta patukustutuskiri ehk indulgents. Saadud raha läks Rooma paavstile. Rahvas nägi toimuvat ja lugu pidamine katoliku kiriku vastu vähenes. Kõik see äratas usklike nurinat. Kiriku väär tegude vastu astus välja saksa vaimulik, usuteadlane Martin Luther. Ta õpetas, et usklik inimene saab õndsaks (pääseb pärast surma taevariiki) mitte oma tegude või raha eest, vaid ainult usu läbi. Luther nõudis patukustutuskirjade müügi lõpetamist ja kloostrite sulgemine. Ei ole vaja ei paavsti ega oamette vaimulikuseisust. Usu aluseks olgu Piibel, eeskõige selle uus osa evangeelium, mis jutustab Jeesus Kristust. Usklikud valigu enda hulgast jutustaja, keda nimetatakse pastoriks (see tähendab karjasekka). Kirik loobugu oma rikkusest. Ladinakeelses jumalateenistuse asemel kuulutagu jumalasõna ja uut usku kohaliku rahva keeles.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

meriketamm002 profiilipilt
meriketamm002: kuidas seda on võimalik avada ?
09:36 16-05-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun