Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Šveits. (4)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


Šveits
on väike merepiirita
riik Kesk-Euroopas.
Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest
Prantsusmaa, lõunast Itaalia,
idast Austria ja Liechtensteiniga.
Põhjast
lõunasse ulatub Šveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni
360 kilomeetrit.
Šveitsi
pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku
tihedus on 177,2 in/km².
Riigil
on tugev neutraliteedi
traditsioon. Šveitsis asub paljude rahvusvaheliste
organisatsioonide peakorter.
Šveits
väldib ühe riigikeele eelistamist
teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks
Šveits #1 Šveits #2 Šveits #3 Šveits #4 Šveits #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 51 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor EliseN Õppematerjali autor
8klass.
Hinne 5, mitte väga range õpetaja.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
odt

ŠVEITS

SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,2

Geograafia
thumbnail
14
ppt

Šveits ( slaidid )

Sveits Koostaja: Taivo Tokman Toila 2011 Sveits · Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. · Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvahelist organisatsioonide peakorter. · Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Loodus Pinnamood Sveitsi kümme kõrgemat mäge on: Geoloogia · Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel. · Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland. Peale s

Geograafia
thumbnail
16
doc

Šveits

Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLA

Geograafia
thumbnail
10
ppt

šveits

Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inime

Geograafia
thumbnail
17
doc

Šveits - referaat

Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak

Geograafia
thumbnail
8
doc

Šveits

SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................2 .....................................................................................................................................2 1. peatükk....................................................................................................................... 3 SVEITSI RIIK................................................................................................................3 1.1. Loodus.................................................................................................................4 1.2. Kliima..................................................................................................................5 1.3. Rahvastik.............................................................................................................6 1.4. Majandus..............

Hispaania keel
thumbnail
10
docx

geograafia referaat

looma- ja seeneliigist elab metsas. Puuliikidest esineb enim pööki ja kuuske, mis moodustavad 70% puistutest. Šveitsis on suure tähelepanu all taimestikukaitse. Umbes 25 % territooriumist on kaetud okasmetsadega, kus kasvavad peamiselt männid ja lehised. Nad on levinud kuni 1400 meetri kõrgusele mägedes. Madalamal kasvavad pöögid, vahtrad, tammed ja teised puud. Platool on rohumaad, kõrgemal mägedes kasvavad alpi taimestiku väikeliigid. Näiteks ülased, šveitsi männid ja alpi jänesekäpp (edelweiss). Loomastik Paljud põlised loomad on kahjuks kadunud. Metsades võib näha rebast, ümisejat ja mägikitse. Linde leidub aga rohkem, kellest tuntumad on rähn ja sinine pilalind. Suhteliselt tiheda asustuse tõttu on Alpide loomastik vaene. Metsloomad elavad tänapäeval veel peamiselt looduskaitsealadel. Siin leidub mägi- ja kaljukitsi, lindudest kaljukotkaid, kivi-kaljukanu, alpi hakke jt. Rahvastik Šveitsi rahvaarv on 8 466 017 (2017)

Geograafia
thumbnail
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia




Meedia

Kommentaarid (4)

kristooo91 profiilipilt
kristooo91: Väga kasulik materjal. 11. klassi töö jaoks sai korralikult täiendust mõningate punktide kohta
20:17 12-01-2009
morbidity profiilipilt
morbidity: päris kasulik oli
15:29 11-05-2010
aetsu profiilipilt
aetsu: Üsna kasulik
20:33 17-05-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun