Välksõjad (0)

Välksõda e Blitzkrieg
1. sept 1939. aastal kelle 4.45 Sks tungis Poola.
Välksõja leiutas inglane Liddell, kuid seda kasutas Sks, mitte In.
Sp, et paljud In juhid olid kindla, et hobune ei tohi sõdadest välja jääda, pigem on masinaväed lisadeks ratsavägedele.
Sõjakäik Poola kestis kokku vaevalt 5 nädalat, lõppedes Varssavini jõudmisega. Poolakad olid vaprad , kuid nad olid ilmselges vähemuses.
Pr, kellel oli 2x rohkem ratassõidukeid ning kelle tankide arv ületas Sks omasid, langes 6 nädalaga 1940. aastal.
Sõjavangi langes 1,8 mln Pr sõdurit, kellest mln sai sunnitööliseks Sks-l. U pooled andsid ennast ise vangi Petaini teate – relvarahu taotlemise peale.
Miks Pr kaotas?
Lidelli meelest ei taibanud Pr ei taibanud nende endi uue tehnika olemasolust. Pealegi olid tankid väikeste soomusdiviisidena. Mõni diviis saadeti liiga hilja välja
Pr kindralid olid asjatundmatud.
Reageering Sks plaanimuutusele (minna läbi „läbimatute“ Adrenni metsade) oli aeglane ja saamatu.
Pr oli kaitseiseloom. Maginot’ liin pakkus psühholoogilist turvatunnet, liini ületamisega vastase poolt murdus ka võitlusvaim.
Prantslased ei olnud valmis sõdima Kolmanda Vabariigi nimel, mille pärast olid surnud I ms-l lähedased inimesed.
Prantslasi ei löönud mitte masinate puudumine, vaid see, et nad ei teadnud , mille nimel võitlevad.
Paljud nägis isegi Pr hõivamises isegi plusspooli. eelkõige oodeti sõja läbi saamist. Ei usutud, et Sks teeb Pr ja Pr-lastele erilist kahju.
Britid olid sõdides tugeva moraaliga. Abistades Pr-d Sks-ga võitlemisel, olid britid ainsad, kes soovisid sõdida kasvõi selleks, et näha üldiselt väärikamad, mitte vaid võidu pärast, hoolimata sellest, et britid võitlesid võõra riigi eest.
Br väed ei võidelnud reegline mitte kunagi surmani. Churchill aga kuulutas, et „Me ei alistu kunagi“.
Briti tugevus koondus eelkõige mereväele, kuid jõudu oli rohkem ka õhus. Kuigi nad seda ei teadnud, oli neil rohkem lennukeid kui Sks-l.
Ingalsed ülehindasid Sks-d, nagu ka sakslased ise. Sks oli kindel, et peagi on In pommitajatest pooled hävitatud ja sõda on samahästi kui võidetud. Tegelikult hävitasid Br järjekindlalt Sks väge, rohkem kui ise kaotas. joon. lk 367.
Kõiki germaani rahvaid, keda Sks hõivas, peeti „eluväärtuslikuks“, ja neid ei tapetud, v.a. juudid . Idapoolseid rahvad (Poola), peeti aga rassiliselt alamaks. Sks ilmutasid kohutavat julmust sealsete inimeste vastu.
Prantsusmaa, 1940 -> II raamat.
„Õitsegu kaos “
H oli istunud vangis vähetuntud poliitilise agitaatorina. Vabanes 1926. aastal ja hakkas siis vallutusplaane tegema ning lõpetas „ Mein Kampf’i“ teise osa. 1933. sai H riigikantsleriks.
H on öelnud, et tema eesmärk pole viia Poolasse korda, vaid tekitada õitsvat kaost. Alamad rassid tuli tappa või välja saata. Lihtsamad inimesed võisid jääda, kuid mitte aadlikud , preestrid ja juudid. Alaljäänud taandada „helootrassi“ tasandile e pmslt orjastaatusesse.
H siht oli kogu Euroopa etnilise kaardi ümberkujundamine.
Frank juhtis peamisi ringkondasid Poolas H käe all.
Poolas toimus haritlaste hävitamine.
Poolas oli juute 1/10. Neil oli suur roll tööhõives. Nende hävitamine oleks Poola majanduse taandarenguni viinud. Ei teatud mida juutidega teha – kas välja saata –kuhu?-, ala hoida –vastu pm-tele- või tappa.
Himmlerstadt
1940. a kevadel reisisid Himmler (riigikomissar) ja Hanns Johst (natsist luuletaja, SS-i auliige) mööda Poolat. Zamosci linn vaimustas Himmlerit nii väga oma kultuursusega, et ta nimetas selle linna ümber Himmlerstadiks. Hs.-st sai esimene linn, mida saksastati.