Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks? (0)

Miks peetakse Periklese valitsemisaega Ateena demokraatia hiigelperioodiks?

Algselt oli Ateena polis korraldatud üsna aristokraatlikul viisil. Võim kuulus aristokraatide hulgast pärinevatele riigiametnikele ka nõukogule ning rahvakoosolekul puudus tegelik tähtsus. Aastal 594. kärpis riigimees, poeet ja seadusandja Solon mõnel määral aristokraatia eesõigusi ja avas lihtkodanikele senisest suuremad võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks. Ka rahvakoosoleku tähtsus hakkas järk-järgult suurenema. Solon keelas seadusega ka Atika elanike orjastamise.
5. sajandi keskel seisis riigi eesotsas Perikles (495 eKr – 429 eKr). Ta oli hea kõnemees ja ei püüdnud kunagi rahvale meeldida, kuid rahvas käis ise ta järel. Ta võttis harva sõna rahvakoosolekutel, kuid kui ta seda tegi, siis kuulati teda hea meelega ja vaikisid kõik vasturääkimised. Rahvas usaldas teda. Ateenas kujunes Periklese valitsemisajal juba kindlalt demokraatlik kord. Aristokraatia eesõigused riigi valitsemisel olid kaotatud , kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule.
Atika kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, sõltumata varanduslikust seisukorrast või tegevusalast. Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul ning seal oma ettepanekutega ka esineda. Kogu nõukogu, riigiametnike ja strateegide süsteem pidi alluma rahvakoosoleku otsustele. Ametnikke ei valitud enam hääletamise, vaid liisuheitmisega. Vaid eriteadmiste nõudega ametnikke valiti hääletamisega. Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said riigikassast ka natuke palka, sest vaesematel kodanikel oleks olnud muidu raske oma põhitöö kõrvale jätta, et riigiasjadega tegeleda. Nii said ka vaesed kodanikud osaleda riigi juhtimises. Riigis kehtis otsene demokraatia.
Periklest peetakse Ateena kõige edukamaks juhiks. Ta kindlustas lõplikult demokraatia võidu polises ja viis nii Ateena ka oma õitsengu tippu.