Arvamuse kujunemine (0)

Sarnased õppematerjalid

6

txt

Klassikirjand: Meedia juhib ja mõjutab meie elu

Klassikirjand: Meedia juhib ja m�jutab meie elu Eesti meedia ning ajakirjanduse taass�nniks v�ime lugeda NL-u lagunemist �heksak�mnendate alguses. Uue riigikorraga s�ndis vaba ja s�ltumatu meedia. Demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks v�imuks. Kahtlemata m�jutab lehest loetud v�i "Aktuaalsest kaamerast" n�htud info inimese igap�evast tegevust ning laiemalt �ldist maailmavaadet v�i meelsust erinevate teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole kursis ning ei j�lgi meediat, saab ta kaudselt m�jutatud, sest riigi otsustajad l�htuvad poliitika kujundamisel suurel m��ral teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Tuleb t�deda, et meedial on erinevatel aegadel olnud kord suurem, teinekord v�iksem t�htsus. Paar aastat tagasi, kui Eesti majandus �itses, vallutas internetimeediat kollane laine. V�ga populaarseks said mitmesugused seltskonnaportaalid, kus kirjutatakse nii Eesti kui ka v�lismaa staaridest ja nende tegemis

Eesti keel

62

txt

Kunst raekojas

Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz Key t�id o

Eesti kunstiajalugu

2

txt

Sündmused muudavad inimest (A. Dumas)

"S�ndmused muudavad inimeset" (A. Dumas) Pealkirjas kajastuv Alexandre Dumas v�ide v�ib tunduda k�llaltki labasena, kuid lause on igas m�ttes �ige. Miski muu peale s�ndmuste inimesi ei m�juta ega muuda. Olgu selleks siis kartulihinna t�us v�i kahe suurriigi vaheline s�jaline konflikt. Mis on siis peamised �lemaailmsed s�ndmused, mis avaldavad m�ju k�ige suuremale hulgale inimestele? Ning kuidas v�ivad need inimestele ning nende eludele m�juda? Inimese p�hivajadusteks toit ja vesi. Ilma nende kaheta pole v�imalik p�ramiidist �les poole minna ega r��kida turvalisustundest v�i eneseteostusest. V�iks ju arvata, et t�nap�eva coca cola- ning mcdonaldsi ajastul pole n�ljah�da probleem, kuid on. On arvutatud, et keskmiselt iga sekund sureb �ks inimene maailmas n�lga. Samas, maailmas toodetakse piisavalt toitu, et k�ik inimeseks saaksid korralikult s��nuks. Kuid n�ljah�

Eesti keel

2

txt

Kuidas elad, Ann

�hel p�eval, kui Ann ema k�sul pudeleid keldrisse viis, m�rkas ta �he kasti peal kaustikut, kuhu peale oli kirjutatud K�RTSU OMA. V��RAS, �RA PUUTU! K�rtsuks h��avad Anni ema tema noorep�lve s�brad. Ann v�ttis kaustiku ja l�ks tagasi �les oma tuppa. Ta hakkas lugema. T�druk ei uskunud lihtsalt, et tema ema on selliseid asju kirjutanud. J�rgmise p�eva �htul sai Ann oma parimate s�pradega K�tlini ja Reenaga kokku. Ta r��kis neile kogu loo �ra ja teised arvasid lihtsalt, et Ann v�iks ema k�est k�sida, miks ta t�trele ei ole sellest midagi r��kinud. L�puks nii sama naljatades �tles Reena, et kui Ann tahab, v�ib ta vanaisa majja minna elama, vanaisa on surnud ja maja seisab niisama seal t�hjana, keegi ei k�i ka seal. Ann otsustas selle �le j�rele m�elda. J�rgmisel p�eval, kui koolis oli suur vahetund, k�is Annil Rita kogu aeg sabas ja tahtis, et Ann talle mata kodut��d n�itaks. Kuna Rita oli juba t

Kirjandus

2

txt

Kuristik rukkis

Raamatus r��gib mina-vormis 16-aastane poiss Holden Caulfield oma tegemistest, alates sellest �htust, kus ta Pencey koolist v�lja visatakse. Ta r��gib, et tema toakaaslane l�heb kohtama �he t�druku, Jane'ga, kellega Holden on kunagi hea s�ber olnud, ning see toakaaslane palub Holdenil kirjutada tema eest kirjeldav kirjand valmis. Holden kirjutab oma surnud venna pesapallikindast, mis oli luuletusi t�is kirjutatud, kuid toakaaslane ei ole rahul ning nad l�hevad kaklema. P�rast seda pakib Holden oma koti kokku ja suundub rongiga New Yorki. Holden v�tab New Yorgis hotellis toa ning ei suuda magama j��da, m�eldes, kellele v�iks helistada. Liftimees teeb temaga kaupa, saates Holdenile l�but�druku, kuid Holden tegelikult teda ei taha, seega maksab talle ja saadab t�druku minema. Liftimees tuleb m�ne aja p�rast tagasi, n�udes rohkem raha t�drukule, kuid Holden keeldub, aga liftimees l��b teda k�htu ja v�tab raha. Holden j��b sinna

Kirjandus

4

txt

Meedia kontrolltöö 11.klass

Meedia kontrollt�� kordamisk�simused 1. Meediateksti lugemise viis p�him�tet * K�ik meediatekstid on konstrueeritud ( igal tekstil autor, iga tekst kannab autori maailmavaate- ja kogemuse m�jusid. ) * Teksti luues arvestatakse tekstiliigi reegleid (tekst luuakse traditsioonilistel alustel, j�rgitakse reegleid, et lugeja aru saaks. ) *Sama teksti m�istetakse erinevalt (iga�ks t�lgendab omamoodi.) *Tekstid sisaldavad v��rtusi ja vaatepunkte ( autoril omad arvamused, kellegi poolt kirj. kellel oma n�gemus ) *Tekstid on tervikuks korraldatud viisil, mis taotleb kasumit v�i v�imu (eesm�rk toodet m��a, v�imule p��seda jne. ) 2. Meedia rollid on �hiskonnas *teabe/info pakkumine *arvamuste/seisukohtade avaldamine *asutuste tegevuse m�jutamine *kujundada arusaamu, k�itumisviise *meelelahutuse pakkumine *teadmiste vahendamine *arvamuse kujundamine 3. S�navabadus - Iga�hel on �igus avaldada oma arvamusi, ideid, veendumusi ja muud info

Meedia

3

txt

Egiptus

5-2 milj. a tagasi - Austrapoliteekused Aafrikas, varasemad hominiidid. Alla poolteise meetri pikad, aju ahvide omast rohkem arenenud, liikusid kahel jalal, ronisid puude otsas. Kahejalgsus oli �limalt t�htis sellel ajal, kuna v�imaldas k�tel teha palju olulisi teisi asju. S�id ka liha taimetoidu k�rvalt. T�en�oliselt olid raipes��jad. U 2,5 milj. a tagasi - Austrapoliteekused �ppisid kivist t��riistu tegema. Algas pikim periood kiviaeg. Sel ajal arenes v�lja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo erectus, kes valmistas kivist t��riistu: tagus vulkaaniliste kivide k�ljest kilde, mille teravad servad kulusid l�iketeradeks �ra. Nendega n�liti ja t�keldati loomi. Oli k�tt ja korilane raipes��jate k�rval. �ppis tuld kasutama. T�nap�eva inimese pikkune, tumeda naha, kehaehitus sarnane t�nap�eva inimestega, k�ne v�ime piiratud. U 700000-600000 a tagasi kujunes Heidelbergi inimene(Homo heidelbergensis). Oli suuri lo

Ajalugu

4

txt

Lähiajalugu küsimused

1.mida t�hendab hoolekande�hiskond? hoolekande�hiskonnas peab riik tagama inimestele heaolu, eemaldamata neilt t��tamist v�i panustamist �hiskonna arengusse. kunaiive v�heneb, rahvastik vananeb ja t��tute arv sureneb, siis ei ole riigil enam ressusse sellist �hiskonda �leval pidada, seega pole kuigi j�tkusuutlik. 2. milliate ��rmuslike uute liikumiste teket v�ib seotada indiviidi emantsipatsiooniga? rohelised, populistid, rahvuslikud parteid, kommunitarism, postmodernism, piraadiparteid 3. kas edu toob parem v�i vasakpoolne maailmavaade? p�hjenda! n�ited! parempoolne 4. kas inimene kaasaja �hiskonna liikmena on vaba? p�hjenda! jah, meil on omad �igused, nt s�navabadus- enam ei teki v�imudega probleeme oma arvamust valjult v�lja �eldes. Meil on oma otsustus vabadus - kuhu ja millal minna soovin v�i millega tegeleda, mida teha. Pole �leliigseid piiranguid nagu toidutalongid vms ostan nii palju kui ise jaksan, tahan. Muidugi on

Ajalugu

Kommentaarid (0)