Neutraalsus eetika suhtes o Õigus on eetiliselt neutraalne o Asjaolu, et mingi tegevus on konkreetse õiguskorra raames keelatud või lubatud või kohustuslik, ei anna iseenesest alust väita, et see oleks hea või halb. o Keelatud tegu võib olla olemuselt hea. o Kohustuslik tegu võib olla eetiliselt halb. o Üksnes ideaalis langevad eetiline käitumine ja õiguse käitumisnormid kokku. Mis on õigussüsteem? · Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku. · Rooma õigus Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul. · Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite, peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega.
Seaduse rakendamine on pelgalt seadusandja tahte elluviimine, mitte iseseisev õigustloov tegevus. Õigusteaduses pööratakse suurt tähelepanu abstraktse õigusnormi struktuurile ja selle analüüsile, õigusnormide vaheliste seoste analüüsile ja seadusandja tahte väljaselgitamisele. Õiguse rakendamise küsimused ei ole õiguskorra seisukohalt eriti olulised ja nendega tegelevad praktikud. Romaani-germaani õiguse perekonda kuuluvad Mandri-Euroopa riikide kõrval ka Ladina- Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid. (Põllumäe, 2009) Mandri-euroopa õigussüsteem koosneb omakorda erinevatest ning suhteliselt iseseisvast õigusperekondadest. Romaani õiguse perekonda kuuluvad Prantsusmaa, Belgia, Luksemburg, Monaco, Itaalia, Hispaania ja Holland; Saksa ehk germaani õigusperekonda Saksamaa, Austria, Šveits, Türgi, Kreeka; Skandinaavia perekonda Soome, Rootsi, Taani, Norra, Island. (Liin, 1999)
Mõlema teooria ebapiisavus sai 20 saj. esimesel poolel väljendusvormi kaks maailmasõda, fasism ja kommunism. Kuid uus inimväärtusi kaitsva õigluse mudel jäi loomata. 28. Rooma õiguse retseptsiooni mõju civil law ja common law erinevuste kujunemisel (Anepaio, Sissejuhatus õigusteadusesse) Rooma õiguse retseptsiooniks nimetatakse Rooma õiguse uurimise ja leviku protsessi. Kontinentaalne ehk romaani-germaani õigussüsteem juured rooma õiguses. Kontinentaalne ehk romaani-germaani suur õigussüsteem tekkis XII-XIII saj mandri-Euroopa keskosas.Ajalooline taust: tollal sai alguse ilmaliku eraldumine kanoonilisest; ühiskonna areng viis feodaalseltkillustatuselt rahvusriikide tekkele absoluutse monarhia vormis. Õigusnormide ülesandeks oli korra tagamineühiskonnas, kuid barbarite õigus oli jäänud jalgu tootmise, kaubanduse ja rahandussuhete arengule.
samasugusus argumendina) või otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või –olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 24. Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Islami õigussüsteem Hinduistlik õigussüsteem Judaistlik õigussüsteem Kaug-Ida õigussüsteem Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu. Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust
otsustuspõhimõte (otsustuse vorm). Kaaluväärtuse määratlevad tõlgendusprobleem või olukord. Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. Õigussüsteem, õigusperekond ja õigusharu. Õigussüsteem on õiguskordade kogum. Õigussüsteemide piiritlemine on teataval määral meelevaldne tegevus. Üks võimalusi on jagada maailma õiguskorrad järgmisteks õigussüsteemideks: · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või sarnasel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil. Õigusharu
Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 23 Õigussüsteem, -perekond ja –haru Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. • Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem • Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Confidential SORAINEN – 6/13 – • Islami õigussüsteem • Hinduistlik õigussüsteem • Judaistlik õigussüsteem • Kaug-Ida õigussüsteem • Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem • Sotsialistlik õigussüsteem.
Või ka tõlgendusolukorras kasutatakse vaid osa neist nimetatud argumentidest. 23 Õigussüsteem, -perekond ja haru Õigussüsteem - on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigussüsteemi all mõistetakse sageli ka teataval viisil ülesehitatud õigusnormide kogumit ja sellele lisaks ka õigusasutuste süsteemi. · Mandrieuroopa ehk romaani-germaani õigussüsteem · Üldine õigus ehk angloameerika õigussüsteem Confidential SORAINEN 6/13 · Islami õigussüsteem · Hinduistlik õigussüsteem · Judaistlik õigussüsteem · Kaug-Ida õigussüsteem · Aafrika ning Madagaskari õigussüsteem · Sotsialistlik õigussüsteem. Õigusperekond- on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul
VÕLASUHETE MÕISTE Selles peatükis tutvustame täpsemalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet ning võlasuhete mõistet. Samuti saame teada, mis on hea usu ja mõistlikkuse põhimõtete erinevused ning mis juhtudel neid rakendatakse. 1.1. Hea usu põhimõte Hea usu põhimõte on üks õiguse üldpõhimõtteid, mida tunneb enamik maailma suuri õigussüsteeme. See tuleneb tsiviilseadustiku üldosa seadusest (TsÜS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). Mandri-Euroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda kui ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve ning edastada informatsiooni. Hea usu põhimõtte eesmärk on tagada eraõiguses ja tehingutes aususe, õigluse ning mõistlikkuse standardid. Põhimõte on abstraktne ja vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist. Hea usu põhimõte võib nii lepingu kui ka
Kõik kommentaarid