Piibli kümme käsku tänapäeva ühiskonnas Milleks me vajame seadusi või reegleid? Aristoteles on öelnud, et ilma seadusteta elaksime me veel koobastes, kuid väidab ka, et isegi koopainimestel olid omad kokkulepitud reeglid. Kas inimesed saaksid hakkama ilma seadusteta ja kindlate reegliteta? Seda me ei tea, sest kindlad reeglid on olnud meid juhtimas ja suunamas terve elu. Mina usun, et ilma seadusteta valitseks maailmas korralagedus ja keegi ei teaks, kuidas õigesti käituda või tegutseda. ,,Kus lõpeb seadus, seal algab türannia," ütles kord Briti riigitegelane William Pitt. Vale oleks arvata, et seadused on selleks, et meie vabadusi piirata. Reeglid muudavad meie elu hoopis vabamaks, kui me arvatagi oskame. Seadusi kasutatakse selleks, et tagada kord ja turvalisus. Need kirjeldavad seda, kuidas inimesed peaksid käituma ning nad kaitsevad õigusi,
Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum. Tähtis on see aga selle poolest, et kui poleks rajatud Rooma linna, siis ei saaks me praegu sellest rääkida. 450.a.eKr oli Roomast saanud vabariik, et oleks parem riiki valitseda anti välja 12 tahvli seadused. Seda sündmust pean ma tähtsaks just seaduste pärast. Ilma seadusteta on riiki raske valitseda. Võib-olla enne 450.a.eKr oli võimalik seadusteta elada, kuid ikkagi oli miski, mis sundis inimestel kasutusele võtta seadused. Oluline on ka aasta 265 eKr, mil kogu Itaalia ühendati Rooma võimu alla. Ma arvan, et kui Rooma ei oleks vallutanud kõiki neid alasi, ei oleks ka Itaalia selline , nagu ta tänapäeval on. Kindalsti oleks seal midagi teist moodi, kuid mis, seda me ei tea. 146.a.eKr langes Kreeka Rooma võimu alla
Seadused tagavad toimiva ühiskonna ,,Kärbeste jumal" William Golding Milline oleks ühiskond ilma seadusteta? Kas nii üldse ühiskond toimiks? Ei toimiks, sest ühiskond toimibki peamiselt tänu seadustele, mida peavad täitma kõik inimesed. On pandud paika, mida inimene tohib ja ei tohi teha, peab tegema ning kuidas teatud olukordades käituda. Ühiskonna toimimiseks on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, muidu poleks neil mõtet. Kui juba üks inimene rikub seadust, võivad selle tagajärjed olla kohutavad ja mõjutada teisi inimesi. Toome näiteks liiklusseadused
Millised on ausa õigusmõistmise põhimõtted? 1. Kohus peab olema seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu. 2. Kohus peab arvestama kohtuotsuse langetamisel kogu asjasse puutuvat informatsiooni. 3. Kohus peab arvestama riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi 4. Kohtumenetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusega. 5. Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. 6. Ilma seadusteta ei saa kohus kedagi süüdi tunnistada ega kriminaalkorras karistada. Kas Eesti Vabariik on õigusriik? Põhjenda! · Jah, sest Eestis valitseb demokraatia ja valitsemist toimetatakse üldtunnustatud seaduste järgi, meil on olemas põhiseadus, parlament, vajalikud asutused jne. Milliseid korrakohase protsessi põhimõtteid järgitakse : · Kohtueelsel perioodil kodu ja isiku puutumatusõigus, võib rakendada tõkendeid
sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. alguses (Näiteks Eestis peetakse keskaja algusaastaks 1227. a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj. lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-
Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat: 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants); 1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus; 1517 - Martin Luther alustas usupuhastust. Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. Selle perioodi jooksul toimus Euroopa rahvastiku kiir kasv, mis tõi kaasa suuri muudatusi sotsiaalse, poliitilise ja muudes
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse
langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke · Õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel. juriidilisi kohtustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja · Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. (Kohtumõistmine saab toimuda vaid kehtivate seaduste põhjal. Ilma seadusteta ei saa kedagi süüdistada ega karistada). · Eneseinkriminatsiooni ehk enesesüüdistuse välistamine Kohtumenetlus ehk seadusega kindlaksmääratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab teatavaid üldisi jooni mis kehtivad iga kohtuvaidluse, puhul igas õigusriigis. Korrakohase protsessi põhimõtted KOHTUJäRGSEL perioodil. Sellisteks joonteks on seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus
lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui karmistada karistusi, siis selle tagajärjel inimesed soovivad vähem kuritegusi sooritada. Eetika ja moraal koos aitavad ühiskonnal liikuda õnne ja hea elu suunas. Thomas HOBBES (1588-1679) Oma teoses ,,Leviathan" iseloomustab loodusseisundit inimene sünnib ilma normide, eetika, moraali ja riiklike seadusteta. See seisund on ,,kõikide sõda kõikide vastu" (darwinistlik olelusvõitlus, ainsaks tungiks on soov ellu jääda). Elu loodusseisundis on üksildane, räpane, brutaalne; ellujäämine sõltub sellest, kes on tugevam. Järelikult moraal: 1. aitab hoida ühiskonda koos 2. vähendab inimkonna kannatusi 3. aitab õiglaselt ja kindlalt lahendada huvikonflikte 4. jagab kiitust, laitust, tunnustust, karistust ja süüd
Reform: Võimulolijad tajuvad kriitika tõttu muutuste vajadust ja asuvad seadusandlikul teel neid ellu viima, rahumeelsed, kavakindlad Valimised: kodanikud valivad oma esindajad riiklikul või kohalikul tasandil Referendum: kodanikkond langetab ühise otsuse konkreetse ühiskonna küsimuse osas Kollektiivne identiteet – ühtekuuluvustunne, kus inimesi ühendavad ühesugused väärtushinnangud valdkondade suhtes Anarhia – võimu ja seadusteta ühiskond Horisontaalne sotsiaalne liikuvus – liikumine sarnase positsiooniga sotsiaalsete gruppide vahel Vertikaalne sotsiaalne liikumine – liikumine erinevate positsioonide vahel Läbikukkunud riik – ei suuda kontrollida oma ala, puudub ülevaade rahvast, puuduvad diplomaatilised suhted, sotsiaalhoolekanne ei toimi Unitaarriik – riik, mille koosseisu ei kuulu liidumaid, osariike ega autonoomseid riike
Varakeskaeg (5. -11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand – 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand – 16. sajandi algus) 3 1.1 Varakeskaeg feodaalse korra kujunemine valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustus 476. a. – XI saj. Keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest. Rooma riigi lagunemine ja barbarite vallutused tõid esialgu kaasa allakäigu kõikidel elualadel. Rooma-aegsed maanteed, niisutussüsteemid ja töökojad
põrgusse. ,,Vaevalt leidub sellist riiki, kes elaks heade seaduste all." (Voltaire, 1986; 266) Praegustes riikides on kõik seadused tehtud seadusandja huvides, vastavalt antud hetke vajadustele, teadmatusest ja ka ebausu ajendil. Mina aga ei ütleks, et seadused on halvad. Tegelikult on seadused tehtud selleks, et meie elu parandada ja muudavad elu lihtsamaks. Ka tunniplaani koolis võib võtta seadusena. Kas koolis oleks kergem kui õpilased ei teaks kooli tulles, mis tund neil hakkab? Ilma seadusteta valitseks maailmas kaos ja inimesed peaksid ise otsustama, mis on halb ja mis hea, kuid valikute tegemine ei ole kunagi lihtne. ,,Võib kohata laitust ühes või teise meie poolkera punktis ja samal ajal olla ometi absoluutselt süütu ülejäänud maailmas." (Voltaire, 1986; 144) Kas kohtunik ütleb ma ei söandaks karistada Ragusas selle eest, mille eest ma karistan Lorette'is
tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni vastand on deflatsioon, mille puhul hinnad langevad ja rahaühiku väärtus kasvab. Seda juhtub majanduses väga harva, põhjuseks võib olla olulise tooraine (n. nafta) hinna langus. Ütlusi raha kohta Inflatsioon on ainus maks, mida saab peale suruda ilma seadusteta. Milton Friedman Raha suurim vaenlane on inflatsioon, suurim sõber - intressimäär. Raha ei tee õnnelikuks, aga raha puudumine teeb õnnetuks. Kopikas pole raha ega sitikas ole liha. (Eesti vanasõna) Kopikas pole raha, räim pole kala, randlane pole mees. (Soome vanasõna) Raha on öörgi, kala on kiiskki. (Soome vanasõna) Kopik ka raha ja lutik liha. (Eesti vanasõna) Markki on raha, kirpki on liha. (Soome vanasõna) Aeg on raha. (Ameerika vanasõna) Rahal on oma väärtus. Raha ei haise
Õigus on headuse ja õigluse kunst (ius est sra boni et aequi) (Rooma jurist Celsus) Mis on õigus? Õigus on riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogum, millest kinnipidamist tagavad mõjutusvahendid (N: karistused). Õigust on vaja, et ühiskond püsiks koos ja toimiks. Õigus peaks olema õiglane arvestades inimeste loomulike õiguste ja vajadustega. Seadusteta ootaks ühiskonda allakäik, anarhia. Hiljemalt siis, kui tekkis omand, oli vaja omandisuhteid kaitsvat ja reguleerivat õigust. Vaja oli lahendada ka tülisid (N: et veritasu ei viiks kodusõjani). Kuidas tekkis õigus? Esialgu tekkis tavaõigusena. Tava lahendada maingeid tüliküsimusi mingil kindlal moel, karistada ühesuguseid kuritegusid ühesugusel viisil muutus pikapeal reegliks, sedauseks.
rahvana? Iseseisev töö Küsimused 1.4. peatüki lõpus. Töövihik 14-15 1.5. Sotsiaalsed normid meie käitumise regulaatorid Iga inimene peab paratamatult arvestama teiste inimestega kombed, käitumine. Suhtlemisel on abiks reeglid/seadused Seaduste paradoks - seadused piiravad inimese tegutsemist / seadused kaitsevad inimest ÜKS ASI ON SELGE, et inimesed ei saa loota sellele, et saavad hakkama ilma reegliteta ja seadusteta. Möödunud ajad ja seaduste kujunemine Seadused on kujunenud aastasadadega Varasemal perioodil ja keskajal järgnes seadusest üleastumisele karistus: - kogukonnast välja heitmine - hukkamine, vangistamine - piinamine Need on ebainimlikud karistusmeetodid. Tänapäeva seadused reguleerivad inimese käitumist ... aitavad kaitsta igaühe õigusi ... aitavad kaitsta vabadusi ... hõlbustavad rahu inimeste vahel ... reguleerivad riigi ja üksisiku suhted ..
mistõttu sai väga tugevaks kuid samas jäi kinniseks. aega tugevat riiki, jäi nõrgaks, Idakirik on konservatiivsena kuid iseseisvaks. säilitanud oma liturgias ja Läänekirik on aegade jooksul muusikas palju jooni dünaamiliselt muutunud algkristlikust traditsioonist Edaspidi keskendume vaid (keelati pillide kasutamine) Lääne-Euroopa muusikale. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-
Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk- Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida- Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt. Mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa
Seades oma väärtushinnangud kõrgemaks seadusandja väärtushinnangutest, ületab õiguse rakendaja oma volitusi. Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17. Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust 18. Lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus muudab varasema seaduse 19. Ius est ars boni et aequi - õigus on headuse ja õigluse kunst 20. Tõlgendusargumendid (A. Aarnio) Tõlgendusargumendiks võib pidada igasugust tõlgendusvõimaluste valikut põhjendavat asjaolu, olenemata selle argumendi laadist või sisust. Tõlgendusargumentide rühm loeteluna: 1) Semantilised argumendid siia kuuluvad kõik kasutatud terminite tähendust
seega tema poliitilise võimu õiguslikud pärijad. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad. Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam. Platon: võimed ja haridus -> kes peaks juhtima laeva. Autoriteeddi, sümboolse liidri vajdus. Isa-armastuse idée. Demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishuve tagamine vs fraktsioonid. Aristoteles: masside valitsus ilma seadusteta. Tocqueville: enamuse türannia. 7 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: filosoofide valitsuse ideal (monarhia või aristokraatia). Filosoofid omavad tõelist teadmist, näevad asjade olemust, teised näevad varje. Kas filosoofid haaravad võimu või kunn hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadustest->demagoogid haaravad võimu, loovad türannia.
alguspunkt on seotud siiski modernse Euroopa riigi tekkega, eriti aga Valgustusajaga. · Kaasaegse arusaama järgi on ühiskond ja riik selgelt eristatavad, sest modernne elu ja mõtlemine tugineb inimese autonoomiale ehk vabadusele. · Kuidas neid kahte riiki ja ühiskonda eristada, aga mitte teineteisest eraldada? o Georg W.F. Hegel: ühiskond ei saaks eksisteerida ilma riigita, ilma seadusteta, kuid me ei saa ka reaalselt rääkida riigist, kui pole eristatavat ühiskonda. · Valgustus: ühiskondlik kokkulepe: algselt vabad inimesed sõlmisid kokkuleppe valitsejaga, saades kuulekuse vastukaubaks korra, julgeoleku ja õigused (Rousseau). · Hobbes: nn loomuolukorras valitseb 'kõigi sõda kõigi vastu' => seetõttu peavad inimesed oma sünnipärased õigused andma valitsejale, et üleüldse ellu jääda .
Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo demokraatia kui ideaal hierarhiliste struktuuride olemasolu igapäevaelus monarhia on efektiivsem demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam inimeste võimete ja hariduse erinevused autoriteedi, sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip paternalismi idee demokraatia toidab ambitsioone monarhial ei ole erahuve demokraatia masside valitsus ilma seadusteta, enamuse türannia Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon filosoofide valitsuse ideaal demokraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada filosoofid omavad tõelist teadmist ja näevad asjade olemust kaks teed 1) Filosoofid haaravad võimu 2) Valitseja hakkab filosoofiks türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest, demagoogid haaravad võimu, valitsus on vägivaldne Aristoteles
Kasu, nauding, loomutäius kõik eeldavad heasoovlikkust sõbra suhtes, ühistegevust ja ühishüve taotlemist (võistlus ja võimuvõitlus ei ole kohased). Linnriik põhineb sõprusel, kiindumusel põhinevatel inimestevahelistel suhetel. Timokraatia (varanduslikel klassidel rajanev pol. süsteem) põhineb võrdsusel vennalikel suhetel. Aristoteles: polis kui poliitilise korralduse loomulik ja ideaalne vorm. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) Hea (tõeline, õiglane) vorm Halb vorm (kõrvalekalle, ühistes huvides ebaõiglane) - valitseja huvides Üks Monarhia Türannia Vähesed Aristokraatia Oligarhia Paljud Politeia Demokraatia Aristotelese arvates sõltub parim valitsusvorm rahva loomusest (vooruste jagunemisest). Kui
6. Väliskaubandus läheb linnadele 7. Piiratakse pärimisõigust 8. Ehituskohustused 9. Teotöö 1-2 päeva aastas Jüriöö järgne: • Saksa ordu tugevneb, Taani müüb Eesti Saksa ordule • Suhted talupoegadega lepingulised • Künnis tõusis 10%->20%->25% • Linnadega seotud ehituskohustused -Sakslased pigem linnas • Sunnismaisus, 16.sajand. Orjus, printsiipe rakendati seadusteta • Müüa võis kaupu ainult mõisale • Kohtuõigus o Trahvid tõusevad o 15.sajand vangistus o 16.sajand peksmine o Kodukariõigus o Õigus käe ja kaela üle • Teotöö tõuseb o 14-15.sajand hooajalised tööt, orjad o 16.sajand orjad kaovad, talupojad teevad tööd • Made äravõtmine Sõjad: Tagajärjed:
Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia – kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege – ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori – hilisem seadus muudab varasema seaduse
Samas ei ole normikontrolli raames rõhutamine välistatud, kui seadusandja on selgelt eksinud põhiseaduses või rahvusvahelise õigusega sätestatud hüvede vastu. (Argument tugevamalt. Nt kodakondsuse taotlemine lapsele, argumentum a fortiori annab kasutada kui mõlemad lapsevanemad on kodakondsed) 17 Locus standi - Õigusnorm enne kohut 18 Jura novit curia kohus tunneb õigust 19 Nullum crimen sine lege ilma seadusteta pole karistust (Põhimõte välistab süüditunnistamise üksnes tavaõiguse või kohtunikuõiguse alusel ja eeldab, et kedagi saab süüteos süüdi tunnistada vaid parlamendi poolt vastuvõetud seaduse alusel ) 20 In dubio pro reo - Kahtluse korral süüdistatava kasuks. Süütuse presumptsiooni üks põhimõtetest. 21 Lex posterior derogat legi priori hilisem seadus muudab varasema seaduse
pärijad); 2) efektiivsus: demokraatia on instrumentaalses mõttes viletsam. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Ideaalne oleks filosoofide valitsus, seega monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoovidel on tõelised teadmised, nad näevad asjade olemust. Selle saavutamiseks kaks viisi: 1) filosoofid haarvad võimu; 2) kuningas hakkab filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest
kuid monarhia on kõige parem. VALITSUSVORMID: MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Tõeline demokraatia ei ole saavutatav. See on vaid ideaal. Riigil on autoriteedi ja sümboolse liidri vajadus, ühendav printsiip. Demokraatia toidab abitsioone, monarhias on kõik alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuvi, monarhi huvi = riigi huvi, demokraatias inimestel omad kasud. Aristotele: "Demokaraatia on masside valitsemine ilma seadusteta". Paternalism: oleme kõik vennad ja õed, meil on ühine isake. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide kui tõeliste teadmiste omandajate võim on ülim. On kaks võimalus: 1) filosoofid hakkavad valitsema 2) valitseja hakkab filosoofiks.Demokraadid ei näe tõelisust, vaid varje; on türannide eelkäijad. Demokaraatlik inimene tahab vabadust kuritarvitada. 7
sajandil, Baltimaades alles XII saj. lõpus-XIII saj. alguses (Näiteks Eestis peetakse keskaja algusaastaks 1227. a., mil lõppes eestlaste muistne vabadusvõitlus). Keskaja lõpuks peetakse Lõuna-, Kesk- ja Lääne-Euroopas XV saj. lõppu, Põhja- ja Ida-Euroopas saabus see mõnevõrra hiljem. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Tõsi küll, samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest o KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik-XV sajandi lõpp. o HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-
Argumente demokraatia vastu: A. Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? B. Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip C. Paternalismi (isa-armastuse) idee D. Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed E. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid F. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 14 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsuse ideaal. Seega, kas monarhia või aristokraatia. "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt)
füüsilise sündmuse eksemplariga. Võimalikud teooriad. Tunnistavad samasust Ei tunnista samasust Leidub psühhofüüsilisi Nomoloogiline Nomoloogiline dualism(parallelism, interaktsionilism, seadusi monism(samasus + epifenomenalism) psühhofüüsilised seadused) Psühhofüüsilisi Anomaalne Anomaalne dualism(dualism ilma seadusteta) seadusi ei leidu monism(samasus ilma seadusteta) Tüüp ja eksemplar. Üks sõna ja kaks sõna. Võime öelda, et kastis on kaks eksemplari ühest tüübist. Samasusteooria. Samasusteooria: tüüpide samasusteooria(Smart, Place jt) ja eksemplaride samasusteooria(Davidson). Homonoomsed ja heteronoomsed üldistused. Davidsoni järgi leidub üldistusi vaimses sõnavaras, kuid mitte rangeid seadusi
kõiki alamaid kui om alapsi armastab, ühiskond kui ,,suur perekond". Vooruste probleem- kõigil on teoreetiliselt võimalus pääseda valitsema ning see asjaolu muudab inimesed ambitsioonikaks ja kadedaks. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvedest. Tema edu ongi riigi edu. Demokraatia on masside valitsemine ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) - suurim oht riigile. Etümoloogiad Platon demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene tahab oma vabadust kuritarvitada. Ideaalne oleks kui valitseksid filosoofid, sest nad omavad tõelist teadmist, näevad asjade tõelist loomust , mitte nagu teised, kes näevad ainult varje. 2 teed võimuni filosoofid haaravad võimu või hakkab kuningas ise filosoofiks. Türannia kasvab välja demokraatias valitsevast seadusetusest.
· Argumente demokraatia vastu · Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? · Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip · Paternalismi (isa-armastuse) idee · Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed · Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville) 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: 17 · Filosoofide valitsuse ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada · Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt)
Argumente demokraatia vastu: Inimeste võimed ja haridus. Platon: kes peaks juhtima laeva? Autoriteedi, sümboolse liidri vajadus. Ühendav printsiip Paternalismi (isa-armastuse) idee Vooruste probleem: demokraatia toidab ambitsioone. Monarhias on kõik ülejäänud alamad võrdsed. Monarhial ei ole erahuve monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Bodin, Hobbes. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia (Tocqueville 19. sajandi poliitik). Demokraatias tekib kõige paremini on argument ,,See on ju rahva tahe". 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon: Filosoofide valitsus ideaal (seega monarhia või aristokraatia). "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. Filosoofid omavad tõelist "teadmist", näevad asjade olemust; teised näevad vaid varje (koopamüüt). Selleks kaks teed: filosoofid haaravad võimu/kuningas hakkab filosoofiks
Kirjutas pr revolutsioonist, kus ta näitas vastuolusid keskvõimu ja kodanluse ja rahvamasside vahel. Nad nägid sankülottides ideaali. Pr revolutsioon oli ka anarhismi sünnikohaks. Anarhia kõige kuulsam teoreetik oli Pierre Joseph Proudhon anarhia isa. Oli ka utopist. Oli äge eraomandi vastane. Kuulutas, et omand on vargus. Ta oli vastu suuromandile, mitte nii väga väikeomandile. Mis muutis teda eriti suureks anarhistiks ta nägi Euroopat piirideta, seadusteta, rahata jne. Kooperatiivide liikumine tekkisid 19. saj II poolel, ennekõige tarbijakooperatiivid. Idee, et töörahvas paneb oma kapitali kokku ja hakkab tootma. Ollakse kaitstud võõraste kasumiahnuse eest. Esimene tarbijate kooperatiiv oli SBs Rochdale liikumine 1844. taotles ühiskonna ümberkujundamist, kus toimuks tööliste enda varaga omakeskne kaubandus ja tootmine. See on palju õiglasem, kui kapitalistlik eraomandi süsteemil põhinev ühiskond. Kestis lühikest aega.
tahtsid, kui punkareid tunnustati, kui toredaid poisse. Selleks ajaks oli punk oma töö teinud.“79 Tõnu Trubetsky leidis, et kuigi tema hinnangul oli punkarite tagakiusamine kadunud, oli võimude eesmärgiks saanud liikumise moraalne laostamine.80 Kõrvalmärkusena on huvitav nentida, et kuigi tollal oli nii Trubetsky kui Tamme, kahe tuntuima punkari põhiliseks eesmärgiks anarhia, ütles Tamme juba siis otsesõnu, et anarhia pole mõeldav (viidates inimeste suutmatusele seadusteta kogukonnana toimida).81 75 Sildam, Toomas. 1987. Mitte võidelda, vaid esmalt uurida. Noorte Hääl, 17. juuni. 76 Sildam 1987. 77 Trubetsky 2009, lk 229. 78 Haug, Jürgen. 1988. J.M.K.E. Noorus, 7/88. 79 Intervjuu Ivo Uukkiviga. 80 Trubetsky 2009, lk 256. 81 Haug 1988. 20 ENSV punkliikumise väljundid 1980. aastate keskpaigas ning eriti kümnendi teises pooles saab rääkida juba laiapõhjalisemast
Monarhial ei ole erahuve – monarhi huvi on riigi huvi. Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid MONARHIA, ARISTOKRAATIA, DEMOKRAATIA. Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles). Enamuse türannia Kes peaks valitsema? (Tocqueville) Sissejuhatus Etümoloogiad Erinevad küsimused: Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus valitsusvorm e. kes peaks valitsema
mingeid ambitsioone, sest neid ei ole võimalik teostada. · Monarhial ei ole erahuve, monarhil ei ole isiklikku ambitsiooni, sest kui tal on ainuvõim, siis ta ei suuda eristada oma huve riigi huvidest. Tema edu ongi riigi edu, seega ta tagabki ühishuve. Demokraatias tekivad aga võistlevad fraktsioonid, kes üritavad oma eesmärke teostada ning seega teostavad nad oma huve, mitte riigi omasid. · Demokraatia viib kõige suurema tõenäosusega seadusteta valitsemise juurde ja tekib nö enamuse türannia. See tähendab, et demokraatias tekib kõige lihtsamine selline argument 'et see on ju rahva tahe ja järelikult me otsustame.. et enamus tahtis ju niimoodi' ja nii jõutakse näiteks selleni, et 'tapame kõik juudid ära'. 39. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest Platon oli demokraatia terav kriitik, ütleb, et demokraatlik inimene hakkab oma vabadust ja võimu kuritarvitama
tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele peavad alluma nii valitseja kui alluvad. ,,Tõeliselt ideaalses riigis on puhta mõistuse valitsemine, mis kehastub filosoof-kuningas ning teda ei takista ei seadus ega tava, peab olema ülim," paremuselt teises riigis aga valitsevad seadused. Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate vooruste hulgas on ka enesekontroll ja seadusekuulekus. Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja
tegelikult võimalik riiki püsti panna. Ta kogeb, et tegelikult hea ühiskonna kehtestamine ei ole kerge ning leiab, et ideaalriigi järel paremuselt teine on seaduste riik. Seadus on ülim ning sellele peavad alluma nii valitseja kui alluvad. ,,Tõeliselt ideaalses riigis on puhta mõistuse valitsemine, mis kehastub filosoof-kuningas ning teda ei takista ei seadus ega tava, peab olema ülim," paremuselt teises riigis aga valitsevad seadused. Just seadus on see, mis eristab inimest loomadest, seadusteta ei erine inimesed metsikutest loomadest. Seadused kehastavad tarkust ning ülimate vooruste hulgas on ka enesekontroll ja seadusekuulekus. Kuid seaduse tarkus tuleneb kogemustest ja üksikjuhtumistest ning nende läbi tegelikult ei jõuta kunagi selge teadmiseni põhimõtetest. Seadused ja ideaalne riik erinevad üksteisest nagu tavad erinevad loodusest. Parim võimalik riik on Platoni arvates selline, kus valitsuskorraks on segavalitsus monarhiast ja
Riigi eesmärk on inimeste turvalisus. Valitsusvormid 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Platon: "Demokraatlik" inimene tahab vabadust kuritarvitada. On vaja autoriteetset, sümboolset liidrit. Demokraatia toidab ambitsioone. Aristoteles: demokraatia on n-ö halbadest valitsusvormidest parim, sest kaitseb paljude huvisid, andes võimaluse enamuse türanniaks. Demokraatia on masside valitsus ilma seadusteta. Demokraatia on valitseja suhtes halb valitsusvorm. Lavalleerid: alamate nõusolek võimuga on võimu seaduslikkuse oluline alus. Kuna seadused puudutavad kõiki kodanikke ja kodanikud on ratsionaalsed, peavad kõik seaduseloomes valimiste kaudu osalema. Valimistelt puudumine on võrdne orjusega. Tänapäeval peetakse demokraatiat ideaaliks, kuid tõelist demokraatiat pole olemas. 2. Platon ja Aristoteles valitsusvormidest
Õppematerjal: · Tsüss pg 48-66 · Äriseadustiku pg 55 · Asjaõiguse S pg 72 (88), 241 · Köhleri õpik lk 77-90 · 5. Subjekiivne tsiviilõigus 5.1 Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses. Tegelikkuses on tegemist ühiskondlike suhetege, kus inimesed teatud viisil käituvad. Kas on võimalik, et müüditehingud ilma seadusteta ja õiguseta toimivad? Jah. Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse. Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on
Õppematerjal: Tsüss pg 48-66 Äriseadustiku pg 55 Asjaõiguse S pg 72 (88), 241 Köhleri õpik lk 77-90 5. Subjekiivne tsiviilõigus 5.1 Tsiviilõigussuhe Tsiviilõigussuhte puhul on oluline mõista, kuidas toimub õiguslik reguleerimine tsiviilõiguses. Tegelikkuses on tegemist ühiskondlike suhetege, kus inimesed teatud viisil käituvad. Kas on võimalik, et müüditehingud ilma seadusteta ja õiguseta toimivad? Jah. Aga et see asjalik oleks, peavad olemas oelma õigused ja kohustused. Sisi saab riik tagada, et kõigi õigused tagatakse. Tsiviilõigussuhe on õigusega reguleeritud tsiviilõiguse objektiks olev ühiskondlik (eelkõige varanduslik) suhe. Selle sisuks on poolte õigused ja kohustused. Kui võtta see vahetussuhe, siis kui seda reguleeritaske õigusega, siis on pooltel õigused jakohustused. Kus need õigused ja kohstused saavad oma sisu? Õigusnormist, see on
Monarhile on kõik antud ja järelikult ei ole tema valitsemise eesmärk oma võimuambitsioone ja erahuve realiseerida, seega saab tema oma staatust tõsta ainult siis, kui parandab riigi kui terviku olukorda (seda argumenti kaitses Hobbes). Ühishüve tagamine vs. fraktsioonid. Kas erakonnad tänapäeval esindavad oma huve, valijate huve, mingite gruppide huve või erahuve? Dilemma. · Demokraatia: masside valitsus ilma seadusteta (Aristoteles) ja tekib enamuse türannia (Tocqueville). Demokraatias tekib kõige lihtsamini moraalne argument, et see on ju rahva tahe, meie hääletasime, meie otsustasime. Jõutakse näitaks selleni, et ,,tapame juudid ära". Etümoloogia · Demokraatia: demos (kogu rahvas, paljud)+kratein (valitsema)= rahvavalitsus · Monarhia: monos (üks)+arhein (valitsema)= ainuvalitsus · Türannia: tyrannos = ebaseaduslik valitseja
annaabi.ee 
