Minu Mõtisklus keskajast (0)

Minu Mõtisklus keskajast
Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne- Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne- Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Pakutud on järgnevat:
1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli, hävis Ida-Rooma keisririik (Bütsants);
1492 - Kolumbus avasts Ameerika, algas Suur Maadeavastus;
1517 - Martin Luther alustas usupuhastust.
Seega keskaja perioodi kestvuseks on V-XVI saj.
Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks :
VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Rooma impeeriumi varemetel, seejärel ka kaugemal, kujunesid välja uued riigid. Samaaegselt riikidega kujundati ka uued õigusnormid, mis põhinesid peaasjalikult muinasaega ulatuval tavaõigusel, kuid olid mõningal määral mõjutatud siiski ka Rooma impeeriumi õigusnormidest.
KÕRGKESKAEG - XI saj. keskpaik -XV sajandi lõpp. Selle perioodi jooksul toimus Euroopa rahvastiku kiir kasv, mis tõi kaasa suuri muudatusi sotsiaalse, poliitilise ja muudes eluvaldkondades.
HILISKESKAEG - XV saj. lõpp-XVI saj. lõpp. Lääne-, Lõuna- ja Kesk-Euroopas peetakse seda juba varauusajaks, keskaeg kestis aga Põhja- ja Ida-Euroopas, kus uute nähtuste levimine toimus aeglasemalt.
EESTI KESKAEG
Eesti keskaeg loetakse tavaliselt hõlmavaks perioodi 13. sajandist kuni Liivi sõjani. Ennekõike sobib see jaotus iseloomustama poliitilist ajalugu, alates maa vallutamisega ristisõdijate poolt (Eestlaste muistne vabadusvõitlus) ja lõppedes ristisõdijate poolt loodud riikide hävinguga. 
Varem nimetati entud perioodi tihti orduajaks, mis pole aga kuigi täpne, sest lisaks ordule olid maaisandateks ka piiskopid ja kuni 1346. aastani kuulus Põhja-Eesti  Taanile , mistõttu seal saaks eristada ka Taani aega. 
Tähtis on aru saada sellest, et mujal maailmas kulges ajalugu hoopis erinevaid radu pidi ning seetõttu ei saa euroopaliku ajaloo liigitust kasutada näiteks Hiina, India, Ameerika ja veel paljude teistegi piirkondade puhul. Isegi Euroopale nii lähedane Venemaa hälbib juba oluliselt euroopalikust ajaloo periodiseerimisest. Seal lõppes keskaeg näiteks alles Peeter I valitsemisajaga XVIII . saj. alguses.
ÜHISKOND

• Lääne- Euroopas: Linnade, kaubanduse, käsitöö allakäik
  
• Ida-Euroopas: langus ajutine, linnad muutuvad taas jõukateks
  
• Lääne –Euroopas domineerib NATURAALMAJANDUS ehk eluks vajaliku valmistasid talupojad ja käsitöölised. Raha kasutati üha vähem.
  

IDA-ROOMA EHK BÜTSANTS

• Pealinn Konstantinoopol
  
• Kõrgeim ilmalik võim kuulus Bütsantsi keisrile.
  
• Kõrgeim vaimulik Konstantinoopoli patriarh.
  

KLOOSTRIKUKORRALDUS

• Mungad ja nunnad elasid kas üksiklaste ehk eremiitidena või moodustasid kogukondi ehk kloostreid.
  
• Lääne-Euroopas tegutseb benediktiinlased.
  

KESKAJALÕPP

• 1453 Konstantinoopoli langemine , Ida-Rooma ehk Bütsantsi riigi lõpp
  
• 1492 Ameerika avastamine
  
• 1517 Reformatsiooni algus Saksamaal
  

KASUTATUD MATERJAL
http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/keskaeg.ht m
http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-keskaeg.html
http://kaiaajalugu.weebly.com/eesti-keskaeg.html