Kreeka - nimed ja mõisted (5)

http://www.abiks.pri.ee
Mõisted
Agoraa
-  rahvakoosolek, mis hääletas talle esitatud eelnõude poolt või vastu
Akropol
– kaljunukile rajatud kindles, mille jalamil paiknes linn. Seal asusid linna vanimad pühamud
Algabeet
– Kreeka tähestik, mis koosnes 24 märgist ning mis loodi foiniikia tähestiku põhjal.
Antropomorfsus
– inimese moodi nii välimuselt, kui ka iseloomult. Kreeka jumalad olid antropomorfsed
Aristokraatia
– rikas, mõjukas ülemkiht, auväärse päritoluga suuromanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased
Barbar
– kõik mittehellenid , st need kes räägivad arusaamatut keelt
Demokraatia
– “rahva võim”, mis kujunes 5. sajandil Ateenas. Võim kuulus üle kolmekümne aastastele kodanikele , kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega vähemalt kord kuus riigi asju
Faalanks
– Kreeka lahingurivi, mis liikus rütmiliste pillihelide saatel vastu vaenlastele. Ateena faalanks koosnes 8 viirust, viirgude vahe rünnakurivis 2m, rünnakul 1m ja kaitsel 0,5m, 8000 mehelise faalanksi laius 1km
Gümnaasion
– spordiväljak ja sinna juurde kuuluv pesemis ja riietusruum – “alastioleku koht”. Hiljem muutus tähtsaks hariduskeskuseks
Hetäär
– “kaaslanna”, vabade elukommetega kunstihuviline vallaline naine. Paljudel aristokraatidel olid püsivad abieluvälised suhted hetääridega
Hopliit
– raskerelvastuses jalaväelane, võitles kinnises faalanksis, kandis suurt kilpi, kiivrit, turvistikku, säärekaitseid, relvadest peamine oda ja mõõk
Kitoon
– kreeklaste riietus – napilt põlvini ulatuv õlgadelt kinnitatud ja sagely vööga kinnitõmmatud riietus
Koloonia
– kreeklaste rajatud emalinnast poliitiliselt sõltumatu linnaline asula
Oraakel
– ennustuskoht, enamasti pühamu, kus jumaluselt paluti vastest mingile küsimusele
Polis
– Kreeka linnriik, oli küllalt väike, koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest
Strateeg
– Kreeka väejuht. Ateenas valiti alates a-st 501 e.m.a maaväe ja laevastiku juhtimiseks 10 strateegist koosnev kolleegium. Selle eesistujaiks olid kõik liikmed kordamööda ühe päeva
Sümposion
– ühised kodused pidusöögid – koosjoomingud. Oli meeste omavaheline koosviibimine, kus tehti tähtsaid poliitilisi plane või lihtsalt filosofeeriti
Türann
– võimule tõusnud ainuvalitseja, püüdis kehtestada riigis kindla korra
 
Nimed
Drakon (621 eKr)
– aristokraatliku päritoluga Ateena seadusandja. Ta kodifitseeris u 621 e.m.a tavaõiguse, millega piirati omakohut, eriti karmid olid seadused, mis kaitsesid aristokraatide eraomandit
Lykurgos (8/7 saj)
– legendaarne Sparta seadusandja. Pärimuste järgi lõi ta Delfi oraakli korraldusel või Kreeka eeskujul Sparta seadused.
Perikles (u 495-429 eKr)
– Ateena kuulsaim riigimees . Vähendas aristokraatide võimu. Periklese aeg oli Ateena ajaloo hiilgav ajajärk
Solon (594 eKr)
– Ateena riigimees ja luuletaja, kes kärpis mõnel määral  aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimises
 
Kreeka-Pärsia sõjad
Väike- Aasia läänerannik ja ka Kreeka linnriigid oli pärslaste poolt vallutatud u 500 a eKr. Pärsia kuningas Dareios ründas aastal 490 eKr Atika maakonda. Uus kuningas Xerxes tuli aastal 480 eKr Kreekasse (teda saatis laevastik ). Tähtsamad lahingud Xerxesel olid järgmised: Termopüülide kaitsmine, Salamise merelahing (võideti tänu Themistoklesele), Palataia lahing, mille tulemusena pärslased taganevad Väike-Aasiasse ja lõpetavad Kreeka ründamise.
Peloponnesosse sõda.
Mitmejärgulise võitluse, mida demokraatlik Ateena ja Sparta pidasid 431-404 eKr. Spartalased sõlmisid suhted Pärsiaga, sealt saadud rahaga ehitasid endale võimas laevastiku ning tänu ateenalaste lollusele said nad endale ka nende laevastiku. Ateena alistati ning Ateena pidi sõltuma Spartast. Vahepeal aga tugevnes Kreekas teiste riikide vastupanu Spartale. Selle läbi õnnestus Ateenal oma laevastik ja kaitsemüürid taastada ning tõusta taas Kreeka tugevate linnriikide sekka.