Šveits. (4)

Šveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga.
Põhjast lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit.
Šveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km².
Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter.
Šveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul.
Loodus
Pinnamood
Pinnamoe järgi eristub Šveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Šveitsi platoo . Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgune platoo piirneb edelas Genfi järvega ning kirdes Bodeni järvega.
Šveitsi kümme kõrgemat mäge on:
Nimi
Kõrgus
Mäestik
1.
Dufour
4643 m
Wallise Alpid
2.
Domi mägi
4545 m
Wallise Alpid
3.
Weisshorn
4505 m
Wallise Alpid
4.
Matterhorn
4478 m
Wallise Alpid
5.
Dent Blanche
4357 m
Wallise Alpid
6.
Grand Combin
4314 m
Wallise Alpid
7.
Finsteraarhorn
4274 m
Berni Alpid
8.
Aletschhorn
4195 m
Berni Alpid
9.
Jungfrau
4158 m
Berni Alpid
10.
Mönchi mägi
4099 m
Berni Alpid
Geoloogia
Šveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
Geoloogiliselt jaotatakse Šveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist , Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane , osalt künklik Mittelland. Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Šveitsi.
Veekogud
Jõed
Šveits moodustab veelahkme, millest vesi jõuab Reini kaudu Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Vahemere lääneossa, Ticino jõe kaudu Aadria merre ja Inni jõe kaudu Musta merre.
Järved
Tuntumad järved on Genfi järv, Bodeni järv, Neuchâteli järv, Luzerni järv, Zürichi järv ja Lago Maggiore.
Kliima
Šveitsi kliima sõltub täielikul sealsetest mägedest. Lavamaadel ja kõrgemates orgudes valitseb mõõdukas kliima. Aasta keskmine temperatuur on 10 kraadi. Tavaliselt on mägedes soojad ja sademerikkad suved ning külmad ja kuivad talved . Kogu aasta vältel puhuvad Šveitsis tugevad tuuled. Talvel on sageli udu.
Šveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik, Šveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.
Zürich Sion Lugano
(Šveitsi kiltmaa) (Alpid) (Alpidest lõunas)
Taimed
Metsad
Šveitsis pööratakse suurt tähelepanu taimestiku kaitsele.
Umbes kolmkümmend protsenti Šveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest (mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad .
Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, šveitsi männid aj alpi jänesekäpp ( edelweiss ).
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis koht toiduallikana.
Loomad
Põlised loomad on põhiliselt kadunud. Metsades võib kohata rebast, mägikitse ja ümisejat. Linde on natuke rohkem. Tuntuimad lindudest on rähn ja sinine pilalind.
Riik
Riigikord
1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt konföderatsioonile delegeeritud.
Šveitsi parlament on kahekojaline Liidukogu, mis koosneb Kantonite Nõukogust ja Rahvusnõukogust. Kodade õigused on kõigis punktides, kaasa arvatud seadusandluses, võrdsed.
Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitest) valitakse otseselt igas kantonis. Rahvuskogu 200 liiget valitakse otseselt ja proportsionaalse esindatuse põhimõttel. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusse. Nõnda on tegemist poolotsese demokraatiaga.
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne organ. Kuigi põhiseadus näeb ette, et Liidukogu valib ja juhendab Liidunõukogu liikmeid, on viimane järk-järgult võtnud endale väljapaistva rolli seadusandlusprotsessi suunamisel ja föderaalseaduste täitmisel.
Šveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja jooksul täidab ta esindusfunktsioone.
Majandus
Šveits impordib : Masinaid, mootorsõidukeid, keemilisi elemente, metalltooteid , põllumajandustooteid.
Šveits ekspordib: Masinaid, keemiatooteid, kelli ja teisi täppisaparaate, metallkäsitöid, tekstiilitooteid, kunstkäsitööd, piimasaadusi.
Keel
Šveits koosneb 23 kantonist. Igal kantonil on enda põhiseadus, parlament ja valitsus. Riigis on kehtiv keskajast pärit seadusandlus . Kahel kolmandikul šveitslastest on saksa esivanemad. See osa rahvast räägib saksa keelt. Lääne pool räägitakse tavaliselt prantsuse keelt. Seda kasutab 18 % elanikest. Lõuna pool, Ticino kantonis, räägivad sisserännanud itaallased oma emakeelt , see on umbes 10 % rahvastikust.
Riigikeel on ka retoromaani keel, mida kõneldakse Graubündeni kantonis. Umbes 48% šveitslastest on katoliiklased ja 44% on protestandid.
Kasutatud kirjandus:
1) Axis geograafia entsüklopeedia
2) www.miksike.ee-otsisõna: šveits
3) http://et.wikipedia.org/wiki/%C5%A0veits
4) EE 9.köide
5) ENEKE 4.köide