Konspekt Eesti iseseisvumisajast (0)

Eesti iseseisvumine . Aastad 1917-1918
1Kultuurilised eeldused:

• Ühtlustus kirjakeel
  
• Levisid eestikeelsed raamatud ja asutati uusi ajalehti
  
• Kujunes välja rahvuslik haritlaskond
  
• Rahva eneseteadvust suurendasid suurüritused ( laulupeod , folkloori ja vanavara kogumine)
  
• Aktiivne seltsielu
  
• Professionaalse rahvusliku kultuuri kujunemine (kirjandus, muusika , teater, kujutav kunst , sport )
  

Majanduslikud eeldused:

• Talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
  
• Algas tööstuse areng; 20 sajandi algul toimunud arenguhüppega kujunes Eesti üheks tööstuslikult arenenumaks piirkonnaks Venemaal
  
• Laienes tööstus- ja põllumajandustoodete saatmine Vene turule
  
• Eestlaste jõukus kasvas
  
• Algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
  

Sisepoliitilised:

• 20. sajandi algul kerkisid esile eestlastest poliitikud
  
• 1905. a. revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
  
• hakati looma erkondi
  
• tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke kogemusi
  

Välispoliitilised:

• Esimese maailmasõja venimine kurnas välja Venemaa, mille tulemusel keisrivõim kukutati
  
• Venemaa ja Saksamaa nõrgenemine ja lüüasaamine I maailmasõjas andis Eestile võimaluse iseseisvuse realiseerimiseks
  

2. Veebruarirevolutsioon: Põhjused:

• toidu ja tarbekaupade puudus.
  
• Nikolai II halb maine
  
• Vägede nõrkus I maailmasõjas
  
• Korruptsioon
  

Sündmused ja muutused venemaal:

• Meeleavaldus petrogradis
  
• Nikolai II loobus troonist venemaast sai vabariik
  
• Võim ajutisele valitsusele
  
• Tööliste soldatite saadikute nõukogud.
  

Sündmused ja muutused Eestis:

• Tallinnas korratused
  
• Esindajaks komissar Jaan Poska
  
• Eesmärk autonoomia saavutamine
  

AUTONOOMIA 13.märts 1917 Milliste vahenditega saavutati autonoomia:

• Autonoomia projekt
  
• Eestlaste meeleavaldused
  
• Määrus, mis andis autonoomia, võeti vastu ajutise valitsuse poolt.
  

Autooomia sisu

• Eestimaa kubermangude liitmine .
  
• Maapäeva valmine(esimest korda ajaloos ühendati eestlaste maa üheks tervikuks ja seda valitsesis eestlased.
  

Muutused:

• Eestikeelne asjaajamine
  
• Moodustati maanõukogu maavalitsus
  
• Rahvusväeosad
  
• Kujunesid poliitilised erakonnad .
  

Pinged :

• Tekkisid konfliktid ametist tagandatud vene ametnikega, kes süüdistasid eestlasi seperatismis(püüd jääda tagalasse)
  
• Tekkis vastasseis töörahva nõukogudega
  
• Eesti vastset autonoomiat ohustas jätkuv I maailmasõda
  

OKTOOBRIPÖÖRE sündmused ja muutused Eestis.

• Eestis võim enamlastel
  
• Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee ja punakaartlased hõivasid Tallinna
  
• kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee.
  
• Kohalikul tasandil võtsid võimu üle ebademokraatlikult valitud töörahva saadikute nõukogud.
  
• Kujunes välja ühe partei diktatuur.
  
• Kärbiti kodanikuõigusi.
  
• Majandusreformid: pankade ja suurettevõtete riigistamine, maa kuulutati riigi omandiks, mõisatest moodustati suurmajandid
  

Muutused Venemaal:

• Ajutise valitsuse kukutamine
  

Maanõukogu 15. (28.) novembri otsus: 1) asutav kogu määrab riigikorra, 2) kõrgeim võim on maanõukogul, 3) kehtivad ainult maapäeva seadused
Loodeti kasutada ajavahemikku enamlaste põgenemise ja sakslast saabumise vahel, sest teati et saksa väed valmistuvad idarindel uueks pealetungiks, et võtta võim enamlastelt, ja et venemaa oleks taganenud.
PÄÄSTEKOMITEE:
Liikmed: Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik
Vajadus: erakorralisetes oludes, eelkõige iseseisvumisel.
Tegevus: päästa Eesti
ISESEISVUMINE: 24. veebruar 1918:

• Rahvuslikud jõud eesotsas Omakaitsega haaravad Tallinnas kontrolli.
  
• Päästekomitee liikmed moodustasid Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse, mille peaministriks sai K. Päts.
  
• Linna kleebiti üles tuhandeid eksemplare iseseisvusmanifesti, Pika Hermanni torni heisati sini-must-valge lipp .à Iseseisev Eesti Vabariik oli sündinud
  

SAKSA OKUPATSIOON
Saksa okupatsioon - kestis 1918.a. veebruarist novembrini.
Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918.
2) VABADUSSÕDA (1918-1920)

• Sündmused: Punaarmee vallutas Ida-Kagu-Eesti. Polnud eestile edukas, sest : vastaste ülekaal ja rahvameeleolu. Valitsusel polnud algul kedagi Punaarmee vastu saata. Saksa okupatsiooni võimed olid eesti rahvusväeosad laiali ajanud, alustanud kaitseliit oli nõrk, sõjaväe loomist takistas relvade, laskemoonade ja muu varustuse nappus. Rahval puudus usk sõjapidamise võimalikkusesse, arvati et eesti on nii väike, et ei suuda end kaitsta, üldine sõja tüdimus.
  
• Punaarmee tõrjuti välja, kuidas?: soomlaste ja Briti laevastik tuli appi, kooliõpilased kuulusid vabatahtlike hulka, valituse lubadus viia läbi maareform -ehk mõisamaade riigistamine, korraldati ümber rahvaväe juhatus(laidoner), soomusrongid
  
• Eesti Töörahva Kommuun - „ omaette riik“, juhiks- Jaan Anvelt
  
• Landeswehr ’i sõda- (ehk maavägi), baltisakslaste kukutamine Venemaal
  

Tartu rahu sõlmimine- 2.veebruar 1920
Sisu: Rahuleping kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga   tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes kehtestati riigipiir
Tähtsus: Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu.
Jaan Poska-Tallinna endine linnapea , vandeadvokaat, vastloodud rahvuskubermangu komissar.
Johan Laidoner-sõjavägede ülemjuhataja
Jaan Anvelt-eesti töörahva kultuuri juht
Viktor Kingissepp- Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht.
Konstantin Päts-päästekomitee liige, osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks.
Jüri Vilms-päästekomitee liige
Konstantin Konik- päästekomitee liige, oli eesti poliitik ja ühiskonnategelane,
Julius Kuperjanov - oli eesti väejuht, Eesti Vabadussõja kangelane