Domineeriv grupp ei pruugi olla kõige arvukam, ent tema positsioon ühiskonna sotsiaalses hierarhias on kõige kõrgem. Vähemusgrupi määratlemisel lähtutakse kolmest tunnusest: · see grupp erineb nähtavalt domineerivast ehk põhigrupist, · nende nähtavate erinevuste tõttu suhtutakse selle grupi liikmetesse ühiskonnas isemoodi, · seda gruppi iseloomustab oma kultuuriline identiteet ja teadlikkus sellest. Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena Tänapäeva ühiskonnas pole majanduslik jõukus identiteedi kujundamisel peamise tähtsusega, jätkuvalt on olulised religioon, rahvus ja mõnes ühiskonnas ka rass. Rahvus on ühtse etnilise päritolu, tavade, keele ja kultuuriga inimeste kooslus. Religioon on uskumuste ja rituaalide kogum, mis on seotud millegi pühakspidamisega. Religioonist ja rahvusest märgatavalt raskem on defineerida rassi. Algselt jagati
Murdeiga. Nagu nimetus murdeiga ütleb, on tegemist millegi murdumisega. Murdeiga võib ka teisiti nimetada näiteks "puberteet". 1014 eluaastani nimetatakse varapuberteediks. Sellel perioodil on tüdruku ja poisi erinevused kõige paremini märgatavad. Enda isiksust otsides tahetakse samastuda mingi ideaaliga on siis selleks kes tahes tuttavatest, vanematest või oma ümbruskonnast. Ka iseloomustab selles eas lapsi grupiga samastumise vajadus. Iseenda otsimine läbi mitmesuguste samastumiste õpetab täitma erinevaid rolle ja järgima vastavaid käitumismalle. Vanemate ülesanne on kohaneda muutuva lapsega ning olla talle toeks. Sellel perioodil on last kasvatama hakata hilja, teda võib aga veel suunata. 1517 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks
Õpetamine ei ole mingi „top secret „ asi Eesmärgistamine sestub tihedasti õpilaste motiveerimisega Võtted õpimotivatsiooni esilekutsumiseks: 1. Huvid ja isiklik seotus (uudised,m popid youtube, kohalik elu) 2. Paku valikuid (kaaslased, hindamine ) 3. Sobiv raskusaste (liiga kerge v keeruline) 4. Võistluslikkus? (kui, siis pigem rühmadevaheline . rutiinsetes ülesannetes sobivam. Tagada võrdsed võimalused võitmiseks) 5. Eeskujude leidmine(samastumise olulisus) 6. Kohese tagasisisde saamise võiamlus (arvutimänguse põhimõte<9 7. Valmistoote võlu 8. Gruppi koondumise tunne (MEIE) 9. Toetav õpetamisstiil (kuula ja vaata) 10.Õpeta õpioskusi 11.Suhtel perega (+...-) 12.Avatud ja positiivne õpikeskkond Ei pea saama sõbraks, aga õeab õppim aõppijat tundma... Ülddidaktika ja kasvatustöö alused Varem õpitu meelde tuletamine
eristab ühte toodet teisest. Kaubamärk on vaid üks osa brändist ning ainult nõrka või loomisfaasis olevat brändi võib samastada kaubamärgiga. Bränd - väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on see, mida tarbija ostab. Bränd pakub lisaks materiaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid, immateriaalseid väärtusi, aidates täita inimeste vajadust samastumise ja kindlasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise järele. Brändil on seda rohkem tarbijaväärtust, mida rohkem bränd on tuntud, mida rohkem tarbijad tajuvad seda kvaliteetse ja erilisena ning mida lojaalsem on brändi klientuur. Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada. Brändi imago on tarbija arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab.
Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda
Nooruseas puberteedi somaatilis-hormonaalsed muutused käivituvad ja nõuavad, et kogu isiksus neile reageeriks. Keha muutumine ja seksuaalsuse tugevdamine seavad kahtluse alla senise, lapsepõlves ülesehitatud tasakaalu. Meele ja keha näitelavale astub seksuaalsus koos oma ahvatluste, lootuste, soovide, küsimuste ja hirmudega ning seda sootuks teisel moel kui varem. (Brummer, Enckell 2007:55) Noorukiiga erineb lapsepõlvest selle poolest, et noorukil on palju täiskasvanuga samastumise kaudu saadud teadmisi. Täiseast erineb noorukiiga selle poolest, et nooruk on sotsiaalselt ebaküps ja tal puuduvad täiskasvanu kogemusmaailm. Varase lapseea individuaaliseerumis- ja latentsiperiood on noorukil arengu seisukohast väga olulised. Latentsieas peaks lapse ego (mina) piisavalt avarduma ja tugevnema, et algava noorukiea tungisurvet oleks võimalik taluda. Lapseiga loob noorukiea lõppedes täiskasvanu isiksus välja kujunenud. (Laste- ja noortepsühhiaatria 2006:44)
............................................................5 1.4Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia mõju maailma arengule.....................6 2.Riigid ja Identiteedid maailma mitmekesisuse kandjatena..................................7 2.1Rahvusriikide suvereensuse küsimus.............................................................7 2.2Kultuurilised identiteedid................................................................................ 9 2.3Rassid, rahvused ja usundid samastumise teguritena....................................9 3.Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid.........................................11 3.1Muutuv julgeolekusituatsioon.......................................................................11 3.2Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted.......................................................12 3.3Rahvusvahelise suhtlemise vahendid...........................................................13 4.Peamised julgeolekuorganisatsioonid.........
Sotsialiseerumine - isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakud, käitumisstandardeid; individuaalne sotsiaalne kogemus • primaarne:lapsepõlv(pere,kool) • sekundaarne: hilisemad mõjutajad • agendid: perekond, eakaaslased, kool/haridussüsteem, organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine, kes on tema ja teised indiviidid; loodud ja kujundatud indiviidide vahelise suhtluse; seotud samastumise-erisutmisega sotsiaalses interaktsioonis • primaarsed - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline, rahvuslik • sekundaarsed - sotsiaalse staatuse ja rollidega seotud, ametialased rollid, sots. staatus • tehingust sõltuvad(müüja/ostja);tehignuvälised(tetud tingimustele vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised
ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakud, käitumisstandardeid; individuaalne sotsiaalne kogemus • primaarne: lapsepõlv(pere, kool) • sekundaarne: hilisemad mõjutajad • agendid: perekond, eakaaslased, kool/haridussüsteem, organisatsioonid, meedia Identiteet - indiviidi teadmine, kes on tema ja teised indiviidid; loodud ja kujundatud indiviidide vahelise suhtluse; seotud samastumise-eristumisega sotsiaalses interaktsioonis • primaarsed - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline, rahvuslik • sekundaarsed - sotsiaalse staatuse ja rollidega seotud, ametialased rollid, sots. staatus • tehingust sõltuvad(müüja/ostja);tehinguvälised(teatud tingimustele vastamine); võimusuhted ja huvigruppide tegevus Sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised
ühiskonnale/grupile omaseid väärtusi, hoiakuid, käitumisstandardeid Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega nii rollidevahelised kui rollisisesed Identiteet Indiviidi teadmised selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised, on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide interaktsiooniprotsessi, individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalse ja alati üksteisega seotud, on seotud samastumise-eristumisega ja kategoriseerimisega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel Üksikisiku tasand: Seotud sots. Suhetega, individuaalsete valikuvõimaluste ja ressursside mõtestamine, identiteet (sisemine/omistatud) Pere/leibkond: Tööjaotus ja soorollid, pere-eelarve kujunemine (tuluallikate ja kulude mõtestamine jne), majanduslikud suhted lähisuhetes (vastandumine väärtuste tasandil)
Psühholoogiline vanemlus tekib siis, kui laps hakkab pidma mõnda inimest oma isaks või emaks. Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu psühholoogilist vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas, kui kasvatusteaduses räägitakse vanematest. Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1
järgima enda visiooni, peavad nad efektiivselt kommunikeeruma tekitades järgijates huvi. Selleks, et juhte tajutaks kompetentsete suhtlejatena, peavad nad jagama infot ja vastama informatsioonile õigeaegselt, aktiivselt kuulama teiste seisukohti, kommunikeerima selgelt ja tabavalt kõikidele organisatsiooni tasemetele. Myers'i ja Kassing'i uurimistulemused näitavad, et juhi suhtlemiskompetents on märkimisväärne töötajate organisatsiooniga samastumise ennustaja. 2006. aastal läbi viidud uuringus leiti positiivne seos juhtide motiveeriva keelekasutuse, nende tajutud efektiivsuse, suhtlemiskompetentsi ning nende alluvate töö- ja suhtlemisalase rahulolu vahel. 3.2 Seos rahulolu ja suhtlemise vahel Juhtide vahetut suhtlemist teiste organisatsiooniliikmetega peetakse oluliseks teguriks tööinnu ja organisatsiooni liikmete identiteedi kujundamisel. USA-s läbiviidud uuring
villased kampsunid ja samet. Suitsetajate sõrmede kollane värvus tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa.
See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda vähendada läbi mõtlemise struktuuride muutmise, et need oleksid kooskõlas tajutavaga või siis vastupidi, inimene üritab mõjutada välismaailma nii, et see vastaks tema arusaamadele. Nii akommodatsiooni ehk kohanemise kui assimilatsiooni ehk samastumise korral toimub seniste teadmis- ja mõtlemisstruktuuride ümberehitamine ja reorganiseerimine (Krull, 2001). Piaget' tunnetusprotsessi mudel kirjeldab tunnetusprotsessi küll üldisemas tähenduses, kuid see kehtib üldjoontes ka õppimise kohta. 20. sajandi filosoof ja pedagoog John Dewey (1859-1952) järgi on õppimine pidev kogemuste rekonstrueerimine (Krull, 2001). Piaget' väidab, et igasuguse õppimise aluseks ning liikumapanevaks jõuks on kognitiivse
seostuvad kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed identiteet ja selle erinevad vormid- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus Vormid: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid- sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
hoiakuid tõeselt. Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaalselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. Zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida. Oma zeste tundma õppides saame ettekujutuse sellest, millega võime teinekord teiste
alkoholismi, sundhirmude korral; kogetakse viirastusi, tonte, kuuldakse hääli. APERTSEPTIIVSUS on taju sisu ja sunnitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest omadustest ja kogemustest. SOTSIAALNE TAJU – kuidas tajub inimene teisi inimesi kui isiksusi ja kuidas võtab vastu sotsiaalseid situatsioone. Sotsiaalset taju mõjutavad mitmed mehhanismid. Identifikatsioonimehhanism vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu. Reflektsioon aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisseelamise kaudu. Empaatia tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni ja sageli soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada. Kaheks suureks näopõhiselt tajutavate tunnuste rühmaks on EMOTSIONAALSED NÄOVÄLJENDUSED JA NÄO ANTROPOLOOGILISED MORFOLOOGILISED TUNNUSED. 1. Isiksuse tegelikke seadumusi näo põhjal on kas võimatu või väga raske
tekib sigarettidest destilleerivast tõrvast. Osa tõrvast sadestub sigareti filtrisse, osa läheb koos suitsuga kopsudesse. Mikroskoopiliselt väikeste tilkadena satub tõrv ka sõrmedele ja tungib nahast läbi. Seepärast kaovad nii lõhn kui ka värv inimese kätelt alles väga pika aja jooksul suitsetamise lõpetamise järel. (Smoke: A Global History of Smoking (2004) edited by Sander L. Gilman and Zhou Xun) Lisaks sellele, et teismelisena hakatakse suitsetama sõpradega samastumise soovist, võib see olla ka viide algavale depressioonile. Depressioon põhjustas ka sagedamini taasalustamist, kui oldi juba otsustatud loobuda. On huvitav, et paljud nikotiini ärajäämanähud imiteerivad depressiooni, kuid depressiivsetel patsientidel on nendeks enamasti unehäired ja väsimus, aga ka kaalu tõus (80 kuni 90 %), seevastu subjektiivne depressioonitunnus on huvipuudus ja rõõmutus. Suitsetamine suurendab ka ohtu end ära tappa
eksisteerib invariandid – aistingutekogumis peidus olevad ja tajus „väljaarvutamist“ vajavad muutumatud omaduseed (paremini tajutavad aktiivses keskkonnas) apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja individuaalsetest omadustest ja kogemustest TAJUPSÜHHOLOOGIA: sotsiaalne taju – kuidas tajub inimene teisi inimesi kui isiksusi ja kuidas võtab vastu sotsiaalseid situatsioone identifikatsioonimehhanism – vahendab teise inimese tajumist temaga mõttelise samastumise kaudu reflektsioon – aitab teist isikut mõista ratsionaalsel, loogilisel teel tema mõtetesse ja tunnetesse sisse elamise kaudu empaatia – tagab kaasaelamise teise tunnetele ja viib mõistmiseni või isegi soovini aidata või vähemalt teist isikut mitte kahjustada stereotüpiseerimine – teise inimese hindamine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil tüpoloogia – teatud rolli või sotsiaalse grupi esindamine või lähtumine inimese füüsilisest välimust
- rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega, mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (- Tajfel). Teiste inimeste tajumine oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti sotsiaalsete normide kujunemise ning stereotüüpia ja eelarvamuste olemasolu aluseks (- Tajfel). - Etnokeskus - ideede, sotsiaalsete uskumuste või maailma käsitamine või kujutlemine
on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega on seotud samastumise – eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega Identiteedi eri vormid: Identiteedi eri vormid: o primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt o primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases elustaadiumis, nt
rolliootused rollikonfliktid – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed IDENTITEET indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide-vahelise interaktsiooniprotsessi; individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; seotud samastumise ja eristumisega sotsiaalses interaktsioonis: individuaalsus, unikaalsus vs kuuluvus IDENTITEETIDE konstrueerimine: Me identifitseerime iseennast → me identifitseerime teisi indiviide → teised indiviidid identifitseerivad meid → me identifitseerime iseennast → ... R. Jenkins (2010) „ ... mida teised inimesed arvavad meist on sama oluline kui see, mida arvame iseendast“ IDENTITEEDI ERI VORMID: primaarsed / esmased identiteedi vormid - omandatakse varajases
Kuna väljendusliigutused vastavad inimese hingeseisundile ja väljendavad tema elamusi ja mõtteid, on kehakeele jälgimine suhtlemisel väga oluline. See võimaldab inimesi paremini tundma ja mõistma õppida ning paremini orienteeruda keerulistes ja rasketes suhtlemissituatsioonides. Inimesed kasutavad zestide tõlgendamisel oma alateadlikku empaatiavõimet: mõttes asetatakse ennast teise inimese seisukorda ning püütakse samastumise kaudu tema liigutuste tähendusest aru saada. Ka reageerimine teiste inimeste zestidele toimub alateadlikult: kui 23 kellegi liigutus tundub vaenulikuna, vastab partner spontaanselt samuti agressiivsusega. Nii vallandub terve rida vastastikuse vaenulikkuse avaldusi. zestide ja nende tähenduse tundmine võimaldab analüüsida nii ennast kui teisi, juhtida suhtlemisprotsessi ja konflikte ära hoida
Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi
Tekib sagedasti tunne, et nad ei vääri armastust. Puudub võrdlusvõimalus, ei saa aru sellest, et tema vanemad ei olegi võimelised armastama. Minu elu on süü. Laps õpib loobuma. Ärahellitamine avaldub hiljem. Depressiivsed püüavad jagada teistele seda, millest nad ise ilma jäid. Halastusorganisatsioonid jne. Raske ei öelda, tunneksid end süüdi. Enesetapu põhjuseks pilt vaenulikust, tõrjuvast, suuri nõudmisi esitavast lapsevanemast. Kui ema, siis emavihkamist ei luba. Samastumise tagajärjel lähevad endi huvid meelest, alluvad soovidele kergesti. Hoidub täiskasvanuks saamisest. Samas on tal empaatiavõime, kaastunne. Enesekaitseks kehalised vaegused, haigestuda. Ühes äärmused vaiksed, tagasihoidlikud, introvertsed. Teises otsas suitsiidsed, enesehävitajad. Maniakaal depressiivne psühhoos: vahelduv. Kõige rohkem usklike nende hulgas, sest usu juures paelub neid lunastusidee. Kõik usundid. Lapsevanemana: Püüavad sisseelada, mõista oma lapsi
saavutamise suunas. Tänapäeva reklaam toimibki pigem teiseste motivatsioonide kui esmase motivatsiooni baasil. 3 Edukas reklaam siis, kui selle poolt mõjutatud inimene: 1) On motiveeritud vastavalt toimima. 2) Omab võimalust vastavalt toimda. 3) On võimeline vastavalt toimima. Reklaam peab võimaldama tarbijal ennast reklaamitavaga või reklaamiteatega samastada (indetifitseerida). Samastumise skeem: 1) Kujutatava indiviidiga samastamine. 2) Kujutatava kangelase või indiviidi jäljendamispüüd. 3) Suhtlemispüüd kujutatava indiviidiga. 4) Kujutatava grupiga samastumine. 5) Kujutatavaga grupi liikmete jäljendamispüüd. Prestiižitaotlejate tarbijate põhigruppi (Vigneron, Johnson): 1) Kõrget hinda taotlev, enesekeskne ja eraklik tüüp (“snoob”). 2) Kõrget hinda taotlev, avaliku elu tegelaseks pürgiv või seda olev tüüp.
Kaubamärk on vaid üks osa brändist ning ainult nõrka või loomisfaasis olevat brändi võib samastada kaubamärgiga. Bränd - väärtusloomesüsteem, mis kätkeb funktsionaalset kasu, lisaväärtust ja lubadust, mida tarbijad väärtustavad piisavalt, kulutamaks selle peale oma raha. Bränd on see, mida tarbija ostab. Bränd pakub lisaks materiaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid, immateriaalseid väärtusi, aidates täita inimeste vajadust samastumise ja kindlasse sotsiaalsesse gruppi kuulumise järele. Brändil on seda rohkem tarbijaväärtust, mida rohkem bränd on tuntud, mida rohkem tarbijad tajuvad seda kvaliteetse ja erilisena ning mida lojaalsem on brändi klientuur. Brändi identiteet on brändi looja arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida brändi looja soovib tarbijas tekitada. Brändi imago on tarbija arusaam brändist - assotsioonide kogum, mida tarbija brändiga seostab.
Sisestatud vanemlus. Psühholoogilise vanemluse mõiste toetub ideele, et vanemaks olemine tähendab midagi enamat, kui bioloogilist või sotsiaalset vanemaks olemist. Arengupsühholoogid 16 on palju arutlenud selle üle, kas lapsel võib üheaegselt või eri aegadel olla mitu psühholoogilist vanemat, juhul kui ta satub näiteks asendusperesse ning tema kiindumuse ja samastumise objekt vahetub. Rootsi uurijad on algatanud seda küsimust puudutava mõttevahetuse, rääkides sisestatud vanemlusest, mille järgi lapse sisemine suhe esialgsete vanematega ei katke ka siis, kui laps peab neist lahkuma. Kahtlemata on kasvatuslikult kõige tähtsamal kohal just psühholoogilised vanemad, keda tavaliselt peetaksegi silmas, kui kasvatusteaduses räägitakse vanematest. Psühholoogilise vanemlusega seotud vähemalt järgmised kasvatuslikus mõttes olulised jooned 1
paindlikumat juhtimist. Selle asemel, et otseselt juhtida ning kontrollida, pööratakse eestvedamisel põhitähelepanu töötajate motiveerimisele ja arendamisele. Nii tekib töötajates omanikutunne ja see võimaldab neid ühes suunas tegutsema panna. Eestvedamine muudab töö kutsumuseks ja sisaldab töötajate tõmbamist, tõukamise asemel, eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid selleks. Eestvedamise ülesandeks on muuta töötajad energilisemaks ja motiveerida neid eelkõige samastumise kaudu, mitte aga läbi hüvitiste või karistuste. Eestvedamise funktsioonid nõuavad juhilt pikaajaliste eesmärkide püstitamist ja realiseerimist, mis on uudsed ning muudavad status quo'd. 9. Arutle, milline on juhi roll tänapäevases organisatsioonis. Juhtimine on teinud läbi ulatuslikke ja kiireid muudatusi, ja see pole veel lõppenud. Põhjuseks üldiste ja erialaste teadmiste kasv, edusammud teabe töötlemisel ja edastamise
Juhid motiveerivad töötajaid läbi palga, töösoorituse hindamise, kontrolli, privileegide jms. Liidrid motiveerivad oma töötajaid aga isiklikku eeskuju andes ning pööravad põhitähelepanu indiviidide eneseteostuse vajadusele. Eestvedamise muudab töö kutsumuseks ning pigem tõmbab kui lükkab töötajaid eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid. Eestvedamise ülesandeks on töötajaid motiveerida eelkõige samastumise kaudu, mitte hüvitiste ja karistuse kaudu. Samas on aga kiitus ja laitus väga tähtsad. Need mõjuvad tugevate motivaatoritena, kui need on põhjendatud (Staiger 1997). 22 Kiitus mõjub loovalt ja motiveerivalt, kui: · kiitus on sobiv ja õiglane · kiitus põhineb selgetel ja kaastöötajatele arusaadavatel ja objektiivsetel tunnustel · kiitust jagatakse mitte sageli ja mitte rutiinselt
-) Armastaja inimene, kes suhtub nii endasse kui teistesse armastuse positsioonilt ning püüdleb eelkõige inimeste vaheliste ühenduste poole läbi viie erineva armastuse liigi. -) Massohist enese piitsutaja ehk inimene, kes on alaväärne ja jõuetu ning kes tunnetab oma sõltuvust välistest jõududest, teistest inimestest. Püüab iga hinna eest samastuda mingite väliste kohustustega, normidega. Oma enda huvidest on valmis loobua välise samastumise arvelt. -) Sadist teiste piitsutaja, kes saab naudingut teistele valu tegemisest (füüsiline ja moraalses mõttes vaimne). Sadistlikud tendentsid kipuvad avalduma, vaid siis kui nad on mingil määral lubatud. -) Destruktivist ehk hävitaja inimene, kes püüab jõuetusest vabaneda läbi maailma hävitamise. Tihtipeale on seesugune käitumine põhjustatud läbi selle, et on pidanud väiksena olema pidevas kaitse seisundis ning on õppinud, et parim kaitse on rünnak.
liberaalne Liberaalseid eesmärke teenivad ainult need Tahab vastust ka küsimusele "Miks ma peaksin ümberkirjeldused, mis vastavad küsimisele: "Mis alandamist vältima?" alandab?" eristab ümberkirjeldamist avalikul ja privaatsel igatseb piirsõnavara, millel oleks orgaaniline otstarbel sisestruktuur, mis ei jaguneks kujutlusliku samastumise oskus eriomaselt moraalne motivatsioon -- ratsionaalsus, Jumala või tõe armastus liberalismi kõrgkultuuri keskmes on kirjandus teooria ei huvita võim, vaid üksnes täius ironistlikud filosoofid on privaatsed filosoofid/teoreetikud. Harva liberaalid, sest tahavad võimu, mis tuleneb lähedasest suhtest millegi väga suurega (Nietzsche - üliinimene, Hegel - maailmavaim,
suhted ja teadmised tulevad paremini esile). Kasvõi selleks, et õpetada, kuidas vanemad annavad oma teadmisi järglastele edasi. Loodeti, et eksootiline külg asjale on laste jaoks atraktiivsem. Eskimod otsustati valida just slp, et nad olid USAs äärmiselt tuntud ja populaarsed nii laste kui ka täiskasvanute seas. Nendest oli ilmunud mitu poppi käsitlust, suhtumine nendesse oli hea. Nähti samastumise võimalust. Balikci oli teinud Kanada põhjaosas välitöid. Umbes 100 inimest oli nende grupis, 20ndate aastate algusel võtsid nad kasutusele vintpüssid, muutus nende sotsiaalne struktuur. Traditsiooni loomisel lähtus ta vanadest eskimote mälestustest ja tekstidest. Pilt oli selline, et enamik töid olid kollektiivsed, oluline elatusala oli hüljeste küttimine, seda tehti talvel ja tulid kokku mitmed eskimote pered, moodustati laagrid, hüljeste kättesaamiseks oli vaja palju inimesi
Kesk-Atika komdöödia oli argine, kitsalt olustikuline (pole ülev). Tüüpilisim situatsioon jooming. Travestia (vormi muutmise läbi pilatud teos) - argipäeva taustale on pandud jumalad (jumalatest olid saanud juba anekdoodi tegelased). Autoreid huvitas kitsa ringkonna eluolu (n-ö kuldne noorus, kelle jõudeaeg möödus pidutsedes). Ei kasutatud mõistet ,,absoluut", seda asendas mõiste ,,juhus". Teatris kujunesid välja kindlad tüübid - grupid samastumise alusel. Tegelasteks olid nt hetäär, ori, rikas noormees. Enam ei olnud tähtis individuaalne nimi. Näidenditest kadus koor avanes privaatse suhtluse valdkond. Muusika kaob üleminek puhtal kujul draamale. Tervikuna pole ühtki Kesk- Atika komöödiat säilinud. 8. Uus-atika komöödia sidemed filosoofiaga ja Menandrose looming Aristoteles lõi peripateetikute koolkonna, kelle huviobjektiks oli inimloomus kuivõrd mõjutab see inimese saatust
funktsiooniks Freudi järgi on südametunnistuse, enesekontrolli ja ideaalide kujundamine. Ülimina areneb Oidipuse-kompleksi repressioonist, tema sisuks on vanemate keelud- käsud. Mõnede psühhoanalüütikute meelest moodustub ülimina hoopis varasemal arenguperioodil (näit. Melanie Kleini järgi 6.-9. elukuul). Kuhugi siia kuulub ka ego-ideaal, mis S.Freudi järgi on inimesele mudeliks ja tekib vanemate, nende asemike või kollektiivsete ideaalidega samastumise tulemusel. Daniel Lagasche on piltlikult öelnud, et superego on inimesele autoriteediks ja ego-ideaal teenäitajaks, kuidas ta end üleval peab pidama, et superego ootusi täita. Niisiis miski püüdleb naudinguid, mina testib reaalsust ja ülimina taotleb täiuslikkust. Nende kolme meeskonnatöö korral on inimesel harmooniline isiksus, integreeritud käitumine ja meeldivad emotsioonid. Konflikti korral on esimene signaal ängistus (ärevus või hirm, das Angst, anxiety).
on psüühilise arengu takistuseks. Ülimina on alul väline. See sisaldab vanemate käske, keeldusid ja piire. Laps täidab neid, kui vanemad on lähedal. 23 aastase lapse tegevust korraldavad vanemad, kes ütlevad, mis on lubatud ja mis ei. Selleks, et lapsel kasvaks enesekontroll, tuleb see tegevus vähehaaval siirata lapsele endale. Siirdumine toimub samastumise kaudu. Laps 165 soovib saada vanema sarnaseks ja niiviisi samastub. Ta jäljendab täiskasvanuid ja samas sisestab endale täiskasvanute käitumisnorme. Tema kontroll muutub rohkem seesmiseks, ülimina areneb ja ütleb talle, mis on lubatud ja mis keelatud. Laps hakkab kogema süütunnet valesti tehtu puhul
12nda ja 8nda harmoonilised aspektiperekonnad. Transiitsed kvintiilid sekundaarse progressiivse Kuuga võivad anda huvitavat infot, kuid kõige tõenäolisemalt ületavad selle tähtsuse ilmsemad ja olulisemad sündmused. KONJUKTSIOON (0 kraadi) Peamised põhimõtted: iseenda põhimõõduühik või sünnikaart muutub millekski muuks. Konjuktsioon on nagu kehavallutajate sissetung. Rändaja tuleb ja haarab võimu. Kaks energiat kombineeruvad üheks, ning sissetungija planeet on domineeriv. On samastumise tunne; sissetungijal on eelis, sest ta on võõras ja olukorras uus. Kaart on sissetungija vastu kaitsetu, sest see peab kaardiga üheks saama. Sünnikaart paisatakse tasakaalust välja - võõrast energiat nähakse tugevamana. Kui Neptuun on konjuktsioonis sünni- Päikesega, saab inimesest Neptuun. Transiit või progressioon justkui neelab alla sünni- Päikese omadused. Kasutades laval olevate näitlejate metafoori võib öelda, et konjuktsioon tuleb ja vahetab
subjekti edasine killustumine või osadeks jaotumine, mille käigus terviklikkus %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 14 fragmenteerub. Nii jaotub keha erogeenseteks, mõnutekitavateks piirkondadeks. Näeme, et on toimunud subjekti killustumine, kuid juba nüüd hakkab lõhenev subjekt seda killustumist kompenseerima. Selles täielikult veel psüühilises süsteemis, Lacani termini järgi imaginaarses, kujuteldavas korras, kompenseeritakse oma killustumine samastumise kaudu asjadega, mis pole ei tema enda kui subjekti, kuid ka mitte temast väljaspoole jäävad teise (autre) osad. Näiteks on sellised objektideks, mis ei kuulu täielikult kummagi valda ema rind imetamise hetkel, tema pilk ja hääl, kuid ka enda väljaheited. Nende objektide funktsiooniks on taastada subjekti killustumise kaudu tekkinud ilmaoleku tunne, nad samastuvad sunbjekti puuduva osaga. Lacani terminoloogias objets petit a(utre) (väike a-objektid).
Selle asemel, et otseselt juhtida ning kontrollida, pööratakse eestvedamisel põhitähelepanu töötajate motiveerimisele ja arendamisele (vt. ka Tabel 3). Nii tekib töötajates omanikutunne ja see võimaldab neid ühes suunas tegutsema panna. Eestvedamine muudab töö kutsumuseks ja sisaldab töötajate tõmbamist, tõukamise asemel, eesmärkide poole, inspireerides ja ergutades neid selleks. Eestvedamise ülesandeks on muuta töötajad energilisemaks ja motiveerida neid eelkõige samastumise kaudu, mitte aga läbi hüvitiste või karistuste. Eestvedamise funktsioonid nõuavad juhilt pikaajaliste eesmärkide püstitamist ja realiseerimist, mis on uudsed ning muudavad status quo'd. Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Mõjuvõimu võib defineerida kui ühe isiku (grupi) potentsiaalset võimet (jõudu) mõjutada teisi inimesi (gruppi) täitma ülesandeid või midagi tegema, mida nad muidu ei teeks
teismelises vaid trotsi ja vastuhakkamist. Mürsikuga tuleb diskuteerida, selgitada olukorda ja tekkivaid põhjuse-tagajärje seoseid, anda talle võimalus end tühjaks rääkida. Veenda suudab mürsikut vaid see, kes ise on oma nõudmistes sügavalt veendunud ning kes oma tegevuses suudab pakkuda talle eeskuju. Üldjuhul võetakse eeskujuks see täiskasvanu, keda austatakse. Lapse poolt valitud eeskuju nimetatakse ka samastumise mudeliks ta püüab olla oma eeskujuga sarnane, käituda samamoodi ja suhtuda ümbritsevasse maailma samamoodi kui see inimene, kellega ta end identifitseerib. Seejuures on usaldus kasvatuse kui kahepoolse koostöösuhtluse paratamatu tingimus. Harilikult ei ole koostöö ilma usalduseta võimalik või vähemalt mitte tulemuslik. Vastastikuse usalduse väljenduseks on vaba ja sundimatu suhtlemine, julgus väljendada oma arvamust, heatahtlik suhtumine oma koostööpartneritesse.
projektsiooni alla kõik need meetodid, mille puhul inimesel on täielik teine on selles linnas külaline. Ei ole raske ette kujutada, et menüüga tutvudes võimalus elada empaatiliselt - talle esitatava materjaliga samastumise vaatlevad nad seda väga erinevatest vaatenurkadest (hind, esitlus, toitude ainulaadsus mõttes, (lk 669) jne). Isegi kui stiimul (menüü) on üsna ühemõtteline, siis viis, kuidas seda võidakse tajuda, on tihedalt seotud inimeste isiklike projektsioonidega. Olukordades, mis ei ole Neil ammustel aastatel välja töötatud hindamismeetodid võeti algul hästi vastu, kuid
toimetulekustrateegiaid. Kasutada võidakse tunnetest lähtuvaid strateegiaid, nagu distantseerumine, mahasalgamine või tähelepanu kõrvalejuhtimine ja probleemilahendusele suunatud strateegiaid. 181 Abistaja professionaalne distants Iga operatiivteenistuse töötaja peab väljakutse käigus kaaluma, kui palju ta end asjaosaliste isikute saatusega samastab, isegi kui ta pole sellest väljakutse ajal teadlik. Kahe ekstreemse pooluse – distantseerumise ja samastumise – vahel peab abistaja iga operatsiooni korral leidma sobiva mõõdu. Kui erakorralise meditsiini tehnik samastaks end iga patsiendi kannatustega, oleks ta juba pärast paari sündmust raske koorma all. Kui ta teise äärmusena võtaks patsiendi vastu tugevalt distantseeritud hoiaku, ei suudaks ta patsienti adekvaatselt aidata. Seetõttu on vaja leida oma hetkeseisundile vastav keskmine väärtus samastumise ja distantsi vahel. Sellist hoiakut
annaabi.ee 
