Vastus leiad õppematerjalist: Staatika ja kinemaatika

Staatika ja kinemaatika (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Millest on tingitud?
Millest sõltub?
Milliseid reaalseid gaase kirjeldab kõige paremini?

Kinemaatika

Taustkeha , taustsüsteem .
Taustkeha on keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja
2. Punktmass , keha massikese.
Kui kehade vaheline kaugus ületab palju kodri kehade mõõtmeid, siis võib kehasid vaadelda punktmassidena.
Punktmass on materiaalne keha, mille mõõtmeid tema liikumise uurimisel ei arvestata. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha kui tervik.
Keha massikese on punkt, milles lõikuvad kõik keha või kehade süsteemi kulgliikumist põhjustavate jõudude mõjusirged. Kui keha liigub kulgevalt, siis kehale rakendatud kõigi jõudude resultandi mõjusirge läbib keha massikeset.

Trajektoor , teepikkus , nihe .
Trajektoor on keha (punktmassi) liikumistee e. joon mida mööda keha liigub. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele.
Teepikkus on trajektoori pikkus.
Nihe on suunatud sirglõik (A algus- B lõpp)

Ühtlane ja ebaühtlane sirgliikumine, kiirus nimetatud liikumistel.
Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mööda sirgjoont mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesugused teepikkused .
Ü-s kiirus on konstantne ning avaldub nihke ja nihke läbimiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Mitteühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha läbib mistahes võrdsete ajavahemike jooksul erinevad teepikkused
Peab eristama hetkkiirust ja keskmist kiirust. Hetkkiirus on keha kohavektori tuletis aja järgi. Keskmine kiiruse saame kogu nihke jagamisel kogu ajaga .

Ühtlaselt muutuv sirgliikumine, kiirendus nimetatud liikumisel.
Ühtlaselt muutuv sirgliikumine- konstantse kiirendusega s-liikumine (ühtlaselt aeglustuv või ühtlaselt kiirenv). Kiirendus võrdub kiiruse muudu ja selleks kulunud ajavahemiku suhtega.

Pöördenurk ühtlasel ringliikumisel .
Pöördnurk on vektorsuurus , mille moodul on võrdne raadiusvektori poolt ∆t jooksul läbitud kesknurgaga, mille siht määrab pöörlemistelje asendi ruumis ja mille suund antakse pikki pöörlemistelge vastavalt paremakäe kruvi keeramisele. Pöördnurka tähistatakse φ(fii) ja mõõtühikuks on rad( radiaan ). φ=

Nurk- ja joonkiirus ühtlasel ringliikumisel.
Nurkiirus- võrdsete ajavahemike jooksul läbitakse võrdsed pöörde nurgad.
Joonkiirus on hetkekiirus , mille suund muutub iga traiektooripunktis, kuid moodulid on võrdsed e V=. Joonkiiruse moodul on võrdne ajaühikus läbitud ringjoone kaarepikkusega e kaarepikkus jagada ajaga. V==

Kogukiirendus ebaühtlasel ringliikumisel, millest on tingitud?
On vektor summa kiirenduse normaal ja tangensiaalsest komponendist . Tang- komponent on suunatud piki puutujat, samuti nagu hetkkiirus, ning iseloomustab kiiruse suuruse muutust ajas. Rad(norm)-komponenton suunatud trajektoori kõveruskeskme poole, s.t. on risti tang-komp ja hetkkiiruse vektoritega, ning iseloomustab kiiruse suuna muutust ajas.

Kõverjoonelise liikumise lihtsustamine .
Ainepunkti liikumist mööda kõverjoont vaadeldakse kui liikumist mööda eri raadiusega kõverusringjoonte kaari. Kõverusringjoon on mõtteline ringjoon, mis ühtib vaadeldava kõverjoone osaga.
Dünaamika

Newtoni seadused.
I-seadus e inertsiseadus – iga keha liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni, kuni teised kehad tema sellist olekut ei muuda.
II-seadus - keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F pöördvõrdelised tema massiga M. a=
III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega

Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus.
Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis.
Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul.

Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia.
Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m).
Võimsus N näitab ajaühikus tehtud tööd. Võimsus on töö tegemisekiirus. N= Võimsuse SI-ühikuks on vatt (1 W). Võimsus on üks vatt, kui ühes sekundis tehakse üks dzaul tööd (1W=).
Mehaaniline energia on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha võimet teha mehaanilisttööd. Mehaanilise energia jäävuse seadus väidab, et keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on jääv. Mehaanilise energia jäävuse seadus kehtib vaid hõõrdumise puudumisel.

Massikeskme liikumise seadus.
Süsteemi massikese liigub nagu punktmass, millesse on koondatud süsteemi kogumass ja millele on rakendatud kõik süsteemile mõjuvad jõud.

Gravitatsioonijõud, millest sõltub?
Gravitatsioonijõud on vastasmõju kõikide kehade vahel, mis väljendub nende vastastikuses tõmbumises e tõmbejõus. Gravitatsioonijõud sõltub kehade massist.

Raskusjõud, millest sõltub?
On maa või mõne muu suure taevakeha poolt tema läheduses paiknevale palju väiksemale kehale mõjuv gravitatsioonijõud. F͞=mg͞ F=

Keha kaal, milles sõltub?
On jõud millega keha mõjutab maa külgetõmbe tõttu, kas alust või riputusvahendit. Sõltub sellest, kas keha omab vertikaalis kiirendust või mitte.P͞=mg͞

Hõõrdejõud , millest sõltub?
On jõud mis mõjub liikuvatele kehadele ja tekib pindade vahel. On vastassuunalin keha liikumise suunale. Hõõrdumisjõud on suunatud pikipinda. Sõltub pindade kokkupuutumise jõust ja pindade omadustest.

Elastsusjõud , millest sõltub?
Elastsusjõud on jõud, mis tekib keha elastsel deformeerimisel ja püüab taastada esialgset kuju. Sõltub keha jäikusest, e-def suurusest .
Hooke'i seadus väidab, et keha ellastsel deformeerimisel tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega (pikenemisega) ja tema suund on vastupidine deformeeritava kehaosakeste nihke suunaga.
Jäikustegur iseloomustab keha. Ta näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri ühikuks on 1 N/m.

Jõumoment punkti suhtes, jõu õlg.
Jõumoment – M on jõu ja tema õla korrutis (M͞=r͞F͞). Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele ning on suunatud kruvireegli kohaselt piki pöörlemistelge.
Jõuõlg on jõu mõjumissirge kaugus pöörlemisteljest (M=rFsinα=Fl)

Jäiga keha inertsmoment, millest sõltub?
Inertsimoment I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m, asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I=mr2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel. Inertsimomendi ühikuks SI-süsteemis on üks kilogramm korda meeter ruudus (1 kg . m2). Sõltub - massijaotusest kehas keha massikeskme suhtes.

Pöördliikumise dünaamika põhiseadus .
Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Ta väidab, et impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: M͞= ehk teisiti - jõumoment on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti.
Võnkumised ja lained

Võnkumine , võnkumise liigid, nende kirjeldamine.
Võnkumine e võnkliikumine on ajas perioodiline liikumine, mille korral läbib võnkesüsteem korduvalt keskasendit, milleks on tihti tasakaalkuasend. Võnkumisel mõjub kehale tasakaaluasendi poole suunatud jõud, mis tasakaaluasendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab.

Vabavõnkumised- võnkumised, mis tekivad süsteemi tasakaalu asendist väljaviimisel direktsioonijõu(raskus-või elastsusjõu) mõjul.

Sundvõnkumised - võnkumised, mille põhjustab perioodiliselt mõjuv välisjõud.

Isevõnkumised- võnkumised, mis leiavad aset süsteemisisese energiaallika arvelt (näiteks kell)

Pendli tasakaaluasend , hälve, amplituud , periood.
Tasakaaluasend on asend, mille korral pendli energia on mnimaalne.
Hälve on kõrvalekalle tasakaalu asendist.
Amplituud on maksimaalne kaugus tasakaalu asendist -.
Võnkeperiood on täisvõnke sooritamiseks kulunud aeg –T.

Harmoonilised võnkumised, harmooniliste võnkumiste faas.
Harmoonilise võnkumise korral muutub keha hälve (kõrvalekalle) tasakaaluasendist x ajas siinus - või koosinusseaduse kohaselt: x = A sin t või x = A cos t. Siinusega on tegemist juhul, kui võnkumine algab tasakaaluasendist (antakse tõuge ). Koosinus esineb juhul, kui võnkumine algab maksimaalse hälbe asendist (keha lastakse sellest asendist lahti).
Faas on tsüklilise protsessi hetkeseisund. Näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus nimetatakse algfaasiks.

Matemaatiline pendel , selle olulised omadused.
Matemaatiline pendel on ideaalne pendel, mida reaalselt ei eksisteeri. On kaalutu ja venimatu niidi otsa kinnitatud ainepunkt , mis võngub raskusjõu mõjul.

Füüsikaline pendel, selle pikkus ja tasakaaluasend.
Füüsikaline pendel on suvaline keha, mille kinnituspunkt ja massikese ei lange kokku. Saab võnkuda oma tasakaaluasendi ümber. Tasakaaluasend on olukord, kus kinnituspunkt ja massikese asuvad ühe vertikaalteleje pool. Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid.
Füüsikalise pendli pikkus l´=
Tasakaaluasendisse viiv jõud F põhjustab momendi M=Fl.

Füüsikalise pendli omavõnkeperiood harmoonilistel võnkumistel.
Füüsikaliseks pendliks võib olla näiteks kiikuv pilt seinal. Pildi võnkeperiood sõltub: 1)pildi massist; 2) pildi kinnituskoha kaugusest pildi raskuskeskmest; 3) gravitatsioonikonstandist.

Lained, harmoonilised lained, lainepikkus ja laineperiood harmooniliste lainetel.
Lained on võnkuva keha energia levimise protsess. Ristilaine - võnkumine levimissihiga risti. Pikilained- piki levimissihti.(heli).
Harmooniliseks võnkumiseks ehk siinusvõnkumiseks nimetatakse mis tahes võnkumist, mida saab kirjeldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktsiooni abil ja sellise võnkumise võrrandit nimetatakse harmoonilise võnkumise võrrandiks (X=sin(t+)).
Lainepikkus λ on vähim kaugus kahe sama faasis võnkuva faasipunkti vahel. Laineperiood T on aeg, mille jooksul keskkonnaosake sooritab täisvõnke.

Lainete superpositsiooniprintsiip, lainete interferents .
Laine superpositsiooniprintsiip- kui keskkonnas levib mitu lainet, siis nad levivad üksteisest sõltumatult ja keskkonna osakeste summaarne hälve on üksiklainete poolt põhjustatud hälvete geomeetriline summa (superpositsioon). Valemina X=++...+
Lainete interferents on ajas muutumatu laine energia ümberpaiknemine ruumis, mis on tingitud lainete liitumisest e. superpositsioonist. Interferentsi korral tekib võnkkeamplituudi püsiv suurenemine ja teistes vähenemine. (Seisvad lained ongi interferentsed lained looduses)

Seisulained , seisulainete sõlmed ja paisud.
Seisulaine on laine, mille korral võnkumiste energia levikut ei toimu. Seisulaine tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähenev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil. Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne, nimetatakse seisulaine paisudeks. Punkte, mis ei võngu (amplituud on null) nimetatakse seisulaine sõlmedeks.
Molekulaarfüüsika ja termodünaamika

Ainehulk , aine molaarmass .
On füüsikaline suurus mis väljendub aines sisaldavate osakeste arvu. Ühik 1 mol mistahes ainet sisaldab Avagodro arvu osakesi. Avogodro =6,02· mol (osakest mooli kohta)
A=aatomite arvuga 12g süsinik .
Molaarmass-ühe mooli antud aine mass. M= kg/mol

Ideaalse gaasi mudel, milliseid reaalseid gaase kirjeldab kõige paremini?
Ideaalgaas on gaas , mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude. Ideaalgaasi molekulid põrkuvad nagu tühisväikeste mõõtmetega elastsed kerakesed.
Kõige paremini kirjeldab kuumi ja hõredaid gaase.

Järeldused molekulaarkineetilise teooria põhivõrrandist.
Gaasi rõhk on võrdeline gaasimolekulide konsentratsiooniga ja kulgliikumise keskmise energiaga (gaasi molekulide keskmise kin.energiaga). Rõhk on seda suurem mida rohkem molekule ja energiat.

Termodünaamiline süsteem, selle olek ja tasakaaluolek .
Makroskoopilist keha või kehade rühma, mis on piiritletud piirpinnaga ja on eristub ümbritsevast keskonnast .
Termodünaamilise süsteemi oleku parameetrid on T,P,V- temp, rõhk, ruumala. Muundumatute välistingimustes läheb termodünaamiline süsteem tasakaaluolekusse.
Tasakaaluolekus püsivad T,P,V parameetrid kui-tahes kaua muutumatutena, kui süsteemi ei mõjutata väljaspoolt.
Väliste mõjude kaasamisega muutuvad olekuparameetrid ja sellega ka süsteem muutub. Kui muutus on järsk, läheb süsteem mittetasakaalu olekusse. Kui muutused on aeglased muutuvad ka süsteemi olekuparameetrid, seega saab igal ajahetkel kirjutada olekuparameetrite väärtustega (P,V,T).

Termodünaamiline protsess, tasakaaluline ja mittetasakaaluline protsess.
T:D- olekute ajalist muutumist nim.T:D protsessiks .

Kui süsteem läheb järsul muutumisel mitte tasakaalulisse olekusse, siis selliste olekute ajalistprotsessi nim. mittetasakaaluliseks protsessiks.

Kui süsteemi mõjutatakse lõpmatult aeglaselt, siis selliste olekute jada nim. tasakaaluliseks protsessiks.

Ideaalse gaasi olekuvõrrand .
Võrrand kirjeldab ideaalse gaasi tasakaalustatud olekut ja seob kõiki kolme oleku parameetrit.
pV=RT
p-rõhk, V-ruumala, T-temperatuur, m-gaasikogus-mass, M-, R-universaalne gaasikonstatn.

Termodünaamika I printsiip.
On energiajäävuse seadus soojusprotsesside jaoks ja kirjeldab süsteemi siseenergia muutumist töö ja soojusülekande kaudu. -=Q-A (U-süsteemi siseenergia, Q- soojushulk , A-töö)
Gaasi siseenergiamuut on võrdne gaasile antud soojushulgaga ja gaasi poolt sooritatud töö vahega.
Gaasienergia kujutab endast summat , mille liidetavateks on 1) molekulide soojusliikumise geneetiline energia (kõik liikumised) ja 2) molekulide vastasmõju potensiaalne energia (üld juhul molekulide siseenergia.
Gaasi siseenergiat saab muuta 1) töö kaudu, 2) soojusülekande teel ja 3) kiiruse kaudu.

Isoprotsessid gaasides , seosed olekuparameetrite vahel isoprotsessidel.
On tasakaaluline protsess, mille käigus gaasi mass ja üks oleku parameetritest ei muutu.
pV=RT, kus R on const .

Kui T(temperatuur) on muutumatu, siis nimetatakse seda isotermseks protsessiks (T=const., s.t. rõhk on pöördvõrdeline ruumalaga: p~).

Kui p(rõhk) on muutumatu, siis nim. isobaarseks protsessiks (p=const., s.t. ruumala ja t° on omavahelises sõltuvuses: V~T)

Kui V(ruumala) on muutumatu, siis nim. isokoorseks protsessiks (V=const., rõhk ja t° on võrdelises sõltuvuses: p~T)

Termodünaamika I printsiip isoprotsesside korral.
-=Q-A (A=0)
1) Isotermne protsess – T=const.(ei muutu gaasikoguse sisemine energia). T.dün I printsiip jääb kujule Q=A. Kogu gaasile antav soojushulk läheb paisumise tööks.
2)Isokoorne – V=const.(töö läheb nulliks). T.dün I printsiip jääb kujule -=Q. Gaasile antav soojushulk läheb siseenergia kasvuks.
3)Isobaarne protsess – p=const. T.dün I printsiip jääb oma üldisele kujule -=Q-A

Adiabaatiline protsess, termodünaamika I printsiip adiabaatilise protsessi jaoks.
Adiabaatiline protsess on protsess, mille korral termodünaamiline süsteem on ümbritsevast keskkonnast soojuslikult isoleeritud. Adiabaatiliseks nimetatakse protsessi, mille käigus ei toimu gaasi soojusvahetust väliskeskkonnaga e. Q-läheb nulliks. Adiabaatilise protsessi korral T.dün I printsiip jääb kujule -=-A. Kui gaas adiabaatiliselt paisub , siis ta teeb tööd enda siseenergia arvelt.

.DOCX Laadi alla originaalfail 5 lk · .docx · 14 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

sahk2 Õppematerjali autor

laine gaas seisulaine nihke siseenergia amplituud jäävuse seadus vektor interferents võnkumine pendel inertsimoment parameetrid

Sarnased õppematerjalid

docx

Füüsika I konspekt

Skalaarsed suurused on ilma suunata (näit. aeg, pikkus, rõhk, ruumala, energia, temperatuur). Vektoriaalne suurus on üldjuhul esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik). Need on vektori koordinaadid. Vektoriaalsetel suurustel on suund olemas (näit. kiirus, kiirendus, jõud). Mehaanika on füüsika osa, mis uurib liikumist. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumine on keha asukoha muutumine teise keha suhtes. Teist keha nimetatakse sel juhul taustkehaks. Avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x), nimetatakse liikumisvõrrandiks x = x(t). Taustsüsteem = taustkeha + koordinaadistik + ajamõõtja. 19

Füüsika

docx

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED K. Tarkpea Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Sk

Aineehitus

doc

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA, PÕHIMÕISTED NING SEADUSED

MEHAANIKA JA MOLEKULAARFÜÜSIKA PÕHIMÕISTED NING SEADUSED Füüsika käsitleb looduse kõige üldisemaid nähtusi ja seaduspärasusi. Need ongi füüsikalised objektid. Objekt on see, millele tegevus on suunatud. Füüsikaline suurus on füüsikalise objekti mõõdetav iseloomustaja (karakteristik). Füüsika objekt (loodusnähtus) on olemas ka ilma inimeseta. Füüsikaline suurus on inimlik vahend objekti kirjeldamiseks. Suuruse mõõtmine on võrdlemine mõõtühikuga. Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem SI kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena. Nende suuruste mõõtühikud on põhiühikud. Kõik teised suurused ja ühikud on määratud vastavalt põhisuuruste ning põhiühikute kaudu. Põhisuurused on: pikkus, aeg, mass, aine hulk, temperatuur, voolutugevus ja valgustugevus. Nende ühikud on vastavalt: meeter, sekund, kilogramm, mool, kelvin, amper ja kandela. Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suuruse

Füüsika

pdf

Füüsika 1 eksam

r r Kui at > 0 , siis a t v Normaalkiirendus r r Kui at < 0 , siis a t v Iseloomustab kiiruse suuna muutumist ajas. r v2 r an = n , kus n on kiirusega ristiolev r ühikvektor Kinemaatika võrrandid Pöörlemise kinemaatika võrrandid ax t 2 = 0 ± t x = x0 + v0 x t + 2 t2 = 0 t ± v x = v0 x + a x t 2 Ühtlaselt muutuval, ühesuunalisel liikumisel: s v = v0 ± a t v a t2 at s = v0 t ± 2

Füüsika

doc

10 klassi füüsika kokkuvõte

Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained. Gravitatsioon on seotud keha massiga ja avaldub suurte vahemaade tagant ainult tõmbumises. On märgatav siis, kui ühe keha mass on suur. Vaba langemine kehade kukkumine, kui õhutakistus puudub või on väga väike. Kõik kehad kukuvad ühtemoodi, kiirusega g=9,8m/s2 Kinemaatika Kinemaatika uurib liikumist ruumis ilma, et vaatleks liikumist esile kutsuvaid põhjuseid. Ühtlane sirgjooneline liikumine mistahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused, kusjuures trajektooriks on sirgjoon. Füüsikaline mudel idealiseeritud kehad või nähtused. v= Kiirus näitab kui suure teepikkuse läbib keha ühes ajaühikus. t

Füüsika

doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Keskküttega toa õhuniiskus on talvel 20% või 30% Eestis on suvel 60% -70% Sublimatsioon – tahkise aurustumine Härmatumine – gaasi või auru muutumine tahkiseks Rekristallisatsioon – kristalli struktuuri muutumine teiseks kristalliliseks struktuuriks, Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v t liikumisel v  v0 Kiirendus Kinemaatika a t v  v 0  at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel

Füüsika

doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Keskküttega toa õhuniiskus on talvel 20% või 30% Eestis on suvel 60% -70% Sublimatsioon tahkise aurustumine Härmatumine gaasi või auru muutumine tahkiseks Rekristallisatsioon kristalli struktuuri muutumine teiseks kristalliliseks struktuuriks, Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v t liikumisel v v0 Kiirendus Kinemaatika a t v v 0 at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel

Füüsika

docx

Füüsika eksami konspekt

Füsa eksami konspekt 1, Liikumise kirjeldamine Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab korrektselt kasutada ainult punktmassi korral. Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega (kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis). Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks) 2,* Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a=consT =>kolmikvalem, Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega

Füüsika

Rohkem sarnaseid