Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Šveits ( slaidid ) (0)

1 Hindamata
Punktid
Sveits
Koostaja: Taivo Tokman
Toila 2011
Sveits
· Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast
Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja
Liechtensteiniga.
· Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni
360 kilomeetrit.
· Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude
rahvusvahelist organisatsioonide peakorter.
· Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002.
Loodus
Pinnamood
Sveitsi kümme kõrgemat mäge on:
Geoloogia
· Sveitsi geoloogiline struktuur on tekkinud viimaste aastamiljonite jooksul
Aafrika ja Euroopa laamade kokkupõrke tulemusel.
· Geoloogiliselt jaotatakse Sveits viieks põhiliseks regiooniks: Alpid koosnevad
põhiliselt graniidist, Juura mäestik on noor kurdmäestik, mis koosneb
lubjakivist. Juura ja Alpide vahel on osalt tasane, osalt künklik Mittelland.
Peale selle on veel Lombardia madalik Chiasso ümbruses ja Põhja-Reini
madalmik Baseli ümbruses, mis asetsevad suuremalt jaolt väljaspool Sveitsi.
Veekogud
Jõed Järved
· Sveits moodustab veelahkme, Tuntumad järved on Genfi järv,
millest vesi jõuab Reini kaudu Bodeni järv, Neuchâteli järv,
Põhjamerre, Rhône'i jõe kaudu Luzerni järv, Zürichi järv ja
Vahemere lääneossa, Ticino jõe Lago Maggiore.
kaudu Aadria merre ja Inni jõe
kaudu Musta merre.
Kliima
· Sveits jaguneb viieks regiooniks, mille vahel on suured kliimaerinevused: Juura mäestik,
Sveitsi kiltmaa (Mittelland), Ees-Alpid, Alpid ja Alpidest lõuna poole jääv ala.
·
Rahvastik
· Sveitsil on neli ametlikku riigikeelt: saksa keel (63,7%
kogu rahvastikust; koos teiste riikide kodanikega 72,5%),
prantsuse keel (20,4%; 21,0%), itaalia keel (6,5%; 4,3%).
Romansi keelt, mis kuulub retoromaani keelte hulka,
räägib ainult väike kogukond (0,5%; 0,6%) riigi kaguosas
Graubündeni kantonis.
Majandus
· Sveits on moodsa turumajandusega riik, kus töötus on väike ja tööjõud on
kõrgelt kvalifitseeritud. Samuti on SKP ühe elaniku kohta väga kõrge.
· Tööjõu arvatav suurus 2009. aasta andmete järgi on 4,103 miljonit ja töötus
2010. aasta veebruaris 4,4%.
· 7,4% elanikkonnast elab alla vaesuspiiri.
· Sveitsi frangi inflatsioonitase on -0,5%
Taimed
Metsad
Kolmkümmend protsenti Sveitsi territooriumist on kaetud metsaga.
Alpides valdavad okasmetsad (nulud, kuused, lehised, alpi
seedermännid). Alpides kaitsevad metsad laviinide ja kõrgvee eest
(mets võtab vee vastu ja peab seda kinni).
Mittellandis, Juuras ja Alpidest lõuna pool 1000 meetrist allpool
kasvavad segalehtmetsad ja lehtmetsad.
Tessini kantonis on suured kastanimetsad, millel oli varem tähtis
koht toiduallikana.
Majandus
Eksport Import
Sveitsi suurimad ekspordiartiklid on: Sveitsi suurimad impordiartiklid on:
· masinad
· masinad
· kemikaalid
· kemikaalid · sõidukid
· metallid · metallid
· käekellad · põllumajandustooted
· Põllumajandustooted · Tekstiilid
· Sveitsi tähtsaimad ekspordipartnerid on · Sveitsi tähtsaimad impordipartnerid on
Saksamaa 20,98%, Ameerika Saksamaa 27,19%, Itaalia 10,42%,
Ameerika Ühendriigid 9,61%,
Ühendriigid 9,09%, Prantsusmaa 8,62%, Prantsusmaa 7,69%, Holland 4,35%
Itaalia 8,08%, Austria 5,38% (2009). (2009).
Riigikord
· 1999. aasta põhiseaduse järgi on kantonitel kogu võim, mis ei ole konkreetselt
konföderatsioonile delegeeritud.
· Sveitsi parlament on kahekojaline
· Kantonite Nõukogu 46 liiget (kaks igast kantonist ja üks endistest poolkantonitelt)
valitakse otseselt igas kantonis. Kummagi koja liikmete ametiaeg on 4 aastat.
· Iga seaduse üle, mille Liidukogu on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil.
Kõrgeim täidesaatev organ on Liidunõukogu, seitsmest liikmest koosnev kollegiaalne
organ..
· Sveitsi liidupresident valitakse Liidunõukogu seitsme liikme seast. Üheaastase ametiaja
jooksul täidab ta esindusfunktsioone.
Haldusjaotus
· Sveits koosneb 26 kantonist:
· Sveitsis on ka kaks enklaavi: Büsingen kuulub
Saksamaale ja Campione d'Italia Itaaliale.
Enklaav on riik või selle osa, mida ümbritseb täielikult
teise riigi territoorium.
Tänan kuulamast ja lugemast.
Kasutatud materjal:
· http://et.wikipedia.org/wiki/Enklaav
· http://et.wikipedia.org/wiki/Sveits
Vasakule Paremale
Šveits- slaidid- #1 Šveits- slaidid- #2 Šveits- slaidid- #3 Šveits- slaidid- #4 Šveits- slaidid- #5 Šveits- slaidid- #6 Šveits- slaidid- #7 Šveits- slaidid- #8 Šveits- slaidid- #9 Šveits- slaidid- #10 Šveits- slaidid- #11 Šveits- slaidid- #12 Šveits- slaidid- #13 Šveits- slaidid- #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-06-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor taivo55 Õppematerjali autor
Leiab materjali Šveitsi haldusjaotuse, ekspordi/impordi jpm.

Sarnased õppematerjalid

Šveits
5
rtf

Šveits.

Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja keskmiselt 395 meetri kõrgun

Geograafia
Šveits
16
doc

Šveits

Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LOODUS..........................................................................................................................................5 GEOGRAAFILINE ASEND JA MÕÕTMED 5 GEOLOOGILINE ASEND JA EHITUS 5 SVEITSI GEOLOOGILINE STRUKTUUR ON TEKKINUD VIIMASTE AASTAMILJONITE JOOKSUL AAFRIKA JA EUROOPA LAAMADE KOKKUPÕRKE TULEMUSEL...................................................5 GEOLOOGILISELT JAOTATAKSE SVEITS VIIEKS PÕHILISEKS REGIOONIKS: ALPID KOOSNEVAD PÕHILISELT GRANIIDIST, JUURA MÄESTIK ON NOOR KURDMÄESTIK, MIS KOOSNEB LUBJAKIVIST. JUURA JA ALPIDE VAHEL ON OSALT TASANE, OSALT KÜNKLIK MITTELLA

Geograafia
šveits
10
ppt

šveits

Sveits Koostaja: Maarja Maanso Juhendaja: Saue Gümnaasium 2009 Üldiselt: · Sveits on väike merepiirita riik Kesk- Euroopas. · Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. · Svetsis asub paljude rahvusvahliste organisatsioonide peakorter. · Sveitsis on väga palju järvi, jõgesi ja mägesi. Tähtsat Sveitsi kohta: · Riigikord: konföderatsioon · Pealinn: Bern · Rahvaarv: 7 739 100 (2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Pindala: 41 285 km2 · Riigi keeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romansi (retromaania keel) · Rahaühik: Sveitsi frank · Linnaelanikke: 60,8% · Keskmine eluiga: 78 aastat · Imikute suremus: 5% · Kirjaoskamatus: 1% · Tööpuudus: 3,6% · Rahvastiku kogutoodang: 39 980 $ elaniku kohta Suurimad linnad: · Zürich - 343 000 inimest · Basel - 176 000 inimest · Genf - 172 000 inime

Geograafia
Šveits - referaat
17
doc

Šveits - referaat

Riigi üldiseloomustus Sveitsi lipp Sveitsi vapp 1. Üldandmed (pindala, rahvaarv, pealinn, pealinna elanike arv, keel, rahaühik). · Poliitiline süsteem: Sveitsi Konföderatsioon · Riigihümn: Sveitsi psalm · Pealinn: Bern (120 600 el.) · Pindala: 41 290 km2 · Riigikeeled: saksa, prantsuse, itaalia ja romaani · Rahvaarv: 7,604,467 (Juuli 2009) · Rahvastiku tihedus: 183,9 in/km2 · Liidupresident: Doris Leuthard · Liidunõukogu: 7 liiget · Iseseisvus: 1. august 1291 · Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) · Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg · Tippdomeen: .ch · Telefonikood: 41 · Riigitähised: CHE, CH · Haldusjaotus: 23 kantonit, neist 3 jagunevad poolkantoniteks, harilikult räägitak

Geograafia
ŠVEITS
6
odt

ŠVEITS

SVEITS Sveits on väike merepiirita riik Kesk-Euroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia ja idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 km, idast läände kuni 360 km. Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina variant Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Sveitsist sai ÜRO täisliige alles aastal 2002. Elanikkonnast 79,8% moodustavad Sveitsi kodanikud ja vastavalt välismaalastest residente 20,2%, kellest suurima osakaaluga itaallased 18%. Lisaks Bernile on teised suuremad linnad Geneva ja Zürich. ÜLDANDMED: Sveitsi lipp Sveitsi vapp SVEITSI KONFÖDERATSIOON Ametlik riiginimi: Sveitsi Konföderatsioon Pealinn: Bern Rahaühik: Sveitsi frank (CHF) Pindala: 41,2

Geograafia
geograafia referaat
10
docx

geograafia referaat

1 kool nimi Šveitsi loodus ja rahvastik Geograafia referaat 7. klass Juhendajad linn 2021 2 Sisukord Sissejuhatus 3 Asend 4 Loodus 5 Kliima 5 Pinnamood 6 Veestik 7 Taimestik

Geograafia
Riikide kokkuvõte
28
docx

Riikide kokkuvõte

Riigid maailma maj. Ja poliit. Geo eksamiks Soome Asub Põhja-Euroopas, Piir on Rootsi, Norra ja Venemaaga. Piir 2681km, territoriaalvete piiri pikkus 1250 km, rannajoone pikkus (koos saarte ja käärudega ) 39 125 km. Pindala 338 145 km2. Rahvaarv 5 326 312 inimest (2009.a.). Pealinn Helsingi (elanikke 558 700). Riigikeelteks soome ja rootsi keeled. Rahaühik euro. Soome on jagatud kuueks lääniks, mis omakorda jagunevad 20 maakonnaks. Peamiselt rootsikeelne Ahvenamaa maakond on autonoomne ala. Seal on oma parlament, kohalik omavalitsus, politseijõud, postiteenus, raadio ja televisioon. Soome on parlamentaarne vabariik, riigipeaks president, kelle valib enamusvalimistel rahvas 6. aastaks. Võimalik on kuni 2 ametiaega. Presidendi peaülesanne välispoliitika kujundamine. Seadusandlik võim on 200-kohalisel parlamendil, mida nim, Eduskund, mille liikmed valib proportsionaalsuse alusel rahvas (ametiaeg 4 aastat). Valida võib alates 18. eluaastast. Täitevv?

Maailma majandus ja poliitiline geograafia
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Andres Tõnisson Euroopa ja loodusgeograafia 9. klassi geograafia õpik, osa 1 Kirjastus Koolibri, 2014 e-formaat Toimetatud Tartu Emajõe Koolis Toimetaja Emili Kilg Tartus, 2015 Elektroonilisse vormingusse kohandatud õpikus kasutatud märgised, mis aitavad otsingukäsu kasutamisel navigeerida * Tavakirjas leheküljenumbri ees on kolm järjestikust sidekriipsu, tühik ja vastava lehekülje number, näiteks, --- 5; * peatüki ette on kirjutatud kolm x-i, tühik ja vastava peatüki number, näiteks xxx 5; * visuaalne info on pandud kahekordsete ümarsulgude vahele. Kirjastus Koolibri kinnitab: õpik vastab põhikooli riiklikule õppekavale. Retsenseerinud Liisa-Kai Pihlak, Ulvi Urgard Kujundaja Tiit Tõnurist Illustratsioonid: Lea Armväärt, lk 67 Joonised: Kaire Vakar, Olger Tali Fotod: Koolibri Foto Imre Peenema: lk 85 Maa-amet: lk 66 NASA: lk 11, 72, 77 GNU Free Documentation Licence'i alusel: lk 9, 16-17, 20, 31, 32, 33, 43, 44, 46, 47, 48, 49, 54, 55,

Euroopa




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun