Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Šveits - referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sveits, sveitsi, rahvastik, metsad, sveitsis, alpid, turism, alpide, suremus, juura, alpides, sündimus, baseli, lehtmetsad, mäestik, metsatööstus, vedudes, bern, census, kontuurkaardil, põllumaad, rein, reise, swiss, viieks, madalik, okasmetsad, nulud, lehised, berni, pinnamood, arengutaset, inforiik, üro, kogutoodang, tooraine, lõunaosaSveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000
SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega
GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLAND. PEALE SELLE ON VEEL LOMBARDIA MADALIK CHIASSO ÜMBRUSES JA PÕHJA- REINI MADALIK BASELI ÜMBRUSES, MIS ASETSEVAD SUUREMALT JAOLT VÄLJASPOOL SVEITSI...........................................................................................................................................5
Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
......................................................................................................... 3 SVEITSI RIIK................................................................................................................3 1.1. Loodus.................................................................................................................4 1.2. Kliima..................................................................................................................5 1.3. Rahvastik.............................................................................................................6 1.4. Majandus............................................................................................................. 7 KOKKUVÕTE...............................................................................................................8 SISSEJUHATUS Oma uurimustöö teemaks valisin Sveitsi riigi, kuna olen seal ka ise käinud. See on
Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 5 1.2 Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari
Kui palju inimesi elab selles riigis? Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Leia internetist andmed rahvaarvu muutuste kohta ja joonista rahvaarvu kasvu graafik. Iseloomusta ja analüüsi graafiku abil muutumist selles riigis. Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: Leia internetist andmed valitud riigi rahvastiku soolis-vanuselise koosseisu kohta. Joonista valitud riigi rahvastikupüramiid. Kui suure osa rahvastikust moodustavad: Kas selle riigi rahvastik vananeb? Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Millised on sündimuse ja suremuse näitajad (sealhulgas ka väikelaste suremus)? Milline on viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe? Kas sündimus on viimastel aastatel suurenenud või vähenenud? Millises demograafilise ülemineku etapis on selle riigi rahvastik? Kui suur osa rahvastikust elab linnades? Iseloomusta linnade paiknemist
................................................6 4.Milliseid põllumajandustooteid eksporditakse?................................................................................................6 5.Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? ..........................................................................7 METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS.................................................................7 1.Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasus %)? Kas seda on vähe või palju?...................7 2.Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Millised on peamised puuliigid?.................................................... 7 3.Kus (millises riigi osas) paiknevad suuremad metsamassiivid (ühtlaselt igal pool, mägedes, raskesti ligipääsetavates kohtades jne)?..............................................................................................................................7 4
Tartu Descartes'i Lütseum Sveitsi konföderatsiooni rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Priit Kallejärv juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1 Sisukord 0.0 Sisukord 1.0 Riigi üldiseloomustus 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1
Elanike arv lk 10 Rahvaarvu kasvu graafik lk 10 Rahvastiku paiknemine lk 10 - 11 Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis lk 12 Rahvastiku püramiid lk 12 Rahvastikupüramiidi iseloomustus lk 12 Linnastumine lk 13 Suuremad linnad ja linnastud lk 13 Rahvastik linnas lk 13 Linnade paiknemise iseloomustus lk 13 Energiamajandus lk 14 Energiavarade eksport ja import lk 14 Põllumajanduse iseloomustus lk 14 - 18 Põllumajanduse looduslikud eeldused lk 14 - 16 Põllumajanduse majanduslikud eeldused lk 16 Spetsialiseerunud põllumajandus lk 17
pindala hõlmav Brasiilia vihmamets Amazonas. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis 8 | Page 1. Iseloomusta riigi rahvastikupüramiidi Kui suure osa rahvastikust moodustavad: a. lapsed(alla 15a) moodustavad 28 % b. tööealised(15-65a) moodustavad 66 % c. vanemaealised inimesed(üle 65a) moodustavad 6% Kas selle riigi rahvastik vananeb? Jah, Brasiilia rahvastik vananeb. Viimase viie aasta jooksul on vanemaid inimesi aina rohkem. Milline on meeste ja naiste keskmine eluiga? Kas see on kõrge või madal? Naiste keskmine eluiga on 76 ja meeste 68. Võiks olla kõrgem eluiga. Meeste eluiga on liiga lühike võrreldes naiste omaga. Millised on sündimuse ja suremuse näitajad(sealhulgas ka väikelaste suremus)? Suremus on 6% ja sündimus on 21%. Sündimus ületab
IMSO, Interpol, IOC, IOM, IPU, ISO, ITSO, ITU, ITUC, LAES, LAIA, Mercosur, MIGA, MINURSO, MINUSTAH, NSG, OAS, OPANAL, OPCW, PCA, RG, SICA (pealtvaataja), UN, UNASUR, UNCTAD, UNESCO, UNFICYP, UNHCR, UNIDO, Union Latina (pealtvaataja), UNTSO, UNWTO, UPU, WCL, WCO, WFTU, WHO, WIPO, WMO, WTO, ZC Millised tuntumad rahvusvahelised firmad on pärit Argentinast ? Aroma Café, SudAmerican International Company, Foodex Argentina. Argentina rahvastik Kui palju inimesi elab selles riigis? Argentinas elab 40,913,584 inimest. Kas see on suur, keskmine või väikeriik? Argentiina on suur riik. Rahvastiku paiknemine Argentinas: Naabritega võrreldes on Argentiina oma naabritest üle. Tihedamalt on asustatud Argentiina kesk- ja põhjaosa, kuna seal on suuremad keskused. Samuti on seal ka suuremad jõed, maapind on tasane, kuna tegemist on madalikuga. Lõunapoolne osa on hõredamalt asustatud, kuna seal on mägine
(c) Milliseid tooteid ekspordib? Eksporditakse puuvilju, pähkleid ja köögivilju. (d) Milliste toodete ekspordilt on maailma esimeste hulgas? Esikohal ollakse puuviljade, pähklite ja köögiviljade ekspordilt. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Põldude väetamised reostavad Hiina veevarusid. 6 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Metsad kasvavad 206 800 000 ha, mis on 21.9% Hiina kogupindalast ning seda on palju. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad? Hiinas kasvavad niisked lähistroopika metsad. 3. Kus paiknevad suuremad metsamassiivid? Suuremad metsamassiivid asuvad Hiina lõuna- ja idaosas. 4. Milleks metsi kasutatakse? Metsi kasutatakse paberi ja puidutoodete valmistamiseks. 5
Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune
1970 aastal oli Tsiilis 11% ja 1991 aastal 7% rahvastikust kirjaoskamatu. Autode arv 1000 inimese kohta on 100- 250. 5. Millisesse riikide rühma kuulub oma arengutasemelt? Tsiili kuulub kõrge inimarengu tasemega maade hulka. 2001. aastal on Tsiili arengutasemelt maailmas 39. kohal. 6. Millisesse looduslik-kultuurilisse regiooni kuulub? Tsiili kuulub Ladina-Ameerika looduslik-kultuurilisse regiooni. II RAHVASTIK 1. Kui palju inimesi elab selles riigis? Tsiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest. Kas tegemist on suure, keskmise või väikeriigiga? Tegemist on keskmise riigiga. 2. Iseloomusta rahvastiku paiknemist Rahvastik paikneb kõige tihedamalt Tsiili keskosas Santiago ümbruses. Tsiili põhjaosas on rahvastiku tihedus natuke väiksem. Tsiili lõunaosas aga on rahvastiku tihedus väga väike.
Kesk-kõrgmaad jätkuvad idas ja põhjas kuni Saaleni ja liituvad Maagimäestikuga Tsehhi piiril. Berliinist lõunas, riigi kesk-ida osas, on maapind rohkem madal nagu põhjas koos liivase pinnasega ja jõgede ääres asetsevate märgaladega nagu Spreewaldi regioon. Ka nendes piirkondades ei sobi põllumajadusega tegeleda. Lõuna-Saksamaa pinnavorme iseloomustavad varieeruvad sirgjoonelised mägede ja kõrgendike ulatused. Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid erinevalt Sveitsist ja Austriast asetseb Saksamaa pindalal väike osa alpidest. Schwarzwaldi edelapiiril Prantsusmaa lähistel eraldab Reini Doonau ülemjooksust selle idanõlvadel. Ka nendes piirkondades ei saa põllumajandusega tegeleda. 3. Kliima kliimavööde, agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, mitu saaki aastas).
Klass: 10B Juhendaja: Epp Tähe 2007 2 Sisukord · Riigi üldiseloomustus Lk 3 · Geograafiline asend Lk 4 · Looduslikud tingumused Lk 5 · Arengutase Lk 6 · Majandusorganisatsioonid Lk 7 Majandusnäitajad ja väliskaubandus Lk 8 · Rahvastik Lk 9-10 · Rahvastiku sooline-vanuseline koosseis Lk 11 · Linnastumine Lk 12 · Energiamajandus Lk 13 · Kasutatud kirjandus Lk 14 3 Rootsi Kuningriik Konungariket Sverige Rootsi lipp Rootsi vapp
taimedega(kohvioad, apelsinid, banaaid, kakaooad jne). Brasiilia ostab sisse seemneid (õli valmistamiseks), suhkrut, ube, maisi ja puuvilju. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? Peamisteks probleemideks on paljude looma- ja taimeliikide elupaikade vähenemine, metsa pindala vähenemine, erosioon, väetiste ning agrokemikaalide sattumine veekogudesse. Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? Brasiilia maast on umbes kolmandik metsamaa, mida ei ole palju ega ka vähe. 2. Millised on sealsed peamised puuliigid? Brasiilias on enamasti vihmametsad. Lõuna osa on suurelt osalt savanni hõrendike all. Peamised puuliigid on punane- ja kampripuu, palmid, akaatsiad. 3. Milleks metsi kasutatakse? · Metsast saadakse taimi · Metsa raiutakse, millest tekib: uus karjamaa; väikesi maatükke, mida
Argentiina Rahvastik 1. Riigi rahvaarv Argentiina on suurriik Seal elab 40,276,000 inimest ja Argentiina on maailmas rahvaarvu suuruselt 31. riik. Noori vanuses 10-24 2006 a. seisuga on 10,100,000. 2025 aastaks ennustatakse 10 200 000 noort . Ennustatav inimeste arv 2025 aastaks on 45,883,000. 2050 aastaks 50,943,000. 2. Rahvastiku paiknemine Keskmine rahvastiku tihedus on 14 inimest km2 Suurem osa rahvastikust elab linnades ehk siis kõige suurem osa elab Buenos Aireses või selle lähiümbruses
.................................................................................6 1.6 Loomastik.......................................................................................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustus.....................................................................................................7 3. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse...............................................................................9 4. Rahvastik........................................................................................................................................10 6. Energiamajandus............................................................................................................................13 7. Põllumajandus................................................................................................................................15 8. Metsamajandus ja metsatööstus .....
1.Brasiilias on 2009 aasta järgi kõige rohkme inimesi kes on 25-29 aastased,inimesi kes on 70-90 on juba väga vähe. Mehi vanuses 85-90 on harva,enamasti elavad mehed Brasiilias 66-70 aastaseks, naised elavad,aga umbes70-90 aastaseks. 2. 3. Lapsed vanuses kuni 15 moodustavad rahvastikust 26,7%,tööealised(15- 65 aastased) moodustavad rahvastikust 66.7% inimestest ja vanemaealised inimesed (üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust 6,4%. · Selle riigi rahvastik ei vanane. · Meeste keskmine eluiga on 68 aastat ja naistel 76 aastat. Brasiilias on keskmine eluiga päris kõrge. · Sündimuse näitajad 2009 aastal on 4 miljonit ja suremuse näitajad on 1 miljon.Väikelaste suremuse näitajad on et 1000 sünnitusega sureb umbes 28 last. · Sündimus on püsinud viimase 13 aastaga suhteliselt sama. · Viimase 5 aasta jooksul on sündinud poiste ja tüdrukute suhe on
1. Üldiseloomustus 1.1 Üldandmed Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro( enne 1999.aastat Prantsuse frank) 4 1.2.Geograafiline asend Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas Sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub Euroopa kõrgeim mäetipp Mont Blanc (4800 m). 3200 km pikkune
Sveits on föderatiivne vabariik, ta koosneb 23 kantonist. 1848 aastal vastu võetud põhiseaduse alusel on riigipeaks president, kelle parlament valib valitsuse liikmete seast üheks aastaks ilma tagasivalimiseõiguseta. Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele Liidukogule, täidesaatev võim on 7- liikmelisele liidunõukogule. LOODUS S veits piirneb Austria, Prantsusmaa, Liechtensteini, Saksamaa ja Itaaliaga. Pinnaehituses on eristunud kolm osa: lõunaosas Alpid, mis moodustavad ligi 60 % riigi pindalast, läänepiiril on Juura mäestik ning nende kahe vahele jääb Sveitsi platoo. Tänu Alpidele katab igijää ja -lumi riigi pindalast ligi 5,7 % ning see mäestik loob ka erilise kliima piiri Lõuna- ja Kesk- Euroopa vahel. Jõgesid on palju, need on valdavalt vee- ja energiarikkad. tektoonilistes nõgudes on palju järvi. Mullastikku ja taimkatet iseloomustab kõrgusvööndilisus. Maavarade
) Riigi võrdluses maailmas: 82 Ränne: 1.47 sisserändajad/1,000 elanikkonnakohta (2010 est.) Riigi võrdlus maailmas: 47 Linnastumise: linna Rahvaarv: 77% kogu rahvastikust (2008) linnastumise määr: 0,8% iga-aastane kasvumäär muutus (2005-10 est.) Suhe Sugu: sündinud: 1.051 meeste / naiste alla 15 aastat: summa 1,05 meeste / naiste meeste 15-64 aastat: 1 / naiste 65-aastaste ja üle: 0,72 meeste / naiste Rahvaarv kokku: 0,96 meeste / naiste (2010 est.) Imikute suremus: kokku: 3,31 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide maailma riikide võrdluse: 216 Mehed: 3.63 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide naissoost: 2.98 surmajuhtumeid ja 1000 elussündide (2010 est.) Eluiga sünnihetkel: Rahvaarv kokku: 81.09 aasta maailma riikide võrdluse: 12 Mehed: 77.91 aasta female: 84.44 aasta (2010 est.) Total viljakust määr: 1.97 laste sündinud/naine (2010 est.) maailma riikide võrdluse: 131 HIV/AIDSI - täiskasvanud levimuse määr: 0,4% (2007 est.)
Riigi rahvaarv on 60 626 400 inimest 2011. aasta andmete põhjal. Analüüs: Itaalia rahvaarv on 1950.aastast kuni 1980.aastani kasvanud järsult, siis edasine kasv on stabiilne kuni 2005.aastani. Sealt edasi on kasv samal tasemel püsinud, ning arvatakse, et rahvaarv hakkab vaikselt vähenema 2015.aastal. Rahvatihedus Itaalia rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Naaberriikides rahvastiku tihedus: Sveits 183,9 in/km2 Austria 100,2 in/km2 Itaalia rahvastiku tihedus on suurim rannikualadel ja suuremates linnades näiteks: Rooma 2 700 000 elanikku Milano 1 359 000 elanikku Napoli 1 072 000 elanikku Sooline ja vanuseline koosseis Rahvastiku vanuseline jaotus:
Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD ................................................................................................. 4 4. RAHVASTIK ................................................................................................... 4 5. ARENGUTASE ................................................................................................ 7 6. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID...................................... 7 7. TÄHTSAMAD LINNAD ............................................................................... 8 8. ENERGIAMAJANDUS ...........................................................................
Maailmas on esimeste hulgas kohvi ekspordi poolest. 5. Kas esineb põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme? 6 Peamised keskkonnaprobleemid on metsa ressursside ja mulla kontrollimatu kasutamine ja kurnamine, veeteede reostus, suurenev õhu reostus. Venezuela kaotab 300 tonni mulda iga hektari pealt vee erosiooni tõttu. Kõik need mõjutavad negatiivselt Venezuela põllumajandust, kas otseselt või kaudselt. 7 Metsamajandus ja metsatööstus 1. Kui suurel pindalal kasvavad metsad selles riigis? (metsasuse %)? Kas seda on vähe või palju? Riigi pindalast kuulub metsade alla umbes 55%. Seda on võrdlemisi palju. Suur osa metsadest asuvad mägismaal ja on kaitse all. 2. Mis tüüpi metsad selles riigis kasvavad. Millised on peamised puuliigid? Venezuela põhjaosas on metsatüübiks on lähisekvatoriaalsed hõrendikud ning Peamised puuliigid on akaatsiad, palmid, eukalüptid, sandlipuud, ahvileivapuud, pudelpuud. Sealsed
Riigi üldiseloomustus Itaalia asukoht Euroopas maailmas Itaalia lipp Itaalia vapp Üldandmed Pindala 301 276 km2 Rahvaarv 59 305 600 Pealinn Rooma Pealinna elanike arv 2 561 200, eeslinnadega 3 695 500 el. Keel itaalia keel Rahaühik euro (EUR) Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir (1938 km) Prantsusmaa (488 km), Sveitsi (740 km), Austria (430 km) ja Sloveeniaga (232 km). Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere saared Sitsiilia (25 426 km2) ja Sardiinia (23 813 km2). Riik hõlmab Alpide lõunanõlvad, Lombardia madaliku, Apenniini poolsaare, Sitsiilia, Sardiinia ja hulga väiksemaid saari
Tihedam on see rannikualadel. Aga kuna enamus Austraalia sisemaast on kõrb, siis seal ei kannata elada ja see viibki rahvastikutiheduse väga madalaks. 3. Iseloomusta rahvaarvu kasvu. A) Minu arvates kasvutempo ei ole väga kasvanud. Enamvähem on iga viie aastaga rahvaarv kasvanud umbes miljoni inimese võrra. 2050-ks aastaks on Austraalia rahvaarv kasvanud juba peaaegu 30 000 000 inimeseni. Vaadates tabelit ja tulevast rahvaarvu, siis rahvastik hakkab kiiremini kasvama. (Rahvaarv on märgitud tuhandetes) 4. Analüüsi, mis tegurite mõjul rahvaarv kasvab või kahaneb. Tabel1. Sündimus, suremus ja migratsioon. Net Number Rate of Net
Tsiili ongi maailmas esirindel vainitootjana. Lisaks on seal veel vase-, mineralide-, toidu-, kala-, raua- ja terase-, puidu- ja puidutoodete tööstused. Toodetakse ka transpordivarustust, tsementi ja tekstiili. 6 Tsiili viinamarja istanduste paiknemine, kus toimub ka veinide tootmine, vastavalt veinitootjale. 7 II RAHVASTIK Kui palju inimesi elab selles riigis? Tsiilis pole olnud suurt sisserännet ja seetõttu on rahvastik üsna ühtlane. Tsiilis elab 1995. aasta andmetel 14 161 000 inimest.Enamik rahvast pärineb eurooplaste, eriti hispaanlaste segunemisest põliselanikega, eelkõige araukaanidega. Hiliseimast sisserändajast elab linnades arvukaid valge rahvastiku rühmi, eelkõige sakslasi ja itaallasi. Ligikaudu 6% tsiillastest on põliselanikud. Üle 80% inimestest elab linnades
Jõhvi Gümnaasium ECUADOR Referaat Koostaja: Kai Saaremägi Klass: 11a Juhendaja: Ene Sokman Jõhvi 2008 · Ecuadori arengutaset iseloomustavad järgmised üldnäitajad: linnaelanikke: 62% keskmine eluiga: 70 aastat imikute suremus: 2,3% kirjaoskamatus: 9,9% tööpuudus: 11% SKT 1 elaniku kohta: 4300$ inimese kohta · Ecuador kuulub arengutasemelt toorainemaa (kolmas maailm, naftariigid, põllukultuuride kasvatajad, riigid, millest huvitutakse) riikide rühma. · Ecuador kuulub järgmistesse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse WTO (World Trade Organization), OPEC (Organization of the Petroleum Exporting Countries), IMF (International Monetary Fund)
annaabi.ee 
