Sõnu seletav sõnaraamat
Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus
Seadusandja on sätestanud 2 alust, millal tööandja peab maksma töötajale töötasu ka aja eest, kui töötaja ei täida tööülesandeid ja ei ole ka tööandjast tulenevaid takistusi töö tegemiseks: a.) Töötaja on kohustatud täitma tööandja korraldust, mis ei ole seotus TL, kollektiivlepingu, ega sedusega juhul, kui tööandja korraldus tulenes hädavajadusest.
Seadusandja on piiranud töösuhte poolte jaoks leppetrahvis kokkuleppimise võimalusi ja lubanud seda vaid olukordades, kus tööandjal puudub piisav kontrollivõimalus töötaja tegevuse üle. Seetõttu ei saa tööandja ja töötaja kokku leppida leppetrahvis iga töötajapoolse töökohustuste rikkumise puhuks.
Seadusandja on välja toonud erienvad süüteod, mis tähendab, et tõsisema süüteo, näiteks inimesuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastaste süütegude eest on ettenähtud tõsisemad karistused, kui näiteks intellektuaalse omandi vastaste süütegude eest.

Seadusandja on pidanud PS § 24 Ig-ga 4 kooskõlas olevaks: võivad tutvuda vaid uurija, prokurör ja kohus, kes pärast andmetega • klassikalist kohtuotsuse kuulutamise võimalust (KrMK § 278); tutvumist pitseerivad uuesti ümbriku ja allkirjastavad selle.
Seadusandja on autoriõigust pidanud oluliseks õiguse valdkonnaks, kuna tsiviilõiguse reformi käigus, mis päädis võlaõigusseaduse vastuvõtmisega, kehtestati juba 1992 aastal uus ja kaasaegne autoriõiguslik regulatsioon.
Seadusandja on näinud ette ka ühe erandi, kus tööandja korraldus, mis ei ole setud TL, kollektiivlepingu ega sedusega , on kehtiv ja töötajale täitmiseks kohustuslik, kui tööandja korraldus tuleneb hädavajadusest.

Seadusandja on võimalikult täpselt kirja pannud konkurentsi piirangu regulatsiooni: Konkurentsi piirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.
Seadusandja on siin siiski nõrgema poole kaitseks teatud kaitsvaid norme ette näinud – töösuhetes töötajale, üürniku kaitseks, tarbijakaitseks – eriti EL õigusest tulenevad normid jne);
Seadusandja on eeskätt silmas pidanud muusikateoste, draamateoste jm. Teoste avalikku esitamist, kuid sätte lai ulatus võimaldab siia alla kanda ka teiste kirjandusteose liikide esitamist.

Seadusandja on omalt poolt küll püüdnud lünki ära hoida, kuid samas formuleerib õiguse mitte niivõrd üldise (üldistatud) reegli kujul, kuivõrd üleüldisel (generaalklausli) kujul.
Seadusandja on siinkohal väga oskuslikult ja ka põhjendatult liigitanud selle kui rahva, ja ka tegelikkuses ühiskonna, füüsilist kui ka mentaalset tervist kahjustava süüteona.
Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mille järgimine ühiskonnaliikmete poolt peaks inimestele endile kasu tooma ning mittejärgimise korral järgneb karistus.

Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi, väljendanud tema tahet, milles rahva arusaam õiglusest võis kajastuda, aga võis seda ka mitte teha.
Seadusandja on õigusaktides sätestanud normid, mis mitte ainult ei loo kohustavaid keeldusid, vaid ka õigustusi inimestele õiguspäraseks käitumiseks.
Seadusandja on pööranud olulist tähelepanu paljudele elulistele asjaoludele ning viinud need koostatud õigustloova aktiga vastavusse.

Seadusandja on eraldanud süüteod kuritegudeks ja väärtegudeks, millest tulenevalt on arvestatud karistuse liigi ja määraga.
Seadusandja on pööranud tähelepanu paljudele olulistele elulistele asjaoludele, mida on suutnud õiguskeelde formuleerida.
Seadusandja on üldise regulatsiooni asemel üleüldise regulatsiooni koostanud – õiguskord mittetäielik.

Seadusandja on üldise reegli raamides pidanud vajalikuks kehtestada erandnormi, tuleb rakendada erandnormi.
Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja

Seadusandja on andnud haldusele valida mitme samaväärse õigusliku tagajärje vahel.
Seadusandja on ette näinud täsed tingimused, millele selline kokkulepe peab vastama.
Seadusandja on valdust tugevalt kaitsnud, ka õiguspärase omaniku ründe vastu.

Seadusandja on jätnud mõne õigusliku mõiste ebamääraseks või ebatäpseks.
Seadusandja on sidunud määruse jõustumise üksnes selle avalikustamisega.
Seadusandja on mõelnud isikuid, kes on pannud toime raskeid juhtimisvigu).

Seadusandja on uue õppekava kasvatuseesmärkide määratlemisel silmas
Seadusandja on oma tegevuses seotud nii konstitutsiooni kui õigusega.
Seadusandja on kohustatud otsustama kõik olulised küsimused riigis.

Seadusandja on sätestanud töötaja isikust tulenevad piirangud.
Seadusandja on jätnud tööandjale vabad käed.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun