Arvamuse kujunemine (0)

Kellele: Urmas Lehtsalu Kellelt: Mirge Arge 12.klass Teema:Arvamuse kujunemine On olemas arvamus ja eelarvamus . Eelarvamused tavap � raselt antakse edasi inimeselt inimesele. Eelarvamus on �he inimese arvamus ja seisukoht asjast, olenemata kas inimesel on tegelikult olukorra kohta informatsiooni v�i mitte. Tavaliselt ei ole eelarvamusega inimene s�venenud protsessi, mille suhtes on tal tekkinud eelarvamus. Eelarvamused kantakse tavaliselt edasi inimeselt inimesele. Kellegil on m�ne asja suhtes eelarvamus ja teine inimene v�tab selle sama eelarvamuse, kuna tal endil puudub n�gemus olukorrast, ning ollakse nii laisad ja ei viitsita ise olukorda hinnata. Seisukoht, erinevalt eelarvamusele on anal��tlise p�hjaga. Oma seisukohta omaval isikul on tehtud eelevalt korralik uurimust ��, et teistele oma seisukohta vajadusel selgitada. Uurimust�� on vajalik selleks, et olla kindel info �igsuses. Paljud j��vad oma seisukohale raudkindlaks ja keelduvad seda muutmast. Samas ei ole tugevad need, kes ei muuda oma seisukohti. Tugevad inimesed on need kes oma seisukohti koos aja muutumisega muudavad ja kaasajastavad. Elades pidevalt uuenevas �hiskonnas, kus me l�hme kaasa pideva uuedamisega, peaksime sama tegema ka oma seisukotadega. See, mille olime endale selgeks teinud aastaid tagasi v�ib olla juba l�bi teinud uuenduse. T�nap�eval saab hea n�itena tuua vanema p�lvkonna. Vanema p�lvkonna inimesed on tavap�raselt oma kunagistes seisukohtades kinni ja ei taha kaasa tulla kiire maailma arenemise ja uuenemisega. T�nu sellele tekib noorte ja vanemate inimeste vahel palju konflikte. Just seep �rast, et vanemad kasutavad v�hem interneti ja nad ei ole kursis seal leviva infoga . Arvamust on v� imatu kujundada t�hja koha pealt. Ilma eelneva informatsiooni ja teadmiste kogumiseta on v�imatu kujundada oma arvamust. Mida laiem on inimese silmaring seda parem on arvamusel kujuneda. Samuti aitab arvamuse kujunemisele kaasa ka kodune kasvatus, see kuidas ja mis v��rtustega on sind maast ja madalast �les kasvatatud. Igal perel on omad seisukohad ning v��rtushinnangud, mida antakse edasi oma j�reltulijatele. See kas jakui palju keegi seda kodust endaga kaasa v�tab on juba individuaalne. Arvamust kujundab ka allikas, kust on info p�rit. Allikaid on palju erinevaid: raadio, ajaleht, televiisor, internet . V�ga palju informatsiooni saame t�nap�eval meediast. Meedia on k� ikjal me � mber . Iga p�evaselt istume internetis, vaatame televiisorit ning loeme ajakirjandust. K�ik need allikad on t�is erineva taustaga uudiseid ja artikleid. Noored kahjuks ei tunne huvi traditsioonilise meedia ja ajakirjanduse vastu. Rohkem huvitab t�nap�eva noori uus meedia. Uusmeedia kujutab endas internetis levivat informatsiooni, mis on koosk �las tarbija, ehk lugejaskonna n�udlusega. Internetti postitatakse just seda informatsiooni, mis on parasjagu aktuaalne, ning mis inimesi toidab. Mida rohkem klikke on artikklil seda rohkem raha ja populaarsust see teenib. Info edastajad teevad p�hjalikku uuringut hetkel populaarsust koguvatest teemadest ja edastavad meile just seda, mis parasjagu lugejaskonnas on populaarne . K�ik tahavad, et just nende artikkel v�i uudis j�uaks v�imalikult paljude lugejateni. Uus meedias on tihtipeale levimas palju vale informatsiooni, mis viib noored ekslikult valele arusaamale olukorrast ja mis on p� hjuseks eelarvamuste tekkele. Internetis leviva info suhtes peaksime olema kriitilised ja selle enda jaoks alati l�bi anal��sima. K�ike mis internetis levib ei peaks ega tohiks salvestada. Tuleks kontrollida allikat kust p�rineb info ning ka autorit kes seda edastab. Samas olen arvamusel, et uusmeedia kui selline, ei ole halb. Selles on palju kasulikku . Kasulikku just seep�rast, et uusmeedias on info liikumine kiirem ja efektiivsem, kuna see k�ik toimub reaalajas. Uudiste k�ttesaadavuson palju lihtsam ja n�uab v�hem aega. Pidevalt arenevas maailmas hakatakse �ha rohkem ja rohkem kontrollima mida internetis jagatakse. Internetis levivat hakatakse rohkem piirama, et v�hendada noorteni j�udvaid liba artikleid.