Füüsika mõisted- Perioodilised liikumised (0)

Ringliikumine on liikumine,kus keha punktide trajektoorid on ringjoonekujulised.Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine.
Kesktõmbekiirendus väljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. Kesktõmbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti . ak = v2/ r , ak =2 r
Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. =/ t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1.
Periood on ajavahemik , mille jooksul läbitakse üks täisring. T , = 2 / T, T=2 /
Sagedus v või f näitab võngete arvu ajaühikus. Sageduse SI-ühikuks on herts (1 Hz = 1/s). Üks herts on üks võnge sekundis. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused: f = 1 / T, = 2 v e f= /2
Hälve- kaugus tasakaaluasendist antud ajahetkel
Võnkeamplituud- suurim kaugus tasakaaluasendist e max hälve , ühik on m.
Võnkeperiood- 1 täisvõnke kestust nim, T, sek, f=1/T=N/t

Võnkumine- on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama trajektoori mööda, võnkumised võivad olla vabad, sunnitud, sumbumatud ja sumbuvad.

Laineteks nimetatakse võnkumiste levimist ruumis.
Pikilaine- laine mille levimis suund on piki võnkumiste sihti.

Ristlaine- laine, mille levimis suuund on risti võnkumiste sihiga

Lainepikkus
on kahe lähima laineharja vahekaugus. Lainete levimiskiirus v= / T = f. (v=l/t)

Amplituud suurim kaugus tasakaaluasendist a suurim halve.
Joonkiirus ringliikumisel = ringjoone pikkus : periood. v = 2 r / T. Seega v = r . Joonkiirus on suunatud piki ringjoone puutujat.
JOONKIIRUS ON VÕRDELINE NURKKIIRUSEGA.
Faas näitab, millises seisundis võnkuv keha parajasti on. Faasi mõõtmine nurga kaudu põhineb sarnasusel võnkumise ja ringliikumise (pöörlemise) vahel. Faas muutub ajas lineaarselt, niisamuti nagu pöördenurk ühtlasel ringliikumisel. Faasi muutumise kiirust nimetatakse ringsageduseks. Ringsagedus on identne nurkkiirusega ringliikumisel, mille periood ühtib uuritavate võnkumiste perioodiga. Suurust liikumisseaduse üldkujus x = A cos( t + ) nimetatakse algfaasiks (faasiks hetkel t = 0). Suurust t nimetatakse faasiks. Faasi SI-ühikuks on radiaan.
Impulsimomendiks nim tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist.
Kui kehale jõumomenti ei mõju, st võrduse parem pool on null, peab nulliga võrduma ka vasak pool ja impulsimomendi muutus on samuti null.sellles avaldubki impls,jäävuse seadus.
Vabavõnkumine- kui võnkumine toimub süsteemiseseste jõudude mõjul on tegemist vabavõnkumisega.
Sundvõnkumine-kui võnkumine toimub mingi välise perioodilise jõu mõjul, on tegemist sellega.
Resonants-võnkeamplituudi järsku kasvamist perioodilise välismõju sageduse kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega nim resonantsiks.
Harmooniline võnkumine- kõiki samasuguseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinusfunktisooni abil nim.
Lainete difraktsioon on lainete kõrvalekalle sirgjoonelisest levimisest (levik varju piirkonda). Difraktsioon on hästi jälgitav, kui tõkke või ava mõõtmed on lainepikkusega samas suurusjärgus
Jõumoment M on jõu ja tema õla korrutis. Jõu õlaks nimetatakse jõu mõjumise sihi kaugust pöörlemisteljest. Jõumoment iseloomustab vaadeldava jõu mõju keha pöörlemisele. Jõumomendi ühikuks SI-süsteemis on njuuton korda meeter (1 N . m).
Huygens 'i printsiip: Lainefrondi iga punkti võib vaadelda uute lainete allikana .
Pöördliikumine- kui kõveruspunkt on keha sees, siis on pöördliikumine.nt Päike, autoratas.