Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. Seitse olulisemat emotsiooni on raev, rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus, hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel. Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis. Rõõm liigutab energiaid, mõjudes ennekõike südamele. Südame haigestumise esimene sümptom on rõõmu puudumine. Muretsemine ja liigne mõtlemine panevad energia paigal seisma. Peas pöörlevad sundmõtted mõjutavad põrna ja muretsemine mõjutab ka kopse, mille kaudu põhjustab väsimust ja depressiooni.
Lainepikkus on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = f. (v=l/t) Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist a suurim halve. Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat. JOONKIIRUS ON VÕRDELINE NURKKIIRUSEGA. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SIühikuks on radiaan.
2004 aastal Eurovisioonil. Tekstis koonduvad ühtse teema alla- inimesed (Sofia kynõl, Kauksiülle ja Tõsõq) ja mõned on loodusest (näiteks Seeneq). Autor on kasutanud palju täisriimi- häälikute kooskõla täpsuse järgi, näiteks teosest Powerman männis- pavvõrmännis-, tasõ- kasõ. Hulgalistest näidetest toon välja veel teosest Tii: heräti-väräti. Autor on kasutanud palju irdriimi- ebatäpne, häälikute sarnasusel põhinev riim, näiteks Teoses Õtak hää- päält, luuletuses Seeneq puravik- jurakat. Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas
E. Durkheim peamiseks huviks oli kuidas kaasaegsed ühiskonnad suudavad tagada ja säilitada stabiilsuse. mehaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades elavad inimesed täidavad sotsiaalses struktuuris suhteliselt sarnaseid funktsioone (näiteks samavanused mehed teevad sarnast tööd ja elavad suhteliselt sarnast elu). See ajendas Durkheimi väitma, et selline horisontaalne sarnasus tekitab empaatiat sarnasusel ja ühistel väärtustel põhinevat mehhaanilist solidaarsust. Niisugustes ühiskondades on ranged sotsiaalsed normid, mis sama rangelt reguleerivad inimesetvahelist käitumist. orgaaniline solidaarsus ühiskonna arenedes muutub ühiskonna struktuur olemuslikult. Seoses tekkiva tööjaotusega, muutub ühiskonna ülesehitus keerukamaks erinevad inimesed hakkavad täitma erinevaid funktsioone, mis toob aja jooksul kaasa ka erinevad soovid ja tõekspidamised
- PRAGMAATIKA Pragmaatika uurib märkide kasutust ja on semioosi kolmest mõõtmest kõige ebamäärasem, sest konkreetsed reeglid puuduvad. Selleks, et õigesti suhelda, on vaja teada kõne etiketti, kultuurinorme. Pragmaatika tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni ning peab olema korrektne ja efektiivne. - IKOONILISED MÄRGID Ikoonilised märgid on märgid, mille vorm determineerib nende tähenduse. Ikoonid baseeruvad sarnasusel. Ikooniliste märkide tüüpilised näited on pildid, millel kujutatakse reaalsete objektidega sarnaseid motiive. Ikoonil on tunnus või aspekt, mis võimaldab tõlgendada ikooni märgina isegi juhul, kui objekti ennast ei eksisteeri. - INDEKSID Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. Semiootikas on indeks selline märk, mille esitis on objektiga korrelatiivses suhtes. Nii näitab indeks tihti piirnevust, seotust, külgnevust. Eristatakse loomulikke ja kunstlikke
TY U Ú Ü V W X Y Z ZS 4 Ajalugu Kulus hulk aega, enne kui ungari keele soome-ugri päritolu osutus teaduslikult tõestatuks. Enne seda oli ungari keele päritolu Piiblist mõjustatuna otsitud ,,pühadest" keeltest- heebrea, kreeka, ja ladina keelest. Veel tänapäevalgi leidub poolehoidjaid ungari-sumeri keelesuguluse teoorial, mis põhineb mõnede sõnade kõlalisel sarnasusel. Mõtte soome-ugri keelesugulusest sõnastas esmaskordselt Hamburgi arst Martin Fogel 1669. a. 1768-69 suundus rühm astronoome Norra põhjapoolseimale saarele Vardöle päikesevarjutust uurima, teiste hulgas ungarlane János Sajnovics. Ta õppis selgeks lapi keele ja tegi ülestähendusi. Naasnud 1770 Kopenhagenisse, kirjutas ta ladinakeelse teose Demonstratio. Idioma Ungarorum et Lapponum idem esse (Tõestus, et ungari ja lapi keel on samalaadsed).
loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6 5. VETIKAD Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Vetikate koondnimetus tuleneb funktsionaalsest (s.t. mitte fülogeneetilisest) taimede jaotusest. Seetõttu kuulub vetikate hulka taksonoomiliselt väga kaugeid (erinevatesse eluslooduse riikidesse kuuluvaid) rühmi baktereist tsüanobakterid (ehk sinivetikad), protistidest punavetikad, pruunvetikad jt
mobiilsuse tõttu varem loomadeks peetud üherakulised organismid, kellel puuduvad taimedele tüüpilised rakusein ja kloroplastid ning kellel erinevalt bakteritest on rakutuum. Selle poolest erinevad algloomad ka teistest protistidest, näiteks mitmesugustest vetikatest ja seenesarnastest protistidest (limakud, Peronosporomycetes jt). Nagu ka protistid, vetikad, amööbid ja viburloomadki, on ainuraksed organismide rühm, mis ei põhine nende sugulusel, vaid välisel sarnasusel. 6. Pärmid Pärmseened ehk pärmid on eukarüootsed, valdavalt üherakulised mikroseened, kelle liike leidub kahes seeneriigi hõimkonnas. Pärmseeni on kirjeldatud umbes 1500 liiki. Enamasti peetakse pärmseente all silmas kulinaarias ja tööstuses kasutatavat pagaripärmi (Saccharomyces cerevisiae). Pagaripärm (nagu ka mitmed teised pärmseened) hapendavad
aspekt, nt mõiste Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
põhisõnaga seotud on; (2) lauses asukoha järgi eeslaienditeks või järellaienditeks. c. Konstuktsioongrammatika 7. Eesti keele lausetüübid. 8. Märgi mõiste ja märkide liigid. a. Märk see on sõna, mida omandab tähenduse ja heliga. b. Märkide liigid Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) 9. Semantika ja pragmaatika: sarnasus ja erinevus. a. SARNASUS. Semantika ja pragmaatika on semiootika osa.Mõlemad uurivad märke. b. ERINEVUS.Pragmaatika uurib märkide seost nende kasutajaga. Semantika uurib märkide ja nendega tähistatavate objektide vahekordi. Semantika ka astub sisse lingvistikat. 10. Komponentanalüüs ja prototüüpanalüüs.
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog)
Kunstlikud indeksid termomeeter, lakmuspaber Need mõlemad on tõelised indeksid annavad edasi informatsiooni ,,allikastg (objektist) tänu objektiivsele (looduslikule või kunstlikult loodud) sõltuvusele sellest Väljasurnud indeksid on objektile viitavaks funktsiooniks, jäädes ise temast sõltumatuks. IKOONILISED MÄRGID- võivad olla ka ainult terminid, indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm. *Ikoon baseerub sarnasusel. esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Näiteks: tütarlapse kohta võib öelda, et ta on oma ema ikooniline mark 9. Kommunikatsioon ja keel a) kommunikatsiooniskeemid Kommunikatsiooniteooria rajas Claude Shannon 20s. Kommunikatsiooniskeem: saatja-sidekanal (+müra)-vastuvõtja. Informatsiooni väärtust mõõdetakse bittides. Bittide hulk sõltub sellest, mitu võimalust oli, nt. Mis k informatsiooniväärtus sõltub korterite arvust
Sotsiolingvistiline liigitus: keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat: on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks: tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm: teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia: samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks: on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel: on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat: on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT: soome-ugri transkriptsioon uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem
ühiskonnas Sotsiolingvistiline liigitus - keelte liigitus kasutuse ja staatuse järgi ühiskonnas. Substraat on keel, mida mõjutab mingi teine, temaga kontaktis olev keel. Sufiks - tüve lõppu liituv morfeem Sünonüüm - teisest sõnast kujult erinev, kuid tähenduse poolest sarnane või lähedane samast sõnaliigist sõna (nt ämber ja pang; paralleelne ja rööpne). Sünonüümia - samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Süntaks on keeleteaduse haru, mis uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks – osalauseteks, lauseteks ja liitlauseteks. Sünteetiline keel on keel, milles sõnadele liitub palju morfoloogilisi elemente. Superstraat on keel, mis mõjutab mingit temaga kontaktis olevat keelt. SUT (soome-ugri transkriptsioon) – uurali keelte häälduspildi kirjapanekuks loodud transkriptsioonisüsteem Tähendus on see, mille abil ühendatakse keeleline vorm reaalse maailma nähtustega.
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest
ulatusega (amplituudiga) tunnusemuutused võivad mingite keskkonnamuutuste (või isendi aktiivsuse muutuste) korral aset leida. 46. Linne klassifikatsioon hierarhiline süsteem, kus ühesuguste tunnustega organismid moodustavad järjest suuremaid rühmitusi ehk taksoneid. Süstemaatika põhiühikuks on liik . Linné võttis arvesse organismide reaalse ehitusplaani ja süstematiseeris sarnaste tunnuste järgi. Linne süsteem baseerub organismide sarnasusel: pani sarnased organismid ühte perekonda, sarnased sugukonnad ühte seltsi jne. Kasutatakse tänapäevani loomade, taimede korral ning modifitseeritult ka seente ja mikroorganismide klassifitseerimisel. 47. populatsiooni ,,lained" popilatsiooni arvukuse muutused periooditi 48. monofüleetiline grupp (mõiste ja näide) takson, mille kõik isendid pärinevad samast eelasest. Kaasaegne süstemaatika püüab paigutada kõik organismid monofüleetilisse gruppi 49
koosinusseaduse kohaselt: x = A sin t või x = A cos t. Siinusega on tegemist juhul, kui võnkumine algab tasakaaluasendist (antakse tõuge). Koosinus esineb juhul, kui võnkumine algab maksimaalse hälbe asendist (keha lastakse sellest asendist lahti). Faas on tsüklilise protsessi hetkeseisund. Näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus nimetatakse algfaasiks. 4. Matemaatiline pendel, selle olulised omadused.
Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. 1996. aasta augustis avaldati teade muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse
asutuse ja sealse personali suhtes Individualistlik: subkultuur kui omavahel nõrgalt seotud grupp, mille liikmetel isiklikud huvid ja valmisolek enda heaolu nimel kõigi teistega võitlema Uuema aja uurimused ei kinnita subkultuuri ühtsust ja sidusust: kinnipeetavate suhete normistik on muutuv ning ühtse grupi asemel on moodustunud väikesed, üksteisega võistlevad grupid, mis põhinevad etnilisel või regionaalsel sarnasusel ning ärihuvidel. Milleks on vaja kriminaalsel subkultuuril oma märgissüsteemi (nt tätoveeringuid) või oma keelt/slängi? Varjavad kõrvaliste kuulajate eest infot. Võimaldavad inforikkalt ja lühidalt mõtteid väljendada. Eristavad subkultuuri liikmeid teistest ning rõhutavad gruppi kuulumist. Väljendavad suhtumist: kõigutavad üldtuntud autoriteete ja norme, rõhustavad üleolevat või halvustavat suhtumist. Mida tähendab Butleri järgi "performatiivne sugu"
Selliste ühendite esinemisega saab seletada ka orgaaniliste ainete puudumist pinnases – see on nende ainete toimel lihtsalt lagunenud. Mingeid jälgi praegusest ega ka kunagisest elust pole näidanud ka maandumiskohtadest edastatud fotod. 1996. aasta augustis avaldati teade muistse elu jälgede avastamisest Marsilt pärineval meteoriidil. Tegemist oli ühega kaheteistkümnest senileitud meteoriidist, mis arvatakse pärinevat Marsilt. See seisukoht põhineb nende keemilise koostise sarnasusel "Vikingite" poolt Marsi pinnalt leituga. Kartulisuurune 1,9 kg kaaluv meteoriit koodinimetusega ALH84001 oli Antarktikast kätte saadud juba 1984. aastal, kuid tema päritolu tuli ilmsiks alles 1993-ndal aastal. Ta on moodustunud umbes 4,5 miljardit aastat tagasi, olles tunduvalt vanem, kui teised seni teadaolevad Marsi päritolu meteoriidid. 15 miljonit aastat tagasi tabas tema asukohta hiiglaslik meteoriit ja tekkinud plahvatuse tulemusena paisati ta kosmosesse. Pärast pikka
: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed assotsiatsioonid, muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab teda indeksitest ja ikoonidest, intensionaalsus (kavatsuslikkus) eristab pärisnimedest. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused,
Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? Märk subjekt. Kuidas inimene kasutab märke. Kirjutav ja rääkiv subjekt, tema erinevad ,,minad". Suhted rääkija kuulaja, sõnaline mõjutus jne. Reeglid on pigem soovituslikud. Pragmaatiline mõõde väljendab. Reaktsioon kujutisele sõltub meie eelnevast kogemusest, habitusest jmt. 7. IKOONILISED MÄRGID - On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Kui esineb tüpoloogiline sarnasus tähistaja ja selle denotatsioonide vahel. Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja metafoorid. Todorovi arvates on ikoon pigem sünekdohh. Probleemid: sümmeetria küsimus ja regressiooni küsimus. Mittesümmeetriline representatsiooniline seos: "ikooniline märk kujutab oma objekti, mitte vastupidi." (Wallis). Mitte tingimata. Mona Lisa, tema portree, reproduktsioon, foto -- ajaline, diakrooniline järgnevus. Kuid Peirce´i
mitteakadeemilised, religioosse häälestusega elufilosoofid nagu Kierkegaard või kirikuisa Augustinus ning Dostojevski ja Tolstoi. Oma probleemiasetustes oli ta iseseisev ja teda ei huvitanud küsimused, mida ta ise fundamentaalseks ei pidanud. Seejärel siirdus Wittgenstein Norrasse, kus ühe fjordi kaldal omaehitatud onnis elades töötas ta välja oma tähendusteooria alused. Viimane põhines keelelise propositsiooni ja välise fakti loogilise vormi sarnasusel. Loogilist vormi ennast selle teooria järgi aga mõistagi sõnadega väljendada ei saanud, kuna vastasel juhul oleks tekkinud paradoks; seega oli kogu keel fundamentaalselt müstiline. Wittgenstein ei olnud oma vaimulaadilt teadlane või õpetatud teoreetik. Pigem oli ta vankumatu ja veendumuskindel kunstigeenius, kes elas hullumeelsuse piirimail. Teda piitsutasid tagant tema enda seesmised deemonid ja kirgastused. ,,Ma ei ole religioosne
KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Inimkeele omadused: • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus – aga: ikoonid ja indeksid; • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus – aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid; • keelesüsteemi duaalsus (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem);
Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, kõnetempo, toon, ilming jms) ja ekstralingvistiliste(näoilmed, sestid jms) vahendite puhul. 3
edldab, et looduses järgneb 1 sündmus teisele spirituaalse vahelesegamiseta; usk looduses valitsevasse korda ja ühtsusesse 2. Religioosne 3. Teaduslik - seose loomine nähtuste vahel on objektiivne ja teaduslikult tõestatav Maagia on ideede ühitamine teaduse seisukohalt vääral alusel; maagia on väär, viljatu Kaks maagia vormi: 1. Homöopaatiline ehk imitatiivne maagia põhineb sarnasusel 2. Kontagioosne ehk kontaktil põhinev maagia põhineb sidemel esemete vahel, mis võib olla näiliselt katkenud, kuid siiski eksisteeriv Maagia praktiseerimist jätkatakse, sest see on tihti näiliselt efektiivne ning ebaõnnestunud juhused ei tähenda, et maagia ei toimiks Maagia on katse mõjutada loodusseadusi, pseudoteadus Religioon on looduse ja inimelu kulgu suunavate ja juhtivate inimestest kõrgemate jõudude lepitamine
Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud – indeksid (seos vormi ja seos vormi ja tähenduse vahel) tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) Kommunikatiivne situatsioon: suhtlus ehk kommunikatsioon : saatja saadab sõnumi vastuvõtjale. Inimene ütleb midagi teisele inimesele, televisiooniprogramm jõuab vaatajateni jne. Sõnum on materiaalne nähtus või protsess. ( linnulaul, valgusfooti punane tuli) inimkeele omadusi • kõne primaarsus, kirja • elusa keele süsteemi pidev sekundaarsus;
Märk on iga asi, mida võib käsitleda kui tähenduslikult millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema või kusagil olema, hetkel, mil märk teda asendab. Tähistaja/tähistatav (signifier/signified) - reaalse objekti ja tema sümbolilise tähistamise vahekord. Denotatsioon – märgi otsene tähendus Konnotatsioon – kaastähendus. Ikoon- On märgid, mille vorm on determineeritud tähenduse poolt. Ikoon baseerub sarnasusel. Indeks baseerub reaalsel seosel, näiteks teeviidad. sümboli puhul on tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. Ikoonilised märgid võivad olla ainult terminid (reemad), indeksid võivad olla terminid ja laused, sümbolid võivad olla kõik kolm (terminid, laused, argumendid). Intertekstuaalsus - Märgiliste elementide ülekanne ühest märgisüsteemist teise, millega käib kaasas tähenduste transformeerimine, uue tähenduse v paralleelsete tähenduste loomine.
Klassikalise semantika põhimõisteid: 1)Denotatsioon e intensioon keele tähendussüsteemi kuuluv potentsiaalne võimalus osutada reaalse maailma entiteetidele ehk referentidele 2)Propositsioon lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab 3)Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel üldse oleks mingi mõte 4)Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel Ekstensioon ühe sõna kõik võimalikud referendid 5)Tähendusväli tähendusvälja moodustavad omavahel tähenduslikult seotud sõnad, mis on omavahel semantiliselt määratletavates paradigmaatilistes suhetes. Komponentanalüüs:1. Komponendid on põhimõtteliselt jagamatud.2. Iga tähendus (semeem) esitatakse tarvilike ja piisavate tingimuste loeteluna prototüüpanalüüs (al. 1970ndatest) Prototüüpanalüüs: Cruse'i näide prototüüpse esindaja
Tekst on praegu täis oletusi ning ei ole enam eriti tõsiseltvõetav. Kritiseeritud selle poolest et paneb nn informandile sõnad suhu. Maagia - Maagia on ideede ühitamine teaduse seisukohalt vääral alusel. Maagia on teaduse värdjast/abieluväline õde. Maagia klassifitseerib maailma analoogia alusel, ratsionaalselt nii nagu teaduski, kuid teeb vea nähes põhjuslikku seost asjade või nähtuste vahel, põhinedes nende sarnasusel või kokkupuutel. Katse mõjutada loodusseadusi nö pseudoteadus Maagiline mõtlemine Sarnane sünnitab sarnast. Asjad, mis kunagi omavahel kokku puutunud, mõjutavad üksteist eemalt ka siis, kui tegelik kontakt on katkenud. Maagia vormid Homöopaatiline või imitatiivne maagia - põhineb sarnasusel: kasvajaid saab ravida kasvajatega nt puudel vms. Ideede seostamine sarnasuste alusel.
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Inimkeele olemuslikud omadused:
Nt teeb suitsu, kana söömine, kõva mees, istub hästi, küll vingub, kojamehe luud on nurga peal maas, ma viskan su ära jne. Tegelik paigutusvaldkond erinev oodatavast. Propositsioon lause sündmussisu, olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et lausel oleks üldse mingi mõte Sünonüümia samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel (EKK; sünonüümid on kujult üksteiselt erinevad, tähenduse poolest sarnased või lähedased samast sõnaliigist sõnad. Nt ämber ja pang) Metafoor ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises valdkonnas (EKK; Inimesel on raske aru saada abstraktsetest mõistetest, metafoor on mõtlemise ja keele vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse või samastatakse konkreetsematega, mis on inimestele juba tuttavad. Nt elu asemel elutee; noorus on eluhommik, elukevad)
homoloogia eksisteerib tegelikult hoopis erinevuste vahel, mis ilmnevad ühelt poolt inimeste ja teiselt poolt loomaliikide tasandil (inimene erineb teisest inimesest nagu karu erineb kotkast). Niisiis on tegemist homoloogiaga kahe erinevustesüsteemi vahel, millest üks esineb looduses ja teine kultuuris. Terminite homoloogia puhul oleks vastupidi ja seos tootemi ja inimese vahel põhineks nende omavahelisel sarnasusel (inimene on nagu karu/kotkas). Sellist vaadet esineb näiteks Torrese väina saartel, kus kalakogukonna inimesed on kiilakad, kurekogukonna omad kõlava häälega ja nii edasi. Esimesel juhul tuleb ühe kogukonna erinevus teistest vähem esile. Kui loodus ja kultuur on erinevustesüsteemid, on esiplaanil valdkondade solidaarne iseloom. Ühiskonnagruppe eristatakse, aga nad jäävad solidaarseks ja eksogaamia sobib seda vastuolu lepitama. Teisel juhul, st et ühiskonnagruppe
· märk on miski, mis viitab kellegi jaoks mingil määral millelegi muule · märk on seos- st mitte ühe nähtuse olemus, vaid seos kahe (v enama) nähtuse vahel märgiseos ja märgitüübid: ikoon- sarnasus indeks- faktiline seos sümbol- kokkulepe miski ei hakka ise sümboliks, ikooniks, sümboliks, vaid tegemist on teatud tunnustega, mis siis ühes või teises olukorras ühe või teise märgi puhul domineerib. Nt lennujaamamärk on ühelt poolt ikooniline,sest põhineb sarnasusel, teiselt poolt on palju kultuurilist konventsiooni mängus, mis tingib tema sellise välimuse, mitte teistsuguse kui hakata märke analüüsima ei saa öelda,et see on nüüd sümbol,indeks või ikoon, sest erinevad kontekstid loovad selle märgi Kood: · kogum üksüheseid reegleid selle kohta, kuidas andmeid esitada · kogum kultuurireegleid/- põhimõtteid/ -seaduspärasid · semiootikas minimaalsel tasandil reegel, mis määrab ära tähistaja ja tähistatava vahelise seose.
siinus- või koosinusseaduse kohaselt: x = A sin t või x = A cos t. Siinusega on tegemist juhul, kui võnkumine algab tasakaaluasendist (antakse tõuge). Koosinus esineb juhul, kui võnkumine algab maksimaalse hälbe asendist (keha lastakse sellest asendist lahti). Suurus A on maksimaalne hälve, mida nimetatakse amplituudiks. Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SI- ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel seotud
küsivad, kas sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris. Igasugune jäljendus
sellisel kunstil on küllaldaselt tingimusi, et seda saab eristada teistest elualadest. Isegi kui jäljendus viitab objektile, siis millele viitab arhitektuur? samuti viitab iga asi millelegi või on millegi kohta – teadus, suvaline loba. Mida üldse pidada jäljenduseks? Kas sarnasus on siin küllaldane tingimus? Kaks kassi on sarnased, ent ei representeeri teineteist. Sarnasus on sümmeetriline vahekord, aga jäljendus mitte. Kunstiline jäljendus ei põhine ainult sarnasusel, vaid sellega tuuakse esile kujutatavast teatuid momente. Sellele, et tunneme ära, et kunst viitab millelegi, rajaneb suur osa kunsti veetlusest. Ometi ei tulene kunsti edukus jäljenduse edukusest, vaid paljudest muudest momentidest. Jäljenduse mõistmine kui ka kunsti hindamine on väga suhteline. Ilma kokkuleppeid teadmata ei saa jäljendust mõista. Täieliku koopia tegemine on võimatu, isegi kui ollakse samas kultuuris
sündmused ja teemad eri variatsioonides. Ka kirjandusteose ja keskkonna suhte puhul ei ole keskkond kindlapiiriline, vaid pigem võimaluste ja variatsioonide ruum, s.t kirjanduse ja keskkonna suhe pole suhe ainulise ja ainulise vahel ega ka mitmetise ja ainulise vahel, vaid suhe kahe struktuurselt ja semiootiliselt keeruka mitmekeelse terviku vahel. Seega tuleks ka looduskeskkonna ja kirjandusteose suhet kirjeldada mitmetisena ning mitte taandada seda üksühesel sarnasusel põhinevaks mimeetilis-realistlikuks suhteks. Wilderness – inimene silmitsi metsiku loodusega. Üleva puutumatu looduse idee. Pastoraal - maaelu maalilisust kujutav karjaselaul või kirjandusteos, lamburielu kajastav lühiooper, ballett või pantomiim. Apokalüpsis (öko-düstoopiad) - sümboleid kasutav kirjandusžanr, mis kujundlikult kirjeldab maailma lõppu ja inimkonna saatust. 10
1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Märk on tervik, mis koosneb vormist ja tähendusest. Märgid on omavahel seotud ja korrastatud. Sõna tähistab midagi, mis olemas on. Ka lause on märk, sest sõnade summast tekib tähendus. Märkide liigid: Sümbolid puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel; Ikoonid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel; Indeksid seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL (teade) ___________________ SAATJA____ _KANAL (õhk, mida mööda teade liigub) VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja)
siinus- või koosinusseaduse kohaselt: x = A sin t või x = A cos t. Siinusega on tegemist juhul, kui võnkumine algab tasakaaluasendist (antakse tõuge). Koosinus esineb juhul, kui võnkumine algab maksimaalse hälbe asendist (keha lastakse sellest asendist lahti). Suurus A on maksimaalne hälve, mida nimetatakse amplituudiks. Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SI-ühikuks on radiaan. Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Periood T on aeg, mille jooksul tehakse üks võnge. Ringsagedus ja periood on omavahel
Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest
Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest
funktsioneerivad sidususe loojana: · Mehhaaniline solidaarsus primitiivsetes ühiskondades elavad erinevad inimesed täidavad täidavad sotsiaalses struktuuris suhteliselt sarnaseid funktsioone (näiteks samavanused mehed omavad ühiskonnas suhteliselt sarnast positsiooni, teevad sarnast tööd ja elavad suhteliselt sarnast elu). See ajendas teda väitma, et selline horisontaalne sarnasus tekitab empaatiat, sarnasusel ja ühistel väärtustel põhinevat nn " mehhaanilist solidaarsust". Niisugustes ühiskondades on ranged sotsiaalsed normid, mis sama rangelt reguleerivad inimesetvahelist käitumist. · Orgaaniline solidaarsus ühiskonna arenedes nt rahvastiku kasvuga, tootmisvahendite täiustumisega, kommunikatsiooni võimaluste laienemisega jne muutub ühiskonna struktuur olemuslikult. Seoses tekkiva tööjaotusega
Seletada püütakse eri tähenduste vahel olevate sarnasuste ja seoste kaudu. Polüseemi prototüüpsed tähendused... Nali siis, kui tegelik paigutusvaldkond erineb oodatavast/eeldatust Keelemängukoomiksid, reklaamid 77. Propositsioon Propositsioon on lause sündmussisu; olukord, mida lause nimetab või kirjeldab. See on klassikalise semantika põhimõiste. 78. Sünonüümia Sünonüümia- samatähenduslikkus; leksikaalne suhe, mis põhineb sõnade tähenduste sarnasusel. Klassikalise semantika põhimõiste. 79. Metafoor Metafoor- ülekanne; ühe valdkonna mõistete kasutamine teises. Metafoor on vahend, mille abil abstraktseid mõisteid kõrvutatakse inimesele juba tuttavate mõistetega, nt elukevad. 80. Metonüümia Metonüümia- suhtel põhinev põhjus-tagajärg. 81. Kujundskeem Kujundskeem- abstraktne mustrite kogum, mis tuleneb kehastunud kogemuse korduvatest
.... 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 9 Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid – Peirce'i järgi on ikoon märk, mille objekt ja esitis on seotud sarnasussuhete kaudu. Tal on tähistatava esemega (referendi) tajutav sarnasus, välistab igasugused meelevaldsed tõlgendused. Ikoon jäljendab ja meenutab objekti. Märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. Nt õunast on pilt, aga see oli päris õun, aga me saame aru, et see on õun. Olen kui oma ema ikoon... Vormist tulenev tähendus!!! Nt kui tahan kujutada puud, siis joonistangi puu. Portreed, diagrammid, kaardid. Peirce kasutas veel mõistet hüpoikoon, mis jaguneb kolmeks: kujutis, mis sõltub lihtsatest omadustest, diagramm ja metafoor. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt
paistavad need erinevad paljude ühiste omaduste taustal kõige paremini välja. Kuid niisama tähtis on mõist ühe gildi liikmete kooseksisteerimist. Gildi kuuluvad liigid ei tarvitse omavahel suguluses olla. /Gildi nimetuse mõtles välja Root. Ühte gildi paigutas ta need liigi, kes tarvitavad ühesugust toitu, kuid ei tarvitse üksteisega sarnaneda/. 3) Kas koos eksisteerivad liigid peavad olema erinevad? Kui erinevad? Kas nende sarnasusel on mingid piirid? Millised? Liigisisene spetsialiseerumine. Saarte puhul me rõhutasime, et geneetilise vahetuse homogeniseeriv mõju näitab seda, et enamus populatsiooni sisestest kõige silmapaistvamatest heterogeensustest tekkis siis, kui osa populatsioonist sattus geograafilisse isolatsiooni. Kui loodusliku valik Lehekülg 13
aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
Minu arvates Vonnegut kirjeldab sõda pigem raske ja kurva kogemusena, sest raamatus mainib ta tihti kellegi surma või mõnda ebameeldivat kogemust. 24. Milline seos võiks olla Billy äial, kes armastab ropuvõitu lorilaulu poola tüdrukust, ja poola sõduri mahalaskmise episoodil? Mulle tundus, et äkki oli Billy äi Poolast pärit, et talle need lorilaulud meeldisid ja Billyle tuli kohe meelde see poola sõduri mahalaskmise episood. 25. Milline tähendus võiks olla Billy ja Werneri sarnasusel ja sugulussidemetel? Ma arvan, et Billy nägi iseennast Werneris, kuna Werner oli noor, kõhn, pikka kasvu ja nõrk nagu Billygi. Seetõttu tekkiski Billyle tunne, et nad on sugulased, kuid ma ise küll väga kahtlen, kas mingi suvaline saksa poiss ja ameerika poiss võivad omavahel sugulased olla. 26.Analüüsi linnasesiirupi-episoodi inimväärikuse ja kangelaslikkuse vaatepunktist (vt ka 16. küsimust) See episood näitas kui viletsad tingimused olid sõjavangidel
aspekt, nt mõiste konstanteering Seaduste kombinatsioonist moodustuva märgi üksikkasutus on faktidest moodustuv kombo-märk. R. Jakobson tõestas, et need ei ole mitte niivõrd märgi puhtad tüübid vaid tendentsid, kuna iga reaalne märk sisaldab kõiki komponente, küsimus on ainult proportsioonides. Ikooniliste märkide jaotus: - kujund, pilt - visuaalselt ära tuntav - diagramm - võimaldab saada rohkem informatsiooni kui objekt ise - metafoor - põhineb sarnasusel mõne teise ikooniga, mis on esimest vaadates äratuntav Peirce semiootika on ameerikas juhtivaid suundi siiamaani, aga kaotab oma positsioone seoses teise semiootilise koolkonna pealetungiga, kelle ideed pärinevad Saussure'ilt (eitavad Peirce'i). Eelkäijad: Platon, Aristoteles, stoikud, keskaja filosoofid, Thomas Hobbes, John Locke, Thomas Reid. Järgijad: Richards, Morris, Ogden, Fisch, Sebeok. GOTTLOB FREGE 1848 - 1925 Saksa matemaatik
Kordamisküsimused 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel, osutamisel) Allkeel e erinev keelekuju - mingi eriala, rühma või isiku keel (nt ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud keele variandid ja isikukeeled e idiolektid) Formaalkeel - kunstlikult loodud keeled (tehiskeeled, rahvusvahelised abikeeled). Kasutusalad kitsapiirilised, ei saa kasutada ka tunnete väljendamiseks ega sotsiaalsete suhete loomiseks.
annaabi.ee 
