Voltaire’i filosoofilised mõtted (0)

Kuressaare Gümnaasium
Voltaire ’i filosoofilised mõtted
Refereering
Grete Miller
10. klass
Juhendaja : Marti Tarkin
Kuressaare 2012-05-10
„Kui jumalat ei oleks olemas, siis inimesed mõtleksid ta välja.“ (Voltaire, 1986; 172) Voltaire usub, et inimestel on alati vajadus lohutuse ja lootuse järele. Mina arvan, et inimesed on veel omakasupüüdlikumad ja tahavad, et oleks keegi suur kelle kaela oma rasked ja vahel valed otsused lükata. Lihtne on mõne häda korra öelda, „See oli määratud nii juhtuma ja ma ei olekski midagi saanud muuta, selle asemel, et öelda, „Miks ma küll nii tegin kui oleksin saanud teha kõik, et seda ei juhtuks.“Jumala olemasolu vajalikkust tunnevad inimesed siis, kui nad ise ei taha oma vigu tunnistada.
„Kui tahad olla hea patrioot, siis pead olema kõigi teiste vaenlane .“ (Voltaire, 1986; 323) Nii vilets on lugu ühiskonnaga, et soovida oma maale head tähendab halva soovimist oma naabritele. Tõeliseks maailmakodanikuks on alles see, kes ei tahaks kunagi, et tema maa saaks ei rikkamaks ega vaesemaks, ei suuremaks ega väiksemaks. Minumeelest käib see kõik ka inimeste kohta, kui ühel läheb hästi, siis kellelgi teisel läheb selle võrra halvemini. Tänaval jalutav kodutu leiab maast 100 eurot ja tunneb end kui „seitsmendas taevas“, samas on keegi õnnetu, kuna tema raha on kadunud.
„Iga sekt , ükskõik milline see ka ei oleks on kahtlase ja vale segu“ (Voltaire, 1986; 359) Kalvinistid , molinistid, papisid jne - kõik need pole muud kui üksteisega sõjajalal olijate nimetused, kuigi nad ühiskonnale soovivad head. Kui tõde on ilmne siis ei sa tekkida erakondi ega fraktsioone . Nõnda siis on õige see, milles nad kõik on ühel meelel , süsteemida aga, milles nad üksteisest erinevad on järelikult valed. Voltaire mõttekäik on ka minu arusaamine sellest, sest on fakte, mille üle üldse ei hakatagi vaidlema ja need faktid, mis panevad mõtlema, neile ei olegi maailmas ei õiget ega valet, on vaid arvamused.
„Kuna inimestele on antud võime täiustada kõike, mida loodus neile kingib, siis on nad täiustanud ka armastust.“ (Voltaire, 1986; 51) Puhtus ja enda eest hoolitsemine, muutes ihunaha õrnemaks, suurendab mõnutunnet puudutustest ja teeb oma iharusorganid tundlikumaks. Voltaire selgitab seda mõtet ainult nii, nagu oleks armastus kõigest füüsiline suhe. Mina arvan, et armastust suudab täiustada ka veel vastastikune austus ja usaldus ning enesearmastus , sest on ju teadatuntud, et kõigepealt peab inimene õppima end armastama , alles siis suudab ta armastust pakkuda ka kellelegi teisele.
„Ükski lumehelves ei tunne ennast laviinis süüdi.“ (Voltaire, 1986; 326) Kellegi teise süü tundub alati palju suurem kui enda oma. Kui paljud tunnevad ennast süüdi selles, et Eesti metasade all ja tänavatel vedeleb prügi? Ma ei ütleks, et kõik aga enamus inimesi on kindlasti kunagi mõne kommipaberi maha visanud, kuid see ei tähenda, et sellest enamusest kõik ennast Eesti reostatuse pärast muretseks. Mõeldakse, et mina olen ainult mõne sodi tekitanud samas keegi teine viib terveid prügikotte metsade alla. Inimene ei taha oma süüd tunnistada kuigi ollakse samuti osa tekkinud probleemist.
„ Tervet arusaamist tuleb väga harva ette.“ (Voltaire, 1986; 363) Paljude juures pidurdavad eelarvamused arusaamist ja see, kes ühes asjas väga kainelt otsustab eksib mingi teise asja üle otsustamisel õige suurelt . Ma mõtlen, et kuidas selline veider vaimu tagasilangus saab ikkagi toimuda? Selle ainukeseks seletuseks saab olla hirm. Ka Jumala uskumise üheks põhjuseks, on hirm selle ees, et see, kes jumalat ei usu, läheb põrgusse.
„Vaevalt leidub sellist riiki, kes elaks heade seaduste all.“ (Voltaire, 1986; 266) Praegustes riikides on kõik seadused tehtud seadusandja huvides, vastavalt antud hetke vajadustele, teadmatusest ja ka ebausu ajendil. Mina aga ei ütleks, et seadused on halvad. Tegelikult on seadused tehtud selleks, et meie elu parandada ja muudavad elu lihtsamaks. Ka tunniplaani koolis võib võtta seadusena. Kas koolis oleks kergem kui õpilased ei teaks kooli tulles, mis tund neil hakkab? Ilma seadusteta valitseks maailmas kaos ja inimesed peaksid ise otsustama, mis on halb ja mis hea, kuid valikute tegemine ei ole kunagi lihtne.
„Võib kohata laitust ühes või teise meie poolkera punktis ja samal ajal olla ometi absoluutselt süütu ülejäänud maailmas.“ (Voltaire, 1986; 144) Kas kohtunik ütleb ma ei söandaks karistada Ragusas selle eest, mille eest ma karistan Lorette’is? See, mis on kriminaalne vahel, nõua kohtunikelt enam vastutulelikkust kui need kuriteod, mis äratavad õudust igalpool. Ma olen sellega nõus ja usun, et selline arutelu leevendab tema südames seda valjust, mida ta liigagi hõlpsasti kaldub rakendama oma kauaaegses ametipraktikas.
„Kui inimesed kõik hakkaksid ise mõtlema tuleks sellest suur segadus .“ (Voltaire, 1986; 264) Voltaire räägib, et otse vastupidi, et nemad sel Prantsusmaal alles siis saidki õnnelikuks kui kõigil tekkis võimalus oma arvamust avaldada. Mina ei nõustu samuti, terve saalitäis rahvast läheb etendust vaatama ja pärast avaldavad kõik arvamust ja mingit segadust sellest ei teki. Segadus tekib siis, kui üks poeet tahaks panna kõiki oma luuletusi soosima, siis vilistatakse ta välja.
„Hirm järgneb kuriteole karistusena.“ (Voltaire, 1986; lehekülg) Kurja teinud inimesed ei tunne süümepiinu tehtu pärast vaid tunnevad hirmu vahelejäämise ees. Õpilased saadavad vahel õpetajatele kellegi teise töö kui nad ise ei oska või lihtsalt ei viitsi. Olen täiesti kindel, et nad ei tunne ennast kehvasti kuna on kellegi „teadmisi varastanud“ vaid kardavad, et õpetaja tunneb teise õpilase töö ära ja jäädakse vahele.