Mandri-Euroopa õigussüsteem (0)

Mandri-Euroopa õigussüsteem
Õigussüsteemiks nimetatakse ühiskonnas kehtivaid õigusnorme, mis moodustavad ühise terviku.

• Rooma õigus – Rooma impeerium ja õigus kujunesid Euroopas välja antiikaja lõpul. See kodifitseeriti keskaja hakul 6. saj. pKr. Justinianuse käsul.
  

• Pärast Rooma impeeriumi lagunemist ja hukku segunes barbarite , peamiselt germaani hõimude tavaõigusega hiljem keskaegsete feodaalide õigustega.
  

• Varajaste ülikoolide vahendusel levisid ja kinnistusid Rooma õiguse normid Mandri – Euroopa kohtu praktikas.
  

Õigussüsteem on mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. Õigussüsteemis eristatakse kahte osa: eraõigust ja avalikku õigust. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Avaliku õiguse moodustavad need normid, kus üheks pooleks on riik ja meetod on autoritaarne.
1)kontinentaalne e romaani-germaani õigussüsteem
2)retfertdine õigussüsteem e. Common Low
Suured muudatused tekkisid 17-19 saj.
Tõusid esilt ühiskondlik lepe-,inim-ja kodanikuõiguse teemad.
Kaks tähtsamat allsüsteemi:
1.Romaani ehk Prantsuse õigussüsteem – Napoleoni koodeks
2. Saka õigussüsteem
Mandri-Euroopa õigussüsteemis tähendab heas usus käitumine kohustust käituda nagu ausalt ja õiglaselt mõtlev isik. Heas usus käitumine tähendab muu hulgas poolte kohustust teha koostööd, kaitsta üksteise huve, edastada informatsiooni.
Hea usu põhimõtte eesmärk on tagada eraõiguses aususe, õigluse ja mõistlikkuse standardid . Hea usu põhimõte on abstraktne ning vajab igal konkreetsel juhul eraldi sisustamist. Sellest hoolimata võib hea usu põhimõte tõrjuda kõrvale nii lepingu kui seadusesätte, juhul kui nende kohaldamine viiks ilmselgelt ebaõiglase tulemuseni.
Pooled ei saa hea usu põhimõtte kohaldamist piirata ega välistada. Kohustus käituda teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt rakendub sealjuures nii lepingu loomisele kui ka täitmisele. Seega tuleb juba lepingueelsete läbirääkimiste puhul arvestada üksteise huvisid ja õigusi, näiteks edastada tõeseid andmeid ning teatada kõigist olulistest asjaoludest.
Romaani-germaani õiguse perekond
Romaani-germaani õiguse perekonnas põhineb õigus seadusel. Põhilist tähelepanu pööratakse õigusnormile kui üldisele käitumisreeglile, mis peab vastama õigluse ja moraali nõuetele ja kindlustama ühiskonnas nendele nõuetele vastava korra. Õigus tekib läbi seaduse või muu õigustloova üldakti vastuvõtmise ja jõustumises. Seaduse rakendamine on seadusandja tahte elluviimine, mitte iseseisev õigustloov tegevus. Õigusteaduses pööratakse suurt tähelepanu abstraktsele õigusnormi struktuurile ja selle analüüsile, õigusnormide vaheliste seoste analüüsile ja seadusandja tahte väljaselgitamisele. Õiguse rakendamise küsimused ei ole õiguskorra seisukohalt eriti olulised ja nendega tegelevad praktikud. Romaani-germaani õiguse perekonda kuuluvad Mandri-Euroopa riikidel kõrval ka Ladina-Ameerika riigid, suur osa Aafrika riike ja Lähis-Ida maid.