Miks peaksin olema salliv? (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Pluralistlik ühiskond

· Maapõu ­ maa-ala ja territoriaalvee all olev ala · Õhuruum ­ maa-ala ja territoriaalvee kohal olev ala, 10-12 km kõrgune ala Elanikkond e. Rahvas Saab jagada: 1) Etnograafiliselt ehk rahvustunnuste alusel: põhirahvus (Eesti eestlased) ja rahvusvähemused (Eestis venelased ja ukrainlased) 2) Poliitiliselt ehk kodakondsuse alusel: kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud Individuaalsus : a) totalitaarne riik : ei salli individuaalsust, pooldab ühtlase halli massi teke, inimesed ei tohi üksteisest eristuda ei ainelise rikkuse ega vaadete poolest, indiviid on mutriks suures riigis ja hoiab selle masinavärki töös, Hitleri Saksamaa b) demokraatlik riik: ei tohi inimeste individuaalsust maha suruda, vaid peab looma tingimusi selle arenguks Milliseid põhimõtteid järgib vastuolude lahendamisel demokraatlik poliitika? - Tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides

Ühiskonnaõpetus

4

odt

Kordamine eksamiks.

1.4 ­ INIMESTE MITMEKESISED HUVID. LK 20 ­ 23 Huvide mitmekesisus ehk pluralism rikastab ühiskonda. Demokraatia idee kohaselt ei tohi riik inimese individuaalsust alla suruda, vaid vastupidi, peab looma tingimused selle arenguks. Ühiskonda, kus on lubatud mitmed vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid nimetatakse pluralistlikuks ühiskonnaks. Ühiskonna või kogukonna liikmete vaimset ühtekuuluvust nimetatakse rahvuse või riigi identiteediks. Tolerantsus ­ sallivus (nii üksikisikute kui ka inimrühmade eriarvamuste ning käitumis ja suhtumisviiside suhtes). Nulltolerants ­ täisleppimatus (eelmise mõiste, tolerantsuse, vastand!) Demokraatlik poliitika järgib pingete ja vastuolude lahendamisel järgmisi põhimõtteid: · tegutseda tohib ainult seadusega lubatud raamides · sõlmitud kokkulepet tunnustavad kõik osapooled · lähtuma peab ühisest hüvest ja enamuse tahtest, unustamata sea

Ühiskonnaõpetus

3

docx

MÕISTED

Ühiskonna kordamisküsimused 1. Pluralism- Huvide mitmekesisus ühiskonnas, nt. Erinevad tegevused õpilastel klassis. 2. Pluralistlik ühiskond- Ühiskond, kus on lubatud omada mitmesuguseid huve ja vaateid, nt. Demokraatia, klass, kus igal ühel on omad huvid, jt. 3. Identiteet- Ühtekuuluvustunne, mis põhineb territooriumil, ajalool, kultuuril, keelel ja põhiväärtustel, nt. Eesti rahvus, klassi identiteet, kooli identiteet, jt. 4. Tolerantsus- Sallivus aktsepteerimine teiste suhtes ja nende huvide suhtes, nt. Naiste hääleõiguse saamine, eri rasside abielu, jt (kõik, mis vanasti oli keelatud ja tabu, kuid nüüd on lubatud). 5. Nulltolerants- Leppimatus ja sallimatus kõige suhtes, millega ei tohiks ega ei saa leppida, nt. Kuritegevus, tapmine, varastamine jne. 6. Kompromiss- otsus, lahendus, milleni jõudmiseks mõlemad osapooled teevad nõudmiste suhtes järelandmisi, kesktee, nt. Üks tahab saada lõunaks riisi juurviljadega,

Ühiskonnaõpetus

1

doc

Ühiskond - inimeste kooselu vorm

1. ÜHISKOND ­ INIMESTE KOOSELU VORM Süsteem ­ tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi e. väärtuse. Majandus ­ valdkond, mille moodustavad tootmine ning kauplemine. Erasektor(tulundussektor) ­ moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Poliitika ­ valdkond, mis tegeleb ühiskonna arengu koordineerimise ja juhtimisega; hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu ja õigussuhetega; poliitikute ülesanded: 1) rakendada seadusi 2) Jagada ühiskonna varalisi ja varalisi ressursse 3) tasakaalustada huvisid. Avalik sektor ­ riigi ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, riigi käsutuses olev raha ja vara. Kodanikuühiskond ­ avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ­ ühendused. Eesmärk: edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvustunnet. Kultuur ­ mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused (rahvakunst, kirj

Ühiskonnaõpetus

6

doc

Ühiskond, poliitika

1. Mis on ühiskond, kuidas jaguneb ja iseloomusta nende osi. - Ühiskond on süsteemne tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud, mõjutavad üksteist ja moodustavad uue väärtuse. Ühiskonna sektorid :  Tulundussektor ehk erasektor – moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted, eesmärk on saada tulu.  Avalik sektor – moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused koos töötajaskonnaga, samuti riigi käsutuses olev raha ja vara.  Mittetulundussektor ehk kodanikuühiskond. – selle raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ning –ühendused. Ühiskonna valdkonnad:  Poliitika – Riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus, mis on seotud võimu ja õigussuhetega.  Kultuur – Inimkonna poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste kogum.  Õigus – Riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid ehk normid.  Moraal – moraalinormide kogum – ühiskonna üld

Ühiskond

33

doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

ja kodakondsusseaduste puhul . ülejäänud hääletused viiakse enamasti läbi kasutades poolthäälteenamust. Poolthäälteenamuse miinuseks on see, et kui kohal riigikogus viibib kohal väike arv saadikuid , jääb otsustamine väikse gruppi saadikute kätte . Poolthäälteenamus plussiks on see , et otsustada saab kiirelt, ei pea ootama mittekohalviibivaid saadikuid . Koosseisu häälteenamuse plussiks on see, et peab olema suurem üksmeelsus. Samas on see ka miinuseks, kui üksmeelsust pole , jääb otsus vastu võtmata ja otsuse tegemine lükkub edasi . Parlament on ajalooliselt kujunenud esindusorgan,mille ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teiseks ülesandeks on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid . kolmandaks ül. On seaduste vastuvõtmine . neljandaks ül. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle .

Ühiskonnaõpetus

5

doc

Mõisted

Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia ­ valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on �

Ühiskonnaõpetus

15

doc

Ühiskonnaõpetuse riigieksamiks

kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassikultuur ja mitmekesised väärtushinnangud. Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Tööstusjärgse ühiskonna juhtimine peab olema tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud kui tööstusühiskonnas ­ valitsus peab hea seisma ka majanduse arengu eest. Mänedzeride revolutsioon (juhtide ja ärikorraldajate arvukuse ning mõjukuse kasv postindustriaalses ühiskonnas). Kujunes keskklass. Inimeste elustiilide lähenemine. Masstootmine ja massikultuur. Massimeedia. Kuna info kujunes oluliseks kõigis elusfäärides, hakati arenenud postindustriaalset ühiskonda nimetama ka infoühiskonnaks.

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)