Eesti iseseisvumine (0)

1 Hindamata

Referaat
Eesti iseseisvumine

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3
Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4
1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4
1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4
Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5
Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6
Vabadussõda ............................................................................................................................. 6
Kokkuvõte ................................................................................................................................. 7
Kasutatud kirjandus ................................................................................................................... 8
Sissejuhatus
Eesti oli olnud võõrvõimu all juba üle 600 aasta ning võimalus selle alt vabaneda näis olematu. Siiski hakkas Eesti kultuur ärkama 18. sajandi teisel poolel, tänu millele hakkas eesti rahval taastuma mõte, et nad olid kunagi vaba rahvas oma riigiga. Umbes 75 aastat hiljem I maailmasõja ajal kasutasid eestlased võimaluse ära ning kuulutasid välja Eesti Vabariigi.
Iseseisvumisele eelnevad sündmused
Juba esimeseks eelduseks Eesti Vabariigi loomiseks võib pidada rahvuslikku ärkamisaega, kus tõusis esile eesti rahva kultuur. Sellest ajast peale hakkas eestlastel tõusma soov vabaduse järele. Tekkis rahvuslik haritluskond, eestlaste majanduslik jõukus kasvas, eestlased said osaleda omavalitsuste juhtimises ning rahvuslikud liidrid ( Konstantin Päts, Jaan Tõnisson ) tõusid esile.
Võimalus selle teostamiseks oli soodsam kui iial, kui algas I maailmasõda ning Venemaal kukutati tsaar ja algas kodusõda. Sellele järgnev segadus ja enamlaste võimuhaaramine lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. ( http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html )
1917. aasta esimene pool
Eestlaste üheks esmaseks eesmärgiks sai autonoomia saavutamine Vene riigi koosseisus . Nagu mujal Venemaal kujunes ka Eestis välja kaksikvõim. Üheltpoolt teostasid seda Ajutise Valitsuse poolt ametisse määratud kubermangukomissarid, teiselt poolt Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogud. Märtsi lõpus loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (Jaan Poska ) ning valimiste teel tuli moodustada Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev . Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamiskeeleks sai eesti keel. Asuti rahvusväeosade moodustamisele (1. Eesti Polk). ( http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html )
1917. aasta teine pool
Sama aasta suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond; Vene sotsiaaldemokraatide vähemlaste tiivast kasvas välja Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus. Suurimaks poliitiliseks jõuks jäid siiski enamlased , kes ei tahtnud rahvuslikest huvidest kuuldagi.
Maapäev tuli kokku juulis. Ametisse nimetati Maavalitsus ja sellega olid esialgsed eesmärgid saavutatud. Suvel toimunud Eesti Rahvuskongress püstitas uue eesmärgi - osariik Venemaa koosseisus.
Septembris 1917. tungisid Saksa väed Eesti saartele ning sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Enamlased asusid ette valmistama relvastatud võimuhaaramist. Segases olukorras kerkis esile Eesti täieliku iseseisvumise idee. Esimesena esines taolise ettepanekuga Tõnisson.
Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja-Revolutsioonikomitee kätte. Täidesaatva võimu juhiks sai enamlane Jaan Anvelt . Koheselt hakati piirama kodanikuõigusi , alustati eraomandi riigistamisega, katkestati Eesti Asutava Kogu valimised. Enamlaste toetajaskond hakkas vähenema.
Samal ajal jätkas tegevust ka Maapäev. Novembri keskel peetud Maapäeva koosolekul kuulutati end kõrgemaks võimuks Eestis. Enamlased ajasid Maapäeva jõuga laiali. ( http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html )
Iseseisvuse väljakuulutamine
Maapäeva salajstel koosolekutel võeti suund iseseisvuse väljakuulutamiseks. Selleks asuti ühendusse välisriikidega - loodi välissaatkond.
1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Selles olukorras moodustati Eesti Päästekomitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik, Jüri Vilms), mille eesmärk oli iseseisvuse väljakuulutamine. Koostati Iseseisvusmanifest. Kohtadel asusid võimu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Tallinnas võeti võim üle 24. veebruaril 1918. Moodustati Ajutine Valitsus ( peaminister K.Päts). Kuid riik ei säilitanud vabadust just eriti kaua, juba järgmine päev sisenesid Eestisse saksa väed. (Vära & Tannberg & Pajur, 2004)
Saksa okupatsioon
Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali rahvusväeosad, osa riigitegelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada Balti hertsogiriik. Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918. Ajutine Valitsus asus taas tööle 11. novembril 1918. ( http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html )
Vabadussõda
Pärast Saksamaa kaotust I maailmasõjas, soovis Venemaa taastada oma endised impeeriumi piirid. 1918. aasta novembris koondas Punaarmee Eesti piiridele suured väed. Samal ajal ei suutnud alles loodud Eesti Vabariik vastupanuks kokku ajada märkimisväärset sõjajõudu. Eesti Vabadussõda algas 28.novembril 1918.
Sõja algus ei olnud eestlastele edukas. Puudus oli relvadest , muust sõjavarustusest ja ka moraalist. Murrang toimus 1919. aasta algul, kui saabus välisabi. Sõjaväe eesotsa astus Johan Laidoner, suurenes vabatahtlike liitumine sõjaväega. Kevadeks oli vaenlane maalt välja aetud.
Juunis 1919 toimus Landeswehri sõda, kus Eesti rahvaväel tuli sõdida lõunast lähenevate balti- ja riigisakslastest koosnevate vägedega. Suurem võit Landeswehri üle saavutati 23.juunil 1919 Võnnu lahingus.
1919.a. lõpul algasid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel rahuläbirääkimised. Eesti delegatsiooni juhtis läbirääkimistel Jaan Poska. Rahulepingule kirjutati alla 2.veebruaril 1920. Rahulepinguga tunnistas Nõukogude Venemaa Eesti sõltumatust, loobudes õigustest Eesti suhtes, kehtestati riigipiir . Tartu rahulepingu sõlmimine tähendas Eesti iseseisvumisprotsessi lõppu. (Vära & Tannberg & Pajur, 2004)
Kokkuvõte
Eesti iseseisvumist ei osanud 100 aastat tagasi keegi ettegi kujutada, kuid siis tänu mitmete sündmuste tagajärgedele tuli kätte see hetk, kus eestlased olid vaba rahvas oma riigiga. Olenemata sellest, et nad asetsesid kahe suure ohu vahel (Saksamaa ja Venemaa), olid neil positiivsed tulevikuvaated.
Kasutatud kirjandus
Eesti iseseisvumine. http://www.hot.ee/etsiam/iseseisvumine.html/ (09.12.2012)
Vära, E. & Tannberg, T. & Pajur, A. (2004). Lähiajalugu õpik 9. klassile I osa. Tallinn : Avita

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 3 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-03-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

3 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kalur12 Õppematerjali autor

9. klassis moodustatud referaat. Vastab vormistamisnõuetele.

eesti iseseisvumine referaat vabadussõda

Sarnased õppematerjalid

doc

Eesti iseseisvumine

EESTI ISESEISVUMINE Iseseisvumise eeldused Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem. Loetleda

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumise väljakuulutamine oli väga keeruline. Ette tuli palju takistusi. Eestimaal võimutsesid nii venelased kui sakslased ja kohati ka baltisakslased, kes kõik olid selle vastu. Eesti iseseisvumine on otseselt seotud Esimese maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria-Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile uued riigid, nt Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Venemaal läks sõjas halvasti, see tõi kaasa protestiliikumisi ja 1917.a. veebruarirevolutsiooni, millega kukutati tsaar Nikolai Teise võim ja see läks üle Ajutisele Valitsusele. Sellele järgnenud segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Iseseisvumisel oli ka teisi eeldusi: tekkinud oli rahvuslik haritlaskond, eestlaste majanduslik jõukus oli

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumise kokkuvõte

EESTI ISESEISVUMINE Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja AustriaUngari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga. Sellele järgnes segadus, enamlaste võimuhaaramine ja kodusõda lõid soodsa pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist. Eesti iseseisvumise eeldused kujunesid tegelikult välja juba varem

Ajalugu

doc

Ajaloo uurimustöö

............................................................................................................8 Balti rahvaste püüdlus autonoomia poole............................................................................... 9 Autonoomia.............................................................................................................................9 Rahvuslaste tegevus ja pingekollete kujunemine..................................................................10 Eesti bolsevike seisukoht riikluse küsimuses........................................................................11 Poliitiline areng 1917. aasta suvel.........................................................................................11 Sõjasündmused......................................................................................................................12 Oktoobripööre Eestis...............................................................................................

Ajalugu

docx

Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine?

Kuidas sai võimalikuks Eesti iseseisvumine? Eesti iseseisvumise ametlik välja kuulutamine toimus 24.veebruaril 1918 aastal. See oli pikaaegse töö tulemus. Iseseisvumisele aitasid kaasa mitmed tegurid, alustades nii eestlaste endi tegevusest, kuid abiks oli ka olukord mujal maailmas ning eriti Venemaal. Millised olid Eesti iseseisvumise eeldused ning kuidas sai see võimalikuks? Eesti iseseisvumine on otseselt seotud I maailmasõjaga, mille käigus lagunesid Euroopa impeeriumid Venemaa ja Austria - Ungari. Maailmasõja järel tekkisid Euroopa kaardile sellised uued riigid nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tšehhoslovakkia. Mõlemale, juba enne maailmasõda nõrgenenud, riigile sai maailmasõda saatuslikuks. Venemaa ebaõnn sõjas tõi kaasa protestiliikumise kasvu, mille kulminatsiooniks oli tsaarivõimu kukutamine 1917.a. veebruarirevolutsiooniga.

Ajalugu

odt

Eesti vabariigi presidendi ja L. Meri elulugu , EV iseseisvumine ja taasiseseisvumine

Ees ja perekonnanimi Eesti vabariigi loomine Eesti vabariigi taasloomine Eesti vabariigi presidendid + ühe presidendi lühielulugu Refeerat Rühm : Juhendaja : KOHT 2009 Eesti vabariigi presidenid. Konstantin Päts (23. veebruar 1874 Tahkuranna vald 18. jaanuar 1956 Kalinini oblast, Burasevo) oli Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Lennart-Georg Meri (29. märts 1929 Tallinn 14. märts 2006 Tallinn) oli Eesti kirjanik, produtsent, diplomaat, ja poliitik, Eesti president 19922001. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Toomas Hendrik Ilves (sündinud 26. detsembril 1953 Stockholmis) on eesti poliitik ja alates 9.

Ajalugu

doc

Eesti iseseisvumine

Eesti iseseisvumine I Iseseisvumise eeldused A) kultuurilised: 1) kirjakeele ühtlustamine 2) eestikeelsete raamatute ja ajakirjade levik 3) rahvusliku intelligentsi ja rahvuskultuuri kujunemine 4) rahva eneseteadvust tugevdavate suurürituste (laulupidude, rahvaluule ja vanavara kogumine) korraldamine 5) aktiivne seltsitegevus B) majanduslikud: 1) talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks 2) tööstuse areng, eriti 20.sajandi algul, mil Eesti muutus üheks tööstuslikult enam arenenud Venemaa piirkonnaks 3) algas linnade eestistumine 70 % linlasest eestlased (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed, töölised) C) poliitilised: 1) 1905.a revol äratas rahva poliitilisele aktiivsusele 2) hakati looma parteisid e erakondi 3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi

Ajalugu

Rohkem sarnaseid