Eesti kultuurilugu 19. sajandil (0)

Eesti kultuurilugu
19 sajand 
Teemad

Moderniseerumine .  Tööstusliku  pöörde. 

Talurahvaseadused . Traditsioonilise külaühiskonna 
lagunemise algus. Urbaniseerumise algus. 

Rahvusliku liikumise üldkultuurilised eeldused: Tartu 
Ülikooli  taasavamine ;  haridusreform, koolivõrgu 
väljakujunemine; teaduse areng, teadusseltsid; 
ajakirjanduse sünd. 

Rahvuslik liikumine. Liikumise pluralism. 
Kultuuripoliitilised üritused. 
Moderniseerumine. 
Tööstusliku pöörde sündmusi
19. sajand teaduse ja tehnika areng: tööstuslik pööre.
Üleminek põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda.
Turukapitalism. 18. - 19. saj. keskmes aurumootor

1760  tööstusliku pöörde algus Inglismaal ( masinad , mis suutsid 
kedrata puuvillast niiti)

1712  Newcomen´i aurumasin

1825 Avatakse esimene avalik  raudtee

1820 aastad industrialiseerumise kiire areng USA-s

1839 Fotograafia sünd

1849  Liivimaa  uus  talurahvaseadus  avab tee  raharendile  ning talude 
päriseksostmiseks

1858 asutati Narva Kreenholmi Manufaktuur

1868 Keelustatakse  teoorjus

1870 Eesti esimene raudteelõik Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin

1876 Bell  leiutas  telefoni

1895  esimeste filmide demonstreerimine

1896 Guglielmo Marconi leiutab raadio
Moderniseerumine. 
Tööstuslik pööre 19.saj II pool
Raudteede rajamise tähtsus:
 majandussidemed Venemaa ja Lätiga 
 kaubavahetuse areng - transiitveosed
 sisekaubandus, tihenes Eesti piirkondade 
omavaheline suhtlemine 
 soodustas uute tööstusettevõtete ja 
asutuste rajamist 
Moderniseerumine
Kultuur.  Haridus
Valgustusideede mõju jätk + saksa klassikaline filosoofia, 
estofiilid, ratsionalism.
Klassitsism , romantism,  realism , impressionism, fovism, 
sümbolism. Arhitektuuris 19.saj II pool historitsism 
Haridussüsteemi väljaarendamine: 
 4 astmeline - alg, põhi, kesk ja  kõrgharidus
  Haridus  – kui võimu instrument: saksastamine, 
venestamine . Riigi rolli kasv
  Kutsehariduse algus
Moderniseerumine 
Tähtsündmusi
1816- Pärisorjuse kaotamine Eestimaa kubermangus  
1819-Liivimaal pärisorjuse kaotamine
1861-Venemaal kaotatakse  pärisorjus
1838- „Rahva harta” Inglismaal
1866- mustanahalised saavad  kodanikuõigused  (USA) 
1893 – naiste  valimisõigus  rahvuslikel valimistel Uus-
Meremaal  
Moderniseerumine 
Ühiskondlik struktuur, suhted - Eesti
Kodanikuühiskonna algete teke
 Seltsiliikumine
  Ajakirjandus  - avalikkuse teke
 Suurperedest tuumikperede teke
 Klassiühiskonna ilmingud – uued 
kihid , haritlased, külarätsepad, 
möldrid, eestlastest kirikuõpetajad jt.
Moderniseerumine 
TALURAHVASEADUSED

1802 “Iggaüks” – õigus vallasvarale, põline kasutamisõigus 
talukohale

1804  Liivimaa  talurahvaseadus talurahvakohtud; piiratakse 
mõisnike omavoli

1816 Eestimaa talurahvaseadus – talupoegadele isiklik vabadus

1819 Liivimaa talurahvaseadus (+ Saaremaal), perekonnanimed

1849 Liivimaa  talurahvaseadus – maa endiselt mõisnike oma, kuid 
määratakse kindlaks kasutamise viis – rent

1856  Eestimaa talurahvaseadus – rendikorraldus

1863 passiseadus. 

1865 keelatakse teorendi  nõudmine . 

1860 ndad aastad - maade päriseksostmise  buum , 
väljarändamine. Kõrvuti talude päriseks ostmisega tekkis 
talupoegadel võimalus linnadesse töölisteks siirduda.
Moderniseerumine
HARIDUSREFORMID (1)
 Järjepidevalt arenev koolivõrk Eesti 
alal hakkas kujunema pärast 1816; 
1819.a. talurahvaseadusi, seadused 
sisaldasid nõudeid ka koolivõrgu 
väljaarendamiseks. 
 haridusreformide  eesmärk: 
koolivõrgu laiendamine ja hariduse 
korraldamisel riigi osa tugevdamine
Moderniseerumine 
HARIDUSREFORMID (2)

1802 asutati Venemaa  Rahvahariduse  
Ministeerium, millele allutati kõik koolid peale 
Maria asutiste. 

Ministeerium töötas välja uue 
haridusseaduse ja  koolikorralduse  alused. 
Avalik õppeasutuste süsteem / peamiselt 
linnades 
Moderniseerumine
HARIDUSREFORMID (3)
LINNADES 

elementaarkool – 2 aastat / madalam aste; 

maakonnalinnas maakonna e. kreiskool – 3 
klassi; 

kubermangulinnas kubermangu gümnaasium 
– 3 klassi; 

õpperingkonnas ülikool. (Tartu Ülikool 1802)

Avalike õppeasutuste vähesuse tõttu tegutsesid linnades ka 
eraõppeasutused. Kõik koolid olid ettenähtud eranditult ainult 
poeglastele. 

Tütarlastele asutati Tallinnas, Tartus ja  Pärnus  kaheklassilised 
tütarlaste koolid
Moderniseerumine
HARIDUSREFORMID (4)
MAAPIIRKONDADES
2 astmeline 
vallakool 

kihelkonnakool. 

Läänemere kubermangude haridussüsteemi eripära: tugines 
eraldi seadusandlusele, koolides toimus õppetöö (kuni 
venestamiseni) kohalikus keeles, kooliadmin. koosnes 
baltisakslastest. Venemaa Rahvahariduse  Ministeeriumi võim 
käis ainult linna tüüpi õppeasutuste üle
TARTU ÜLIKOOL (1)
1802 TARTU ÜLIKOOLI TAASAVAMINE JA TEGEVUS:
Kuni 1919 TÜ arengul 4 perioodi: 
1). 1802 – 1820 taasavamise ja organisatsioonilise 
väljakujunemise periood /  1803  kinnitati põhikiri, lai 
autonoomia .
2). 1820 – 1865 TÜ teadusliku õitsengu ajastu, mil tema mõju 
Venemaa
teaduse ja kõrghariduse arengule oli suurim, domineeris 
valgustuslik suund / 1821 – 1865 TÜ juures tegutses 
Professorite Instituut – “tootis” õppejõude Venemaa 
kõrgkoolidele.
3). 1865 – 1889 konservatiivsem suund, töötas 1863.a. 
põhikirja alusel. Domineeris  baltisaksa  konservatism. Teaduse 
tase kõrge, kuid vähene osakaal vene teaduse üldarengule.
4). 1889 – 1918 venestamine, vene õppekeel, vene õppejõud, 
teadlased. Õppejõudude vahetusega tase  ajutiselt  langes.
TARTU ÜLIKOOL (2)

Ülikooli ehitised: peahoone, tähetorn, 
anatoomikum, kliinik, raamatukogu.

Teaduskeskus

TÜ baltisaksa kultuurielu keskpunktiks. 

Joonistuskool 

Karl Morgensterni TÜ  Kunstimuuseum  (1803)

Täna Klassikalise Muinasteaduse  Muuseum
TARTU ÜLIKOOL (3)

eestlastest ülikooli 
õppejõud - eesti 
keele lektori 
kohtadel 
keeleteadlased

K. A. Hermann  ja 

M. Veske. 

D. H. Jürgenson 
TARTU ÜLIKOOL (4)
Eesti Üliõpilaste Selts   1889. aastal alanud 

1873–1881 tegutses 
venestuslaines muudeti 
selts Vironia nime all
tavaliseks kõrgemaks 

1883 registreeritakse 
õppeasutuseks 
ametlikult Tartu 
Imperatorski Jurjevski 
ülikooli juures 
Universitet 

1884. aastal pühitseti 
Eesti Üliõpilaste Seltsi 

1895 kehtestati 
lipp , sini-must-valge 
õppekeeleks vene keel 
trikoloor.
Teaduse areng, teadusseltsid
1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus)
Antakse välja saksakeelseid toimetisi. Ilmub saksa- ja eestikeelse
rööptekstiga “Kalevipoeg” (1857–1861). Seltsi eeskujul asutatakse ka
mujal Eestis  teaduslikud  seltsid: nt. Viljandi Kirjanduslik Selts jt.
Eesti vanim tänini tegutsev selts töötab vaheaegadeta kuni 1950,  taastati
1988. aastal 
1872 – 1893 Eesti Kirjameeste Selts 

Selts arendab eesti keelt ja eestikeelse kirjanduse 
väljaandmist. Antakse välja EKmSi Aastaraamatut, 
millest kujuneb esimene eestikeelne teaduslik 
perioodikaväljaanne. 
Rahvusliku liikumise eeldused:

uus põlvkond, kes olid sündinud vabana 

talude päriseksostmine 

oma  haritlaskonna  kujunemine 

rahva haridustaseme kasv 

mõisa mõju vähenemine seoses 
vallaseadusega
RAHVUSLIK ÄRKAMINE (1)
19. sajandi II pool. Rahvuslikud liikumised samal ajal ka Euroopas 
–  suunatud  rahvusliku  rõhumise  vastu.  Eestis  rahvuslik  ärkamine   
seotud peamiselt organisatsioonide ja  seltside  üritustega:
 laulumänguseltsid,  pasunakoorid, 
põllumajandusseltsid
  laulupeod : (I 1869 Tartu; II 1879 Trt; III 1880 Tln.; 
IV 1891 Trt; V 1894 Trt; VI 1896 Tln.) 
 ajakirjandus: 1857 “Perno  Postimees ”, 1878 “Sakala”; 
 Aleksandrikooli liikumine 1869 – 1888
 liidrid: J.W. Jannsen, J.  Hurt , C. R. Jakobson, J. Köhler, 
M. Veske, H. Treffner jt.
Johann  Voldemar  Jannsen
(1819 - 1890)
 1857 „Perno Postimees“

  
1864 „Eesti Postimees“ 
 1865 Vanemuise laulu-ja mänguseltsi 
loomine
 1869 I üldlaulupeo korraldamine
 1870 Eesti Põllumeeste Selts 
Jakob Hurt
(1839 - 1907)
 1869- avakõne I üldlaulupeol (rahvusidee)
 1872- Eesti Kirjameeste Seltsi I president  
 1872- Eesti Aleksandri kooli peakomitee 
president  
Carl Robert Jakobson
( 1841  - 1882)

1868 esimene isamaakõne – "Eesti 
rahva valguse-,  pimeduse - ja koiduaeg" 

Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi 
president

koostas  kooliõpikuid  

1878 „Sakala“  
Ärkamisaja tulemused

teatri  alged  –  Vanemuine , Estonia

Eesti esimesed draamateosed: L. Koidula

kirjandus -  rahvusromantiline  isamaalüürika: 
Lydia Koidula, Mihkel Veske, Ado Reinvald 

koorimuusika - Aleksander Kunileid 

eesti keele arendamine ja eestikeelse 
kirjanduse väljaandmine –  EKmS  

rahvaluule  ja  etnograafilise  materjali 
suurkogumine 
VENESTAMINE:
 
1885 uus koolireform – vene õppekeel / ainult 
usuõpetus  eesti keeles 
 1886   asjaajamine  vene keelde
1889 Tartu Ülikool – õppetöö vene keeles 
Vene õigeusu kiriku mõju kasv: ~ 100 000 eestlast 
õigeusku. 
Jätkusid ka rahvuslikud üritused: 
 Eesti Üliõpilaste Selts / W.  Reimann ; 
 1896 “Postimees” – J. Tõnisson . 
 1888 J. Hurt – rahvaluule kogumine. 
 Laulupeod / IV; V; VI.  
 Karskusliikumine.
1832  võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus, millega luterlik 
kirik  kaotas oma priviligeeritud seisundi Eesti- ja Liivimaal.
allikaid:

Eesti talurahva ajalugu, I köide, Tln., 1992. 

Tartu Ülikooli ajalugu, II osa  1798  – 1919, Tln., 1982.

Andresen, L. Eesti rahvakoolid 19.sajandil (kuni 
1880.aastate koolireformini). Tln., 1974

Karjahärm, T.,  Sirk , V. Eesti haritlaskonna kujunemine ja 
ideed 1850 -1917. Tln., 1999

Telemaatika ajalugu 
http://www.eenet.ee/EENet/201.html

Eesti kultuurilooline veeb: 
http://kreutzwald.kirmus.ee/et/lisamaterjalid/ajatelje _m
aterjalid?table= Events &group=3&page=1

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17
• Slide 18
• Slide 19
• Slide 20
• Slide 21
• Slide 22
• Slide 23
• Slide 24
• Slide 25