Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emotsioonid (0)

1 Hindamata
Punktid
Emotsioonid
Tunded ja emotsioonid võivad olla elus ühed suurimad naudingud aga ka suurimad nuhtlused. Siiski, ükski tunne või emotsioon ei ole kunagi ilma tähenduseta või mõtetu . Ei ole õigeid või valesid tundeid või emotsioone. Tunded ja emotsioonid aitavad meil ennast siin maailmas kogeda
Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused ( hingamises , pulsis, näo verevarustuses jne.), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema.
Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks.
Seitse olulisemat emotsiooni on raev , rõõm (täpsemalt elurõõm või elujaatus), muretsemine, mõte (Hiina lähenemisviisis on mõtlemisprotsess seotud südamega, mis on eluenergia asupaik, seetõttu on mõte siin emotsioonide nimekirjas), kurbus , hirm ja ehmatus lähtuvalt energiast, mida need organismi jõudes tekitavad. Emotsiooni ja teatud siseorgani kokkukuuluvus põhinebki nende energeetilise liikumise sarnasusel.
Raev paneb energia tõusma. Raev mõjutab maksa, tõstab rõhku vereringesüsteemis.
Rõõm liigutab energiaid, mõjudes ennekõike südamele. Südame haigestumise esimene sümptom on rõõmu puudumine.
Muretsemine ja liigne mõtlemine panevad energia paigal seisma. Peas pöörlevad sundmõtted mõjutavad põrna ja muretsemine mõjutab ka kopse, mille kaudu põhjustab väsimust ja depressiooni.
Kurbus kui elurõõmu vastand nõrgendab energiat. Kurbus mõjub kopsudele, tekitades hingamisraskusi, ja takistab kehavedelike loomulikku liikumist. Seiskunud eluenergia mõjub ka südamele.
Hirm paneb energia laskuma. Hirm mõjutab neere, kus asuvad tarkus ja tahtejõud , vähendades inimese reaalsustaju ja otsustusvõimet, aga põhjustades ka kusepidamatust ja erektsioonihäireid.
Ehmatus teeb energia kaootiliseks. Mõjutab neere ja südant. Negatiivsed emotsioonid on vajalikud isiksuse kasvuks. Nad on meie teejuhid. Ja inimesed, kes sind emotsionaalselt kõige enam kõnetavad, on sinu parimad õpetajad arengu teel.
Emotsionaalsed seisundid on: Emotsiooni tekkekiiruse, tugevuse ja kestuse alusel: Meeleolu, afekt , kirg, frustratsioon , ärevus ja stress .
Emotsioonid annavad meie elule värvi ja rikastavad seda. Emotsioonid on väga võimsad, inimese üle võimust võtnuna, võivad nad hakata inimese käitumist juhtima ning inimene ise võib kaotada selle üle kontrolli.
Emotsioonid on meie õpetajad ja me peame õppima neid jälgima ning kuulama . Nad on meiega seni, kuni oleme õppinud end nendega mitte samastama või neid alla suruma , kuni lõpetame ennast nendega sidumast ja neile enam valulikult ei reageeri.
Emotsioonid #1 Emotsioonid #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Emotsioonid referaat
9
doc

Emotsioonid referaat

..... 6 Emotsiooniteooriad................................................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................................................ 9 Sissejuhatus Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks. Inimesed peaksid rohkem teadma nende elu niivõrd

Suhtlemispsühholoogia
Emotsioonid
10
doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus
REFERAAT-EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE
8
docx

REFERAAT „EMOTSIOONID JA MÕTLEMINE“

....................................................................................7 Kokkuvõte .............................................................................................................. 8 Sissejuhatus Sissejuhatuseks alustan arutelu emotsioonidest ja mõtlemisest võrreldes neid sõiduki mootoriga, mis vajab kütust. Selleks, et sõiduk hästi sõidaks vajab masinamootor kvaliteetset ja õiget kütust ning kui kütus on mittesobiv ei saa auto edasi liikuda. Seega kütus on emotsioon ja sõiduk on mõtlemine. Selleks, et mõte töötaks hästi ja kiirelt vajab see emotsiooni. Näiteks kui rahuldamata vajadus paneb inimese liikuma, siis emotsioon annab sellele liikumisele jõu või energia (rõõm, afekt,vaimustus jms) või vastupidi, võtab selle ära (mure, hirm, ängistusjt.). Emotsioone võib ka nimetada subjektiivseteks väljendajateks. Emotsiooni võib nimetada teisisõnu signaaliks, mis võimaldab situatsioonide kordudes isikul valmistuda nendeks, kohaneda olukorraga

Arengupsühholoogia
Psühhopatoloogia
83
docx

Psühhopatoloogia

- Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid

Psühhomeetria
Psühholoogia
37
odt

Psühholoogia

Kaugõpe 10B klass Nelly Valdmets PSÜHHOLOOGIA poolaasta referaat Rakvere 2009 SISUKORD Sissejuhatus 1. Mõtlemine ja keel 1.1 Mõtlemine 1.2 Loovus 1.3 Keel 2. Intelligentsus ja selle mõõtmine 2.1 Intelligentsuse mõiste ja teooriad 2.2 Pärilikkus ja keskkond 2.3 Intelligentsustestid 3. Motivatsioon 3.1 Motivatsiooniteooriad 3.2 Seksuaalvajadus 3.3 Saavutusvajadus 4. Emotsioonid 4.1 Emotsiooni mõiste ja olemus 4.2 Emotsioonide käsitlus 4.3 Põhiemotsioonid 4.4 Emotsionaalsed seisundid 4.5 Emotsioonide väljendumine 5. Stress ja toimetulek 5.1 Stress 5.2 Stressi põhjused 5.3 Stressikogemuse koostisosad 5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6

Psühholoogia
Psühholoogia
31
doc

Psühholoogia

kindlakujulise struktureerimise. Orgaaniliste vajaduste kujunemise üheks ajukeskuseks on hüpofüüs ehk ajuripats, mille talitlusest sõltub paljude teiste sisesekretsioonimehhanismise töö. Aktiivsus vajaduse rahuldamiseks on saadetud pidevast tegevuse vaheastmete tulemuste ja soovitaba lõpptulemuse võrdlemisest varasemate programmide ja programmerituga. Rahuldamisel kaob motivatsiooniline pinge ja tekivad pos emotsioonid. Teatud tegevus kinnistub fondis. Järgmine kord lülitatakse see programm juba automaatselt sisse. Lk 74 skeem! Vajaduse areng toimub vajaduse rahuldamise objektide arengu kaudu. Esemelise sisu muutumine viib ühtlasi vajaduse rahuldamise viiside muutumisele. Tootmise ja loometegevusega luuakse objekte tarvete rahuldamiseks ja tekitavad seoses sellega uusi tarbeid. Varem vahendina esinenud objekt muutub

Õigus
Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat
48
doc

Teraapiavõimalused inimese aitamiseks referaat

soojusmahtuvusega. Raviviis tugineb India terviseõpetusele. Protseduuris on ühendatud energiakeskuste ehk tsakrate kivi- ja käsimassaaz ning tsakrate mõjutamine poolvääriskividega. Kehal asuvatele tsakratele asetatakse eelnevalt soojendatud laavakivid, iga tsakra ehk organismi energiakeskus on seotud konkreetse organsüsteemi, sisenõristusnäärmete ja emotsioonidega. Emotsioonid võivad mõjutada tsakraid ning nende kaudu vastava organi energiaringlust sellisel määral, et tervisehäire võib füüsiliselt välja lüüa. Nahaga kokku puutudes hakkavad laavakivid edasi andma soojust ja päikesest päritud energiat, mis kaotab lihaspinged, laiendab veresooni, reguleerib seede-, ainevahetus- ja hormonaalsüsteemi. Soojusega avanevad ka energiakanalid ja vabanevad energiablokid ning tänu sellele tõuseb kogu organismi toonus ja energeetika tasakaalustub. Peale tsakrate

Esmaabi
Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann
59
docx

Psühholoogia raamatu konspekt-Maruste Bachmann

Psühholoogia üldküsimusi Ptk1. 1.1 Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtusest ja käitumisest. Kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus, teadus). Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Lisaks sellele mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelu nähtusi. Psüühika on determineeritud nii ühiskondlik-ajalooliselt kui ka bioloogiliselt. Psüühilised nähtused jagunevad: 1. Psüühilised protsessid - vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub:  Tunnetusprotsessidena (aistingud, tajud, tähelepanu, kujutlus, mälu, mõtlemine)  Emotsionaalse protsessidena  Toiminguid käivitavate ja suunavate protsessidena 2. Psüühilised seisundid – selle all mõistetaks

Üldpsühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun