Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Arutlev kirjand teemal "Seadused tagavad toimiva ühiskonna" (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline oleks ühiskond ilma seadusteta?
Seadused tagavad toimiva ühiskonna
„Kärbeste jumal“
William Golding
Milline oleks ühiskond ilma seadusteta? Kas nii üldse ühiskond toimiks? Ei toimiks, sest ühiskond toimibki peamiselt tänu seadustele , mida peavad täitma kõik inimesed.
On pandud paika, mida inimene tohib ja ei tohi teha, peab tegema ning kuidas teatud olukordades käituda. Ühiskonna toimimiseks on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, muidu poleks neil mõtet. Kui juba üks inimene rikub seadust, võivad selle tagajärjed olla kohutavad ja mõjutada teisi inimesi. Toome näiteks liiklusseadused – kui inimene rikub seadust, sõidab üle lubatud kiiruse, ohustab see ka teisi liiklejaid ning võib juhtuda avarii, mille tagajärjed võivad olla kohutavad.
Raamat „Kärbeste jumal“ on ideaalne näide sellest, kui tähtsad on seadused ja nendest kinnipidamine . Ralph oli see, kes saarele sattudes pani kohe paike reeglid ja jaotas ülesanded. Kui Jack ja teised poisid, kelle ülesandeks oli valvata tuld , oleksid oma ülesannet täitnud, oleksid nad kõik saarelt juba mõne päevaga ära pääsenud. Selle ühe vea tõttu kannatasid ka kõik teised poisid. Ka ühiskonnas on vajalik, et kõik inimesed seadustest kinni peaksid, sest see mõjutab ka teisi ning seaduste ja reeglite rikkumise tagajärjed võivad olla halvad. Kui saarel ei oleks paika pandud reegleid ega jaotatud ülesandeid, ei olekski nad saarelt pääsenud.
Seadused tagavad toimiva ühiskonna, see on kindel. Aga et ühiskond toimiks, peavad kõik inimesed seaduseid järgima või muidu pole nendest kasu.
Arutlev kirjand teemal-Seadused tagavad toimiva ühiskonna #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lizzzzuh Õppematerjali autor
Arutlev kirjand teemal "Seadused tagavad toimiva ühiskonna" raamatu "Kärbeste jumal" põhimõttel.

Sarnased õppematerjalid

REFERAAT-KÄRBESTE JUMAL
10
docx

REFERAAT „KÄRBESTE JUMAL“

võtavad lennuõnnetust puhkuse ja lustina. Kõige paremini annab edasi soovi päästmisest hetk, millal Ralph kurjustas kaaslaste peale, kes olid läinud metsa küttima, selle asemel, et järgida lihtsat palvet: vältida lõkke kustumist."Tuli on kõige tähtsam asi. Ilma tuleta me siit ei pääse. Ma tahaksin hea meelega ennast ka sõjavärvidesse panna ja metslane olla. Aga me peame tuld üleval hoidma. Tuli on kõige tähtsam asi siin saarel..." Ralphi algatusel otsustatakse teha seadused ja pidada koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse varasemalt leitud merikarpi. Koosolekul räägib see, kelle käes on parasjagu karp ja kõik teised on sunnitud kuulama. Koosolekutel tihtipeale võttis sõna Ralph, mis jättis mulje, et talle meeldib väga kõnesid pidada. Samuti teose algul mainis Ralph, et talle meeldib ujuda. Teoses kerkib esile kaks liidrit: Ralph ja Jack. Kui Jack esindas domineerivat ja agressiivset

Kirjandus
Honor-de Balzac- Isa Goriot-
1
docx

Honor� de Balzac- Isa Goriot-

Kas seadused piiravad vabadust? Inimkond on Maal elanud juba ülimalt pikka aega. On toimunud suur areng ning igasugused revolutsioonid nagu näiteks tööstuslik revolutsioon jms. Inimesed on palju tsiviliseeritumad ja on loonud omavahel ühiskonna, kus elada. Ühiskonna korralikuks toimimiseks on loodud selleks riigi poolt seadused, mida absoluutselt kõik inimesed, kes on osa riigist järgima peavad. Koos nende seadustega on keelatud palju asju, mida inimene teha ei tohi ja kui ta nende asjade tegemisega vahele jääb, karistatakse teda selle eest ning võetakse temalt vabadus. Kas siis seadused vangistavad inimese ja piiravad tema vabadust? Seda võib mitut moodi vaadata. Otseses mõttes jah, seadused piiravad meie vabadust.

10. klass
Ettekanne - W G Golding-Kärbeste jumal
2
doc

Ettekanne - W.G.Golding „Kärbeste jumal“

Kedagi justkui ei huvitanud enam saarelt lahkumine, sest saarel metslasi mängida oli ju lõbus ning neile tundus nagu saaksid nad ka vanemateta hakkama. Ometi olid nad ju vaid lapsed, kes ei teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku koosolekuid ning mille kandjal oli võim, siis karbi purunemise ja Põssa surmaga algas anarhia. Jacki oli valmis oma võimu näitama. Järgmine ohver pidi olema Ralph, kuid tema

Kirjandusteose analüüs
W G-Golding-Kärbeste jumal
2
doc

W.G. Golding "Kärbeste jumal"

Kedagi justkui ei huvitanud enam saarelt lahkumine, sest saarel metslasi mängida oli ju lõbus ning neile tundus nagu saaksid nad ka vanemateta hakkama. Ometi olid nad ju vaid lapsed, kes ei teadvustanud endile enam head ja halba. Nende maskeering kaotas veel ka viimasegi häbi-, süü- ja karistamistunde, tsiviliseerituse. Pärast nappi pääsemisvõimalust süvenes Jacki ja Ralphi vaheline suhete pinge veel enam kui enne, sest Jacki kui diktaatorliku poliitiku kõrval oli Ralph nagu ühiskonna poliitik nn aumees. Kuna poisse hoidis hirmu all ka salapärane koletis, jagunesid nad kahte gruppi. Ühte jäid enamvähem mõistlikud, teise aga mänguhimulised metsistunud lapsed. Merekarbi senine tähtsus vähenes. Kui varem oli karp just nagu korra sümbol, mille häälega kutsuti kokku koosolekuid ning mille kandjal oli võim, siis karbi purunemise ja Põssa surmaga algas anarhia. Jacki oli valmis oma võimu näitama. Järgmine ohver pidi olema Ralph, kuid tema

Kirjandus
Poliitikafilosoofia essee
8
doc

Poliitikafilosoofia essee

heaks arvavad, käitumisreegleid ei ole ette antud. Nagu on öelnud Thomas Hobbes oleks see kõigi sõda kõigi vastu, mis aga välistaks rahumeelse elu. Essee keskendub loodusseisundi küsimusele ning toob välja selle ohtlikkuse, samuti kui oleks võimalus selle eksistreerimisele, siis milline see oleks. Käsitletakse ka lühidalt anarhistlikke mõtteviise ning Hobbesi, Locke'i ja Rosseau mõtteid ja arusaamu ühiskonna toimimisest loodusseisundis. Loodusseisundi puhul tunduks, et inimesed oleksid justkui täiesti vabad, vabadus ju ongi üheks oluliseks ideeks, kuid siin tuleb mõelda laiemalt ja tunduvalt kaugemale, kuna on siiski kahtluse alla seatud täieliku vabaduse mõte. Silme ette tuleb siin loomariik, kus on küll omad seadused, kuid seal elatakse ka pidevas surmahirmus, kuna iial ei või teada, millal on sul oht saada kellegi ohvriks.

Filosoofia
Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Siiski esitab filosoofia teatud põhjapanevaid küsimusi, nagu: kuidas peaksime elama, kas looduses valitseb mingi korrapära, kas on olemas mingi üldkehtiv moraal või sõltub see ajast, kohast või muudest teguritest. Filosoofia üheks valdkonnaks on poliitiline filosoofia. Mis on poliitika? Kr politiké tähistab linna- või riigijuhtimiskunsti (polis ­ riik). Üldlevinud definitsiooni kohaselt on poliitika ühiskonna ja riigi toimimist korraldav sihiteadlik ja järjekindel tegevus, milles osalevad erinevad huvirühmad ja institutsioonid, kusjuures nende eesmärgiks on (riigi)võimu omandamine, kasutamine ja säilitamine. Poliitika puudutab niisiis võitlust võimu ja selle reguleerimise nimel ühiskonnas ja riigis. Võim ja valitsemine on niisiis inimlikud põhifenomenid, mida tänaseni püütakse seletada ka religioosselt. Läbi aegade on võimu kohta antud väga erinevaid seletusi, kuid varem või hiljem

Õiguse filosoofia
Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks
20
docx

Eetika aluste kordamisküsimused ja vastused eksamiks

Kirjapandud normide ja/või väärtuste kogum, mis on toeks mingis valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel ja õigete käitumisviiside valikul. Normatiivsed (käitumisnormid negatiivsete käskude vormis "ei tohi", "pole lubatud"; positiivsete käskude vormis "pead tegema") Väärtuselised (üldsõnalised deklaratsioonid) Sotsiaalseid kohustusi sõnastavad ehk väljapoole suunatud (deklareeritakse, milliseid kohustusi ühiskonna ees võetakse). Eetikakoodeks on toeks kindlas valdkonnas tekkivate moraaliprobleemide lahendamisel või õigete käitumisviiside valikul. Väära käitumise ennetamiseks ja ärahoidmiseks Ühtsustunde loomiseks põhiväärtuste jagamise alusel Puuduliku regulatsiooni täiendamiseks Avalikkuse surve ja suurenenud kontrolli tõttu Eetilised dilemmad (väärtused võivad sattuda konflikti, nt konfidentsiaalsus ja elu,

Eetika alused
Sissejuhatus eetikasse
81
docx

Sissejuhatus eetikasse

õigest ja väärast. Eetika puudutab seda, mida me ütleme või teeme, kes me oleme ja mida me väärtustame. Eetika keskne küsimus on kuidas peaks elama "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) ­ tava, komme, harjumus (thos) ­ iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores ­ kombed (omadussõna moralis). Põhimõisted Moraal ehk kõlblus on üksiku inimese, rühma või ühiskonna arusaam headest ja halbadest asjadest, õigetest ja vääradest tegudest. Moraal osutab inimeste ja kultuuride kokkuleppelistele tavadele, reeglitele või käitumisviisidele, nagu nad on. Eetika on teadus kõlblusest (ehk moraalist) ja kõlbelistest väärtustest. Eetika ehk kõlblusõpetus räägib sellest, mida kõlbab ja mida ei kõlba teha. Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis)

Eetika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun