pidurudus mõneks ajaks. Katkuepideemia. Euroopa toibus ning linnaelu ning rahamajanduse areng jätkus. feodaalkord hakkas murenema) TEHNOLOOGIA ARENG JA RAHVASTIKU KASV : tehnoloogilised uuendused tõstsid tööviljakust põllumajanduses.(ratasader,rangid,vesiveskid,tuulikud)Lääne-Euroopa talupojad liikusid seni hõredalt asustatud slaavlaste aladele tänapäeva Saksamaa idaosas. Sellega kaasnes slaavi elanikkonna ristiusustamine ja saksastamine või maalt väljatõrjumine. Uute maade kasutusele võtuga suurenes ka elanikkonna arvukus. LINNADE TEKE JA KAUBANDUSE ARENG:Kõige linnastatumateks aladeks olid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ma majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. nii kujunes linnaelanikkonnast arvestatav jõud rüütliseisusele ja vaimulikkonna kõrval
Eesti poliitikute peamine eesmärk oli Eesti ala ühendamine üheks kubermanguks ja autonoomia saavutamine. 26. märtsil toimus Petrogradis eestlaste meeleavaldus. 30. märtsil anti välja Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise ajutise korra kohta, millega nähti ette Eestimaa kubermangu ühendamine ja valimiste kaudu Ajutise Maanõukogu valimine. Mai lõpus valiti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev, mis oli esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Suvel loodi ka Rahvusväeosa. Autonoomia saavutamise järel: - muudeti asjaajamine eestikeelseks - vene ametnikud asendati eestlastega - valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele Eesti iseseisvus kuulutati välja 24. veebruaril 1918. 3. märtsil oli kogu Eesti Saksa okupatsiooni all ning võim läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus, poliitilised koosolekud ja demonstratsioonid keelati ära ning aja...
Põhjasõda). Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. Rootsi aeg ei olnud sugugi eestlastele meelepärast. Eric Paimla 8.klass Vana hea Rootsi aeg.
Ajutine Valitsus (Päts). Riigi ametlik väljakuulutamine võimaldas edaspidi rääkida Eestist kui okup. riigist. Saksa okupatsioon · 25. veebruaril hõivavad Tallinna · 3.märtsil kogu Eesti · Võim sõjaväelastel · Eesti iseseisvust ei tunnistatud, rahvuslik tegevus keelati, tsensuur, rahvusv. ei · Repressioonid: hukkamised, vangistamised Saksa okupatsioon · Väärtuste väljavedu Saksamaale, tööstuse seiskumine, hinnatõus, kaardisüsteem · Saksastamine: saksa keel koolis, ja mujal · Baltisakslaste püüe luua Balti hertsogiriiki- Saksamaaga seotud, kuid vormiliselt iseseisev · Eestlaste passiivne vastupanu · 11. nov. 1918 okup. lõpp Eesti Ajutine Valitsus 11.nov. 1918 Eesti Ajutine Valitsus asub uuesti ametisse. 21. nov. võimu ametlik ülevõtmine sakslastelt. Iseseisev Eesti Vabariik taastus
Saksa väed. · 3. märtsil sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa rahulepingu: Eesti jäi vormiliselt Venemaa võimu alla, ent tegelikult läks kogu võim Saksa sõjaväe kätte. · Kehtestati sõjaväeline diktatuur. · Mitmed poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagritesse või hukati. Saksa okupatsioon · Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele ja asuti kõike Eestist välja vedama. · Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. · Eestlaste vastutegevus Eesti Vabariigi iseseisvust de facto tunnustasid Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. · Baltisakslased üritasid luua Balti Hertsogiriiki. · Novembris puhkes Saksamaal revolutsioon, millega keiser kukutati. · 11. novembril anti võim üle Ajutisele Valitsusele. Eesti Vabariigi iseseisvus taastus 21. novembril. Saksa sõjaväelased enne lahkumist Viljandis 1918.a. Ajutise Valitsuse hoone Tallinnas Raekoja platsil 14.november 1918
Välksõda e Blitzkrieg 1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola. Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In. Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele. Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad, kuid nad olid ilmselges vähemuses. Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal. Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate relvarahu taotlemise peale. Miks Pr kaotas? Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja Pr kindralid olid asjatundmatud. Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi ,,läbimatute" ...
linnaelu, rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord murenema järk-järgult. Kõrgkeskaeg. Põllumajandus- võeti kasutusele raske ratsaader- kündes paks ja viljakas muld. Rangid- härja asemel ka hobune adra ette, nõrgem aga kiirem. Kolmeväljasüsteem- maa jagunes suvivilja, talivilja, kesa vahel. Suurenes külvipinna osa poolelt põllumaalt kahele kolmandikule. Vesiveskid rohkem(roomas) ehitama ka tuulikuid. Slaavlaste ristiusustamine, saksastamine, maalt väljatõrjumine- L-E talupojad laienesid Suurenes elanikkonna arvukus .- kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste teke ja kiire areng. Kiirem Vahemere äärsetel aladel-linnaelu polnud hääbunud veel. Linnastunumad piirkonnad. Põhja- Itaalia ja Madalmaad. Linnade teke- kiirendad elurütmi, tugev mõjutus majandusele, riigivalitsemisele. Linnade areng- lõpp naturaalmajandusele, kohalik kaubandus ja kaugkaubandus tähtsaks.. Vahemerekaubandus- eksport
Eesti iseseisvumine. Aastad 1917-1918 1Kultuurilised eeldused: · Ühtlustus kirjakeel · Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti · Kujunes välja rahvuslik haritlaskond · Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused (laulupeod, folkloori ja vanavara kogumine) · Aktiivne seltsielu · Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika, teater, kujutav kunst, sport) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks · Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal · Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule · Eestlaste jõukus kasvas · Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed) Sisepoliitilised: · 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud · 1905. a. revolutsioon äratas rahva pol...
veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts) Millised huvid olid Saksamaal seoses Baltialadega ja miks? kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte. Keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur. Poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms). Majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv. Kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides. Baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada .Kuidas suhtusid Eesti iseseisvuse väljakuulutamisse Saksa sõjaväevõimud?Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Rahvuslike erakondade tegevus ning poliitiliste koosolekute ja demonstratsioonide korraldamine
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Kuid riik ei säilitanud vabadust just eriti kaua, juba järgmine päev sisenesid Eestisse saksa väed. (Vära & Tannberg & Pajur, 2004) 5 Saksa okupatsioon Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. (http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html) Vabadussõda
Saksa- Esimene tööstusmaa Keisririik Ulatuslikud maa Euroopas. Tööstus Kantsleriks Bernhard koloniaalvallutused põhines sisseveetaval von Bülow Aafrikas. toorainel. Maksukoormuse kasv. Põlisrahvaste Suurfirmad: Vähemusrahvuste ülestõusud. A.Krupp ja A.Thyssen rõhumine, saksastamine. 1903.a leping Türgiga AEG Pangermanism BBB raudtee raja- Arengutempolt jäi maha miseks. vaid USA-st Prant- Venemaa sõjalised Vabariik. Passiivne periood. sus- tellimused. Mitmeparteiline süsteem Valmistumine uueks maa Raudteede ehitamine Kiriku roll ühiskonna, sõjaks. kolooniates
Eesti iseseisvumine § 21 EESTI ESIMESE MAAILMASÕJA EEL majandus tööstus kaubandus kultuur Posit muutused: Posit: · Asutati · 1905 Noor-Eesti · Maad said · Raudteed mitmeid · 1906 ENKSTG osta need, · Sadamad ühistuid · 1907 EKS kes jaksasid · Vabrikud · Tartu Eesti · Emakeelsed Laenu- ja koolid Hoiuühistus · Üliõpilaste arv viiekordistus · Üliõpilasseltsid · Eesti ...
peale saksa okupatsiooni ei saaks venemaa meid rünnata...lisaks olid paljud vene väed põgenenud ja eestlaste seas oli levinud iseseisvumis plaan veel enne kui meie poliitikud olid jõudnud selle välja öelda 8. Milline oli Saksa okupatsioonivägede poliitika Eestis? *Poliitiline tegevus Eesti aladel keelustati, mitmed poliitikud(ka Päts ja Konik) vangistati *Ajakirjandus allutati tsensuurile *Majanduspoliitika allutati Saksamaa valitsusele *Kultuuripol.eesmärgiks sai põliselanike saksastamine. *Alustati ettevalmistusi Balti Hertsogiriigi loomiseks, kuulutati nov.algul Riias välja *11nov 1918 saksamaa kapituleerus, samal päeval tuli kokku ajutine valitsus 9. Millised olid kohalike baltisakslaste plaanid? Miks need nurjusid? Balti hertsogi riik...saksamaal aga jäi asi venima kuna tekisid vastuolud seoses baltisakslaste plaaniga...5. nov kuulutati riik välja aga see ei jõudnud toimida,kuna 6 päeva hiljem 11.11.1918 compiegne rahuleping 10
demokraatlikuks vabariigiks, moodustati Eesti Ajutine Valitsus ja alustati võimu ülevõtmist. Olenemata eesti rahvuslike jõudude tegevusele veebruari lõpul/märtsi alguses langesid Eesti alad Saksa okupatsiooni alla. Saksamaa Eesti iseseisvust ei tunnustanud, vaid kehtestas Eestis terrorreziimi ja üritas rajada baltisakslaste poolt valitsevat Balti hertsogriiki. Eesti rahvuslasi kiusati taga, rahvusväeosad saadeti laiali, algas hariduse ja avaliku elu saksastamine, majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Saksamaa kokkuvarisemine I maailmasõjas võimaldas taas kokku tulla Eesti Ajutisel Valitsusel, kes alustas saksa okupatsioonivägedet võimu ülevõtmist. 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 toimus Vabadussõda kus eestalsed kindlustasid Eesti Vabariigi püsimajäämise ja võimaluse ehitada üles rahvusriiki 20 aasta jooksul. 1920 - 1934 aastail oli Eestis Vaikiv ajastu. Vabariigis valitses demokraatlik parlamentaarne riigikord. 1934 a
*Maa kuulutati riigi omaks, mõisatest moodustusid suurmajandid *Algas rahvusväeosade asendamine Eesti punaväega *Algas poliitiliste vastaste represseerimine 5)Milliseid ümberkorraldusi Eestis viidi läbi Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal? *Poliitiline tegevus Eesti aladel keelustati, mitmed poliitikud(ka Päts ja Konik) vangistati *Ajakirjandus allutati tsensuurile *Majanduspoliitika allutati Saksamaa valitsusele *Kultuuripol.eesmärgiks sai põliselanike saksastamine. *Alustati ettevalmistusi Balti Hertsogiriigi loomiseks, kuulutati nov.algul Riias välja *11nov 1918 saksamaa kapituleerus, samal päeval tuli kokku ajutine valitsus 6)Millised olid Vabadussõja põhjused ja Tartu rahu tingimused? Sõja põhjused: 1918. aasta novembri algul puhkes Saksamaal revolutsioon, Nõukogude Venemaa tühistas Saksamaaga varem sõlmitud Bresti rahu ja asus pealetungile. Nõukogude Venemaa eesmärk oli taastada endise Vene impeeriumi piirid, viia
· seotati ühiselt kalleid pöllutööriistu · 1902. aastal Jaan Tõnissoni algatusel Eesti Laenu ja Hoiuühisus- esimene eesti rahvuslik pank §5- Rahvusliku lähenemise tõus Tartu liberaalid · Häälekandja-Postimees · eestvedaja-J. Tõnisson · kultuurilised tegelased- Kitzberg, Hindrey, P. Põld · teotajaskond-rahvuslikult meelestatud haritlased · probleemis ühiskonnas-venestamine, saksastamine · probleemid vene riigis-suurvene rahvuslik surve väikerahvastele kujunes ohtlikuks Tallinna radikaalid · häälekandja-Teataja · eestvedaja-Konstantin Päts · Kultuuritegelased-Jaan Teemant, Eduard Vilde, Tammsaare · teotajaskond-noored haritlased, talupojad, linnakodanikud · probleemid ühiskonnas-majanduslik olukord, sakslased! · Probleemid vene riigis-tahtsid koostööd demokraatlikel alustel Venemaaga Rahvuslikud sotsiaaldemokraadid
sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade omavaheline suhtlemine soodustas uute tööstusettevõtete ja asutuste rajamist Moderniseerumine Kultuur. Haridus Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, estofiilid, ratsionalism. Klassitsism, romantism, realism, impressionism, fovism, sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism Haridussüsteemi väljaarendamine: 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv Kutsehariduse algus Moderniseerumine Tähtsündmusi 1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus 1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine 1861-Venemaal kaotatakse pärisorjus 1838- „Rahva harta” Inglismaal 1866- mustanahalised saavad kodanikuõigused (USA) 1893 – naiste valimisõigus rahvuslikel valimistel Uus- Meremaal Moderniseerumine Ühiskondlik struktuur, suhted - Eesti Kodanikuühiskonna algete teke Seltsiliikumine
Sõjategevuse lõppedes püsisid usulised pinged Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Põhiline toimumispaik Saksamaa Pinged protestantid ja katoliiklaste vahel Euroopa ajaloo üks verisemaid sõdasid Vahejuhtum sõjaettekäändeks protestandid heitsid tekkinud tüli käigus 2 keisri nõunikku ja nendega olnud sekretäri aknast alla 1620 a. katoliku vürsti väed saavutasid võidu protestantide üle. Järgnes nende vägivaldne tagasipöördumine katoliku usku ning saksastamine Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Taani kuningas asus protestante toetama Katoliiklastest kogus üle 100 000 mehelise palgasõjaväe Albrecht von Wallenstein katoliiklaste pooldaja Gustav II Adolf protestantide pooldaja Algas linnade, külade laastamine Taanlased said lüüa Protestantide poolele Rootsi, kes purustasid katoliiklaste väed Lützeni lahingu võitsid rootslased, kuningas Gustav II suri Kolmekümneaastane sõda (1618-1648)
kogemuste edasi andmisel 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja kõrgharidus Haridus – kui võimu instrument: Väheneb tõenäosus kõrgema haridustaseme kaudu jõuda kõrgema saksastamine, venestamine. Riigi rolli kasv staatusega positsioonile Kutsehariduse algus Haridussüsteemi tunnistused ei ole enam 20. sajand I pool industriaalajastu – tööturu võtmed vaid nende eestubade
2 Saksa okupatsioon Võim läks Eestis saksa sõjaväelastele. Rahvuslike erakondade tegevus keelustati, ajakirjandus allutati tsensuurile. Poliitikud vangistati, saadeti koonduslaagreisse. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Eestist veeti välja teravilja, kartulit, loomasööta, kariloomi, metsamaterjali, tooraineid, valmistoodangut. Tööpuudus kasvas, elatustase langes, hinnad tõusid. Kultuuripoliitika eesmärgiks seati põliselanike saksastamine. Asjaajamiskeeleks sai saksa keel, koolides algas üleminek saksakeelsele õpetamisele. Taastati põrandaaluse Omakaitse tegevus. Saavutati Eesti Vabariigi iseseisvuse de facto tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuse poolt. Samal ajal üritasid baltisakslased luua Balti hertsogiriiki. Korraldati valimised Maanõukogusse, kus eestlasi ja lätlasi esindas 23 ning sakslasi 34 saadikut. 1918 septembris kirjutas keiser alla Baltimaade iseseisvuse tunnustamise aktile ning
Pöörata kohalikud kõik vene õigeusku. Peterburgist sai Petrograd. Ka meil saksapäraste kohanimede asendamine venepärastega. Paljud eesti vallad said venepärase nime, taotlused oma venepäraste nimede ümbervahetamiseks. Sõja ajal asusid eesti rahvuslaste juhid tingimusteta toetama Venemaad. Saksamaa olevat ainus sõjasüüdlane. Venemaa peab õiglast sõda, tahab rahvusvähemusi vabastada ja luua õiglane riigikord. Kardeti, et taastatakse baltisaksa ülevõim ja viiakse läbi saksastamine + saksa 5 talupoegade kolonisatsioon. Siis kaoks igasugune lootus autonoomiale. Teisest küljest kardeti ka, et Venemaa võit võimendab vähemusrahvuste rõhumist (šovinism). Sõda – lootused paremale tulevikule, eestlased saavad oma lojaalsuse ja patriotismi eest väärilise tasu. Eesti ajakirjandus õhutas patriotismi. Vaimustatult saadeti teele sõdureid, paljud vabatahtlikeks
Suurbritannia oli suurim koloniaalriik, kuid Iirimaa, India ja buurid ehk hollandi väljarändajad/kolonistid/afrikandid soovisid autonoomiat, 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda, loodi Lõuna-Aafrika vabariigid Transvaal ja Oranje. SAKSAMAA Keisririik, keiser Wilhelm II. Majandus arenes Saksamaal kiiresti, edestas 1913.a tööstustoodangu ja ekspordi pooles teisi suurriike, isegi Suurbritanniat, arenes masinatööstus. Koloniseeriti Vislat, kus elasid poolakad, edutu saksastamine piirates poole keele ja kultuuri kasutusala. Kolooniate võitlus Pranstusmaaga (Elsass-Lotring), soovis saada valitsevaks Euroopas. AMEERIKA ÜHENDRIIGID Valitses vabariiklik kord kaheparteisüsteem (kord juhtisid riiki demokraatliku, kord vabariikliku partei esindajad). Majanduslikult võimas, huvi Aasia turgude vastu. Välispoliitika oli Euroopa suunas isolatsionalistlik ehk USA püüdis kõrvale jääda konfliktidest Euroopas ning mitte Euroopa suurriikide tülidesse sekkuda.
Veb.rev.=1917.a veb.Petrogradis massilised rahutused.=kasvas rev´iks=tsaar AleksanderII loobus troonis= võim AV´le=dem.reformide proovimine. Sündmuste sõlmpunkt Tallinn. 2.märts=ülelinnaline streik ja miiting Uuel Turul+madruste ühinemine= mindi pol.vange vabastama=kasvas üleriigiliseks.Korratused likvideeriti kiiresti. AV asendas kubernerid kubermangukomissaridega.Eestimaa kubermangu kom.sai J.Poska. Tekkis mitmeid parempoolseid parteisid (TSSN). Eesti rahvuslikud jõud üritasid kasutada sobivat hetke reformide teostamiseks(autonoomia saavutamine VM koosseisus). Petrograd aga venitas otsuse tegemisega, mispeale korraldasid eestlased demonstratsiooni. Märtsi lõpus avaldati AV määrus Eestimaa kubermangu ajutise korra kohta.=Eestimaa ja Liivimaa põhjaosa üheks kubermanguks.=loodi Ajutine Maanõukogu plaan. Hakati asendama vene ametnikke eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel.= Hõõrumised Petrogradi ja Tallinna vahel, lisandus veel Am...
EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda võiks rahvusliku haritlaskonna teket, eestlaste majandusliku jõukuse kasvu, rahvuslike liidrite(K.Päts, J.Tõnisson) esiletõusu ning ka osalemist omavalitsuste juhtimises. 1917.a. Eestis Veebruarisündmuste keskpunktiks oli Tallinn, kus aktiivsus...
Korra pidamine pealinnas läks üle Omakaitse kätte, mis loodi vabatahtlikest. 24. veebruaril moodustati Päästekomitee liikmetest Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. Eesti sai iseseisvaks, kuid juba keskpäeval tungisid sakslased sisse. Võim Eestis läks saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust enam ei tunnistatud. Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, üle 200 inimese hukati, kultuuripoliitikae eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. Saadeti laiali ka Omakaitse, kuid see taastati põrandaalusena, saavutati Eesti Vabariigi iseseisvuse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. 1918 tabas Saksamaad suur lüüasaamine, puhkes revolutsioon. 11. Novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Iseseisev Eesti Vabariik taastus. 11-12. Vabadussõda Seoses revolutsiooniga saksamaal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped algas endiste piiride taastamine
Päts. -Sakslaste edasitung jätkus kuni 3. märtsini, mil langes nende kätte kogu Eesti territoorium. Saksa okupatsioon Võim Eestis läks Saksa sõjaväelastele. Eesti iseseisvust ega Ajutist Valitsust ei tunnustatud. Saadeti laiali rahvusväeosad ja Omakaitse. -Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele. Enamik tööstusettevõtted lõpetasid tegevuse, kasvas tööpuudud, langes elatustase ja hinnad tõusid. - Kultuurieesmärgiks kuulutati põlisasukate saksastamine. -Asjaajamiskeeleks sai saksa keel. -Võimult kõrvaldatud Ajutine Valitsus kutsus üles avaldama okupantidele passiivset vastupanu. -Välisdelegatsioon oli teinud oma tööd- saadi De facto tunnustamine Suurbritannia ja Prantusmaa valitsuse poolt. Baltisakslased püüdsid luua Saksamaaga tihedalt liitunud, kuid vormiliselt iseseisvat Balti Hertsogriiki. Hertsogriigi loomine venis, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele alati poolehoiuga. - 1918
Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik
Pätsiga. Järgmisel päeval hõivasid sakslased Tallinna. IV Saksa okupatsioon veebruar - november 1918 1) kehtestati Saksa sõjaväeline diktatuur, kohalik võim läks jälle baltisakslaste kätte 2) keelustati igasugune poliitiline tegvus, kehtestati tsensuur 3) poliitiliste vastaste vangistamine (N: Päts koonduslaagrisse Sxm, Soomes lasti maha J.Vilms) 4) majanduse allutamine Saksamaale > vilja väljavedu >näljaoht, kaardisüsteem, tööpuuduse kasv 5) kultuuripoliitikas saksastamine - saksa keel asjaajamis- ja õppekeeleks koolides 6) baltisakslaste kava luua vaid keisri isiku kaudu Saksamaaga seotud Balti Hertsogiriik - Berliinis ei toetatud, kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik
Täielik (peaaegu) kirjaoskus; Tihe algkoolivõrk (üldharidust siiski ei olnud); Keskhariduskoole oli 1917 umbes 35 kooli; Kõrgharidust anti: Tartu Ülikoolis, Veterinaarinstituudis; Koolid olid sõja tõttu kannatanud; Õpetajaid ja õpilasi viidi Venemaale; Tartu Ülikoolist viidi ära teadusliku väärtusega vara. 1917 – 1918 a sündmuste ajal elas kool läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist; Saksa võimu ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele; Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, aga keskkool sai saksakeelseks, Tartu Ülikoolist sai saksa ülikool; Ei soositud ja takistati õpetajate ühingute tegevust; Vallandati rahvuslikult meelestatud pedagooge. Pärast 1918.a. Saksa okupatsiooni: Otsustati seada koolid rahvuslikule alusele (õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslikuks õppeaineks);
Nad olid eesti iseseisvuse vastu ja saatsid maapäeva jõuga laiali 1.veebruar 1918 eestis hakkas kehtima uus kalender 19.veebruar moodustati erakorraliste volitustega eesti päästekomitee kuhu kuulusid konstatin päts ja jüri vilms 23 veebruar 1918 iseseisvusmanifest loeti esimest korda ette pärnus Eesti ajutine valitsus eesotsas konstatin pätsiga Eesti majandus allutatu saksamaa vajadustele siit veeti välja kõike(teravili kartul...) Eestlaste saksastamine Ametiasutustes kasutati saksakeelt ülistati sakslsi 1918 aasta sügisel sai saksamaa 11 nov eesti ajutine valitsus võttis sakslastelt võimu üle Vabadussõda 1918-1920 Venmaal olid võimul venelased kes tühistasid rahuleppe saksamaaga Puhkeb revolutsioon Nov 1918 koondus punaarmee eesti piirile Narvast tallinn Pihkvast võru Nõkogudevõim kasutas ära venemaale põgenenud eestlasi Sõda taheti näidata kodusõjana Punaarmee vastas oli saksaväed Saksaväed tahtsid koju tegelt
EELÄRKAMISAEG 19. SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...
a. Maaliit) · koosolekute, telefoni ja telegraafi keelamine · tsensuur (ajakirjandusbürood) · rahvusväeosade, omakaitse ja miilitsa laialisaatmine · kohtureform 3.3.2 Kultuuri- ja majanduspoliitika Majanduspoliitika · tööstustoodangu, tooraine ja seadmete väljavedu Saksamaale · põllumajandussaaduste rekvireerimine · elatustaseme langus, kaardisüsteem (päevanorm 130 g leiba) · küttepuudus Kultuuripoliitika · saksastamine · koolide sulgemine · koloniseerimiskavad 27. VIII 1918 Bresti täiendusleping (Venemaa loobub "igaveseks ajaks" Eestist ja Lätist). 3.3.3 Balti Hertsogiriik 9. IV 1918 rüütelkonna otsusel koguneb Eestimaa Maakogu (16 mõisnikku, 16 vallavanemat, 10 linnakodanluse esindajat, 5 pastorit, 3 rüütelkonna liiget) 12. IV 1918 Liivimaa Maakogu (880 000 eestlast = 13 saadikut; 570 000 lätlast = 10 saadikut; 114 000 sakslast = 34 saadikut). Taotlused:
Päästekomiteel puuduvad vahendid rünnaku tõrjumiseks 23.02 Pärnu Endla teatri rõdu 24.02 kuulutatakse iseseisvusmanifest ametlikult välja Päästekomitee seab ametisse Ajutise Valitsuse Päts, Vilms, Poska Iseseisvusmanifest - kõigile Eestis elajatele, kuulutati iseseisvaks ja demokraatiliseks vabariigiks Saksa okupatsioon sakslasi kardeti kõige rohkem Uued okupandid ei tunnusta Eesti iseseisvust Eesti jääb saksa riigi politsei võimu alla vms Algab Eesti elu saksastamine saksastamist kardeti väga teati, et nende efektiivsus oma tegevustes on suurem kui venelastel venestamise puhul ei viidud asja lõpuni, aga sakslased on rangemad Saksa keel ametiasutustesse Tartu ülikooli avamine saksakeelse ülikoolina õpilased protestivad selle vastu Landesuniversität Oluline kaotus on Vilmsi surm Soomes läheb Eesti riigile toetust otsima, aga Soomes kodusõda ning saab seal surma
24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti vabariigi Ajutine valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. Seal samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest, millega sündis Iseseisev Eesti Vabariik. Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918: Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov
1918. aasta veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. 25. veebruaril jõudsid saksa väed - 8. armee Tallinnasse ning 4. märtsiks Narva (Vt. lisa 8). Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Saksa vägede juhatuse poolt määrati Eestimaad valitsema kindralkomando 60 (Lõuna- Eestis s.h. Viljandimaal) ja kindralkomando 68 (Põhja-Eestis s.h. Järvamaal). Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (Kreishauptmann). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ning sai juhtnöörid sealt
24. veebruaril sõitsid Päästekomitee liikmed tulevase Eesti Panga hoonesse. Seal moodustati Eesti vabariigi Ajutine valitsus, mille peaministriks sai K. Päts. Seal samas loeti ette ka Iseseisvusmanifest, millega sündis Iseseisev Eesti Vabariik. Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918: Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 + Kaart nr. 12 (peamised lahingud, lahingupiirid) Eesti Rahvavägi- Eesti sõjaväe nimetus. 28. nov
eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus (peaminister K.Päts). Järgmisel päeval jõudsid Tallinna saksa väed, algas Saksa okupatsioon. Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine.. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. 2. Aasta 1944 Sõda jõuab taas Eestisse. 1944. a jaanuaris algas idarinde põhjalõigus Punaarmee üldpealetung. Sakslased taandusid Eesti poolele. Võitlus Narva pärast kestis 7 kuud. Sakslased tõid kodumaale Eesti väeosad ning 30
Põhjamaade ajalugu 2.09.2016 Põhjamaade esiaeg Põhjamaade vanim asula Susiluola/Varggrottan (enne esimest jääaega); 120-130 000 aastat vana; Ilmselt ainus neandertallaste asula Põhjamaades; Mandrijää hakkas taanduma u. 12 000-10 500a eKr Jää sulamisest tekkis alguses Antsülusjärv ja siis alles Littorina meri; Inimasustuse algus: Rootsi -> 12 aastatuhat eKr; Taani -> 13 aastatuhat eKr; Norra -> 10 aastatuhat eKr; Soome -> 9 aastatuhat eKr; Põhjamaade mesoliitikum Esimesed inimasukad olid lõuna poolt tulnud kütid ja korilased; Maglemose kultuur 9.-7. Aastatuhat eKr; Hakati inimesi maha matma; Kongemose kultuur Taani; 6. Aastatuhat eKr; Ertebølle kultuur 6.-4.aastatuhat eKr; Taani; Tunnuseks kivikirved; Omane on kökenmöding -> toidujäänuste hunnik, kus hulgaliselt leidub söödavate tigude kodasid; Suomusjärv...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...
Valitsus eesotsas Pätsiga. 25.02. saabusid Tallinnasse saksa okupatsiooniväed, kes viisid Eesti okupatsiooni lõpule 03.märtsiks. Saksa okupatsioon 03.03.-11.11.1918 Saksa võimud ei tunnustanud Eesti Vabariiki, eestlastest ametnikud asendati sakslastega, rahvusväeosad saadeti laiali ja poliitikud arreteeriti. Vilms lasti Soomes maha. Majanduspoliitika Majandus allutati saksa vajadustele, hinnatõus, spekulatsioonid hoogustusid. Kultuuripoliitikas oli esikohal saksastamine, toimus kiire keeleõpe. Balti Hertsogiriik Wilhelm II kavatsuste järgi tuli moodustada Eestist ja Lätist Balti Hertsogiriik Saksa Keisririigi kooseisus personaaluniooni alusel, kus saksa keiser oleks olnud ühtlasi Balti hertsog. Seadusandlik võim pidi kuuluma Maanõukogule, milles ülekaalus olid sakslased. Kuid Balti Hertsogiriigi loomine katkes seoses Saksamaa kapituleerumisega 11.11.1918, päev
Talupoegade olukord rootsi ajal oli rängemgi kui orduaja lõpuaastail. Ometi nimetas rahvasuu seda aega veel kaua "vanaks heaks rootsi ajaks". Siiski oli ilmne, et "vana hea rootsi aeg" oli talupoegadele parem, kui sellele eelnenud väga raske sõdade aeg ja kindlasti parem, kui sellele järgnenud "vene aeg". On oluline rõhutada, et noil aegadel ei valgunud Eestisse palju võõraid asukaid. "Paruneid" oli vaid mõni tuhat ja päevakorral ei olnud eriline saksastamine, rootsistamine ega mistahes võõra keele ja kommete pealesurumine. Rootsi ajal valitses talupoegadesse suhtumises palju vabameelsemat mõtlemist, kui oli seda venelastel ja sakslastel. Pandi rõhku kirjaoskusele. Talupojad said kohtutes rohkem õigust ja võisid loota abile Stockholmist. 17. sajandi keskpaiku hakati ehitama manufaktuuri tüüpi ettevõtteid (1628 Hüti klaasikoda Hiiumaal, 1650 Narva vase- ja saeveski, 1664 Tallinna paberiveski).
Vabariigi Ajutine Valitsus, mille peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918 - Eesti linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Eesti iseseisvust ei tunnistatud, ajakirjandus allutati tsensuurile, hukati üle 200 inimese, lasti maha Jüri Vilms, Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 (48-54) Kaart nr. 12 : Eesti vabastamine, aeg, Narva ja Tartu tagasivallutus algas 6.jaan. 1919. Suur roll soomusrongidel. Kuue päevaga jõuti Aegviidust Rakverre ja 19.jaan
Aastal, kui ta peokõnega sõnastas rea rahvusliku liikumise põhiülesandeid. Hurt määratles meil esmakordselt emakeele asendi ja põhisisu küla- ja kihelkonnakoolis ning maakonnakoolis, mida pidas rahvakoolide kolmandaks astmeks. Toonitas veendalt, et õpetus emakeeles hoiab alal sideme rahvaga, aga saksakeelsete koolide eestlastest õpilased lähevad rahva tulevikule kaduma. Samas juhtis ta saklslastest gümnaagiumiõpetajate tähelepanu sellelegi, et ülipüüdlik saksastamine võib kaasa tuua venestamise. Hurt oli veendunud, et ka saksakeelsetes koolides tuleb õpetada eesti keelt sest siin tegutseda sooviv inimene peab möödapääsmatult keelt oskama. Hurt oli EkmS ja Aleksandrikooli peakomitee presidendina rahvusliku liikumise keskne isik. Sisukama hariduse üheks komponendiks pidas Hurt isamaa ajaloo korralikku tundmist. Hurt alustas ajalooraamatu ,,Pildid isamaa sündinud asjust" koostamist ja lootis selle valmis saada esimeseks üldlaulupeoks,
peaministriks sai K Päts. Samas loeti ette Iseseisvusmanifest. Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud. *Saksa okupatsioon veebruar 1918-november 1918- Eesti linnapead ja maakonnakomissarid asendati baltisakslastega. Eesti iseseisvust ei tunnistatud, ajakirjandus allutati tsensuurile, hukati üle 200 inimese, lasti maha Jüri Vilms, Majanduspoliitika allutati Saksamaa vajadustele, Kultuuripoliitika eesmärgiks kuulutati põliselanike saksastamine. 1918 a sügisel Saksamaad tabanud suur lüüasaamine muutis sõja jätkamise vüimatuks. Novembri algul puhkes revolutsioon, kukutati keiser ja seati ametisse sotsialistlik valitsus. 11.nov 1918 kirjutati alla Compiegne'i vaherahule, Ajutine Valitsus astus taas kokku. 37. Eesti Vabadussõda 1918-1920 Lk. 48-54 Kaart nr. 12 (peamised vabadussõja lahingud, lahingupiirid) (Eesti Rahvavägi, 28. nov. 1918 Narva
Eesti ajaloo historiograafia II loeng Balti-Saksa valgustuslik ajalookirjutis 18. sajandi keskpaik 19. sajandi algus. Rõhk harimisel, põhiliselt 18. sajandi mandri Euroopa. Sest rahulolematu feodaalkorraga, kodanluse esiletõus ja hariduse levik on eelduseks uue ideoloogia tekkele. Võimalik muuta maailma. Lähtub varasest ratsionalismist ja humanismist (inimese vabastamine teadmatusest, vabanemine vaimuvaldkonnas kiriku võimust. Valgustajate ideaal: iseseisev, kriitiliselt mõtlev inimene. Püüdlused ühiskonna teenistusse, teenida ühiskonda. Üleüldise hüve mõiste teke. ,,Ideed ja ühiskond" Balti valgustusliikumine. Balti provintsides vararatsionalism. Saksa pietismi katsed reformida sotsiaalset olustikku. Baltimaades ideede eripära, et lähtuvad poliitilistest oludest tugevalt. Vene tsentralismi taotlused kokkupõrkeks Balti autonoomiapüüdlustega (asehalduskord). Talurahvaküsimuse ümber käiv võitlus, pärisorjuse äärmuste terav arvustamine...
Uusaeg I Mõiste Uusaeg areng 1. Mõisted keskaeg ja uusaeg hakkasid arenema hiliskeskaja renessanssringkondades (15 saj. II poolel) 2.Cristoph Keller: MaailmaAjalugu (1675-96) I Antiik (Vanaaeg) II Keskaeg III Uusaeg 3. Läänemaailma traditsiooniline tõlgendus: Uusaeg algab aasta 1500 paiku (1450-1550) - Renessanss - Konstantinoopoli langemine (1453) - Maadeavastusretked (1492,1498) - Reformatsioon (1517-...) - Itaalias 15.saj. II poolel - Põhjamaades 1520-1540 4. Nõukogude liidu marksistlik tõlgendus: Uusaja algus inglise nn kodanlik revolutsioon (1640-1689) 5. Tänapäeva tõlgendus: Uusajani viinud üldine areng algas juba südakeskajal ja ülemineku aeg kestis rohkem kui kakssada aastat kuni 17.saj. alguseni. Varauusaeg 1450 -... Uusaeg ja uusim aeg ning lähiajalugu Uusim aeg algab Prantsuse revolutsioonist (1789): - Seisusliku ühiskonna lagunemine - Demokraatia (Ühisk. õigused , pol. õigus...
+ Ajakirjandus allutati tsensuurile + Laiali saadeti rahvusväeosad ja Omakaitse + Vangistati poliitilisi liidreid (nt K. Päts), üle 200 inimese hukati (nt J. Vilms) + Eksport: vili, kartul, loomad, mets, tehaste sisseseaded jne kasvas tööpuudus, tõusid hinnad, langes elatustase, seati sisse kaardisüsteem elanike varustamiseks toiduainetega (nt 50 g leiba päevas) + Saksastamine - asjaajamine ja koolisüsteem + Baltisakslased üritasid luua vormiliselt iseseisvat, kuid Sx-ga tihedalt liitunud Balti hertsogiriiki. Kuna Sx valitsus kahtles selle mõttekuses, venis riigi loomine pikale ning ametlikult kuulutati uus riik välja alles 1918.a novembris Riias, kuid I MS lõpp jõudis kätte ja hertsogiriik likvideeriti. + Eestlased võitlesid Saksa okupatsiooni vastu passiivsete (st mitte relvastatud) vahenditega
Kultuuri professionaliseerumine ja kaasajastumine- Tänu kultuurkapitali fondile said andekad inimesed professionaalselt tegeleda kunstiga, muusikaga või spordiga. Haridus ja teadus: üldhariduskool, kutseharidus, kõrgharidus; ülikoolide osa teaduses, teadusseltsid, Eesti Teaduste Akadeemia: Üldhariduskoolid: 1917-1918. aastal koolid elasid läbi mitmeid poliitilisi muudatusi: Enamlased soovisid koolide suuremat venestamist. Saksa okupatsiooni ajal toimus koolide saksastamine ja koolid läksid üle Saksa riigikoolide õppekavadele. Saksa ajal algkool jäi eestikeelseks, keskkool jäi saksakeelseks, TÜ'st sai saksa ülikool. Pärast Saksa okupatsiooni otsustati seade koolid rahvuslikule alusele- õppekeel emakeel, segakoolid kaotati, eesti keel kohustuslik õppeaine. Tartu Ülikool muudeti täielikult eesti keelseks. EESMÄRK: Kohustuslik ja maksuta algkool. 1919 koolikohustus oli 9-14 aastastele lastele nüüd 4 aastat
Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
