Palju aitas edasi Üllar Saaremäe Rakvere teatrist. Tasapisi tulid rollipakkumised, siis neli aastat õpinguid Viljandi kultuuriakadeemia lavakunstide osakonnas. Sel suvel anti talle kätte auga väljateenitud diplom näitleja erialal. Ema teab: ,,(8) Alole oleks võinud komistuskiviks saada just kõrguse ja raskusega seotu ja ega seal siis ainult lavakõnet ei harjutatud, kavas olid ju ka lavaline võitluskunst ja akrobaatika." Ka Alo ise usub, et Viljandis kasvas ta tublisti pikemaks. Vaimus. ,,Ma ise loodan väga, et see on mul amet kogu eluks. (9) Praegugi võtan akadeemias Leelo Talvikult klassikalise hääleseade eratunde," räägib Alo. Perel on juba ka oma väike teatritraditsioon: Alo hing on rahul, kui ema ja isa esietendusel saalis istuvad. ,,Mulle meeldib väga rännata, seljakott seljas, olla täna siin, homme seal," räägib Alo. Kõige sagedamini viib tema tee sõprade juurde, sest nood on talle väga olulised
aasta detsembris kooli paremuselt 2. õpilasena. Üldhinnangus tõstis Reimanit eriti esile usuõpetaja A.v. Stryk. Et gümnaasiumi astumiseks oli vaja ladina keelt, õppis Villem Reiman seda 5- rublase semestrimaksu eest eraldi. Ometi oli seda gümnaasiumi jaoks vähe, ja kui ta 1878. aasta jaanuaris 16- aastase poisin Pärnu gümnaasiumi astus, ei pääsenud ta kaugemale kui kvartasse (neljandasse klassi). Kreiskoolis õppimisega aegu oli V. Reimani Viljandis pikemat aega elanud praegusel Tallinna tänaval endises Kohvri, praeguses Tartoffi majas nr. 27. V. Reimani õppimistingimused Viljandis olid suhteliselt rahuldavad. Pärnu gümnaasium oli alles 1877. aastal arendatud täielikus 7- klaasiliseks gümnaasiumiks. Seal õppis 1878. aastal I semestril 239 õpilast. Õppemaks oli maalastel 40 rubla aastas + 2 rubla võimlemisõpetuse eest. Õpilaste enamiku moodustasid linnakodanike ja aadlike lapsed, kuna
Uno Naissoo elulugu ja looming Uno Naissoo sündis 25.03.1928.a. Viljandis ja suri 5.01.1980.a. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat, paljude lauluvõistluste võitja. Rahva südamesse on jäänud tema muusika, kolleegide silme ette aga mõnusa olemisega lühemat kasvu mees, kel jätkus tähelepanu ja südamesoojust kõigi tuttavate jaoks. Ja ikka kiirustas ta kuskile: koolist ansamblite, orkestrite juurde, raadiosse, televisiooni, Heliloojate Liidu noortesektsiooni... Ütles, et paneb töö käima.
-kujusid, altareid, reliikviaid jne. * Tartus läks mitmesajaliikmeline inimhulk 1525. a Melchior Hoffmanni juhtimisel Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse, linnarahvast sai surma kaks eestlast ja kaks sakslast, toomkirik ja toomhärrade majad ning all-linna kirikud rüüstati põhjalikult. Raad hakkas Hoffmanni kartma, et astutakse ka nende vastu välja ja Hoffmann sunniti Tartust lahkuma * Järgnevalt toimus pildirüüste ka Viljandis, Narvas ja Uus-Pärnus, rüüstamise ja pideva surve tagajärjel lakkas osa kloostreid tegutsemast. * Vana-Liivimaal suutsid reformatsioonivastased jõud osa oma positsioonidest säilitada, selles oli suur panus ordumeister Plettenbergil.1525. aastast alates jätkas Liivi ordu oma tegevust iseseisvana, sest Saksa ordu reformatsiooni tagajärjel Euroopas likvideerus. * Kuigi enamik vasalle läks protestantismi poolele üle, jäi reformatsioon oma poliitilises
Hariduse ja kultuuri areng XIX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses Majanduse vilgas areng ja sellega seoses kujunev rahvuslus, põhjustasid vaadeldaval perioodil, XIX sajandi lõpu ning XX sajandi alguse, kultuuri kiire arengu. Mõjutatuna saksa ja vene kultuurist, oli eesti kultuurist saamas professionaalne rahvuskultuur, osake Lääne-Euroopa kultuuriruumist. Riiklikus koolisüsteemis venekeelne õpetus säilis, ent 1905.aasta revolutsiooni tulemusena lubati emakeelsete erakoolide rajamine suur samm hariduselus. 1870. alghariduse alal algasid põhjalikud ümberkorraldused kohustuslikuks muutuks vallakool. Sellega seoses tuli rajada hulgaliselt uusi koole. Tekkisid üldained kirjutamine, arvutamine ja maateadus. Tänu sellele said kirjaoskuskoolidest üldhariduskoolid. Nagu mainitud, hakkas levima eestikeelne haridus. Kasutusele võeti hulgaliselt uusi õppevahendeid, s.h geograafilised kaardid, gloobus, arvelaud, seinatahvel. Algkoolide raud...
Sissejuhatus Viljandi Naftabaas OÜ tegeleb diislikütuse ladustamise- ning hulgimüügiga. Naftasaaduste terminaal asub Viljandis aadressil Reinu tee 18. Samal territooriumil tegutseb Texor OÜ, mis käitleb lisaks diislikütusele ka bensiini oktaanarvuga 95 ja 98. Nagu ka diiselkütus on bensiin kergesti süttiv plahvatusohtlik kemikaal, millega kokkupuute korral võib saada tõsiseid tervisekahjustusi. Suurõnnetuse ohuga ettevõtted jagunevad A-ja B-kategooria ettevõteteks, Viljandi Naftabaas OÜ kuulub B kategooriasse. Tulekahju mahutipargis on raskete tagajärgedega
Nagu mainitud oli J. Köler eesti rahvusliku kunsti rajaja. Ta oli päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele, sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Ta sündis Viljandimaal sauniku pojana aastal 1826. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesises õppis maalriametit. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali ja kutse ajaloomaali erialal. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. Oli muuhulgas tsaar Aleksander II tütre joonistusõpetaja. 1867 sai professoriks. Kodus Eestis käies
sakslasedbaltisakslasedeestlased). · Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische Gesellschaft) tegevus. Rahvuslikult tähtsad sündmused ärkamisajal · 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne · 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine · 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe" väljaandmist · 1868 keelustatakse teoorjus · 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus · 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala. Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel. · 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti Jaani koguduse pastoriks · 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi sinimustvalge lipp · 1882 C. R. Jakobsoni surm Voolud · 3 peamist voolu Saksameelne Venemeelne Eestimeelne · Saksameelne Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen. Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et ühiselt vastu seista venestuspoliitikale.
toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused, samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Johann Köler (1826-1899)- maalikunstnik Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias, lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis
Hollandi vastu. See on Eesti suurim jalgpallistaadion. A. Le Coq Arena on ühtlasi jalgpalliklubi FC Flora koduväljak. Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati 3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu. Kadriorus on istekohti 5000 pealtvaatajale ja erinevalt A. Le Coq Arena staadionist peetakse seal regulaarselt ka kergejõustikuvõistlusi. Eestis on sõpruskohtumisi peetud veel ka KohtlaJärvel, Kuressaares, Narvas, Pärnus, Tartus Valgas ja Viljandis. Fännid Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on Jalgpallihaigla, millel on üle 600 liikme. Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse ja lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja klubidega". Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina A. Le Coq Arena lõunapoolsele otsatribüünile.
emta.ee/doc.php?18962) Kaubanduses natsionaliseeriti kõik suuremad kauplused ja hiljem ka väikesed nn. perepoed, mis varustasid elanikkonda igapäevaste toidu- ja tarbekaupadega. ( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 25. augustil loodi Eesti NSV Kaubanduse Rahvakomissariaat, kelle juhtimisele allutati kaubandus. 1940. aasta sügisel moodustati kaubanduse kohapealseks juhtimiseks kuus kaubastut: TALLINNA TOIDUKAUBASTU, TALLINNA TÖÖSTUSKAUBASTU ja segakaubastud TARTUS, NARVAS, VILJANDIS ja PÄRNUS .( http://muuseum.mkm.ee/kaubandusal1940.html) 1944. aasta septembris kui Vene väed vallutasid Tallinn alustas tegevust Tallinna Toidukaubastu. Kuni 1944. aasta novembrini varustas Toidukaubastu elanikkonda ainult leivaga, alul tasuta, hiljem kaardisüsteemi alusel. 1. novembrist 1944 viidi sisse kaardisüsteem lisaks algselt leivale ja seejärel ka liha- ja kalatoodetele, rasvainetele, suhkrule ja teistele toiduainetele. Kaardisüsteem kehtis kuni 1947. aasta
Kust saada nõu ja abi? Ø AlAnoni pererühmad: o Rühma võib tulla igaüks, kes kannatab või on kannatanud sellepärast, et lähedane inimene joob. o AlAnoni rühm aitab alkohooliku lähedasel võita oma hirme ja ebakindlust. o Eesmärk on distantseeruda alkohoolikust see ei tähenda ilmtingimata alkohooliku mahajätmist, vaid nt seda, et lähedane laseb alkohoolikul ise vastutada oma joomise tagajärgede eest. o Elavrühmad Tallinnas, Viljandis ja Paides + internetirühm Kust saada nõu ja abi? Ø ATL (Alkohoolikute Täiskasvanud Lapsed): o Meeste ja naiste anonüümne sõpruskond, mille liikmed tahavad terveneda, teadvustades endale oma hävitavaid käitumismalle. o Jagatakse üksteisega oma kogemusi, jõudu ja lootust . o Elavrühm Tallinnas + internetirühm Kasutatud Kirjandus 1. Hellsten, T. 2006. Jõehobu elutoas. Tallinn. Pilgrim. 2. 2005. Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tartu. OÜ Dada AD. 3. 2008
Vallal oli ka oma eelarve ning vallavalitsus kui ka vallakohus vabanesid mõisniku kontrolli alt. 2. "Perno Postimees" on 1857. aastal Pärnus ilmunud nädalaleht. 3. "Eesti Postimees" on 1864. aasta Tartu ajaleht 4. "Sakala" on 1878. aastal ilmunud ajaleht, kus tähtsustati haridust ja arvestati ühiskondlike olusid. 5. "Vanemuine" on Jannsenite perekonna algatusel loodud 1865. aastal laulu- ja mänguselts. 6. "Estonia" on laulu- ja mänguselts Tallinnas. 7. "Koit" on laulu- ja mänguselts Viljandis. 8. "Kannel" on laulu- ja mänguselts Võrus. 9. "Endla" on laulu- ja mänguselts Pärnus. 10. Esimene üldlaulupidu on 18-20. juunil 1869 toimunud laulupidu Tartus. Esitati Kunileiu "Mu isamaa on minu arm" ja "Sind surmani" ning Paciuse "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Laulupeo tähtsus oli, et see oli esimene kord, kus eestlased said kokku tulla. See kasvatas rahvuslikku kokkukuuluvustunnet ja andis jõudu ning julgust tulevikuks. 11. Eesti Aleksandri kool on 1874
rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater 1869 korraldas baltisaksa laulupidude eeskujul üldlaulupeo , seda käis vaatamas kuni 12 000 pealtvaatajat Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartus, Pärnus, Viljandis ja Võrus( 1900. a. Oli neid üle 40-ne) Eesti Kirjameeste Selts(1872-93 Tartus) EKS arendas eesti keelt ja kirjandust, korraldas rahvaluule ja etnograafilise materjali kogumist ning eestikeelse kirjanduse väljaandmist Eesti Üliõpilaste Selts ( 1883 ) 23. veebruar 1884 pühitseti sisse Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp Ärkamisajal sündis eesti poliitika Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda
Tallinna Tehnikaülikool kammerkoor kuuleb Eesti Kooriühingusse ja Eesti Kammerkooride Liitu. Sel suvel käis TTÜ Kammerkoor Hollandis, Utrechtis koorimuusikafestivalil "Europa Cantat" ning osales seal madalmaade-flaami polüfoonilise muusika ateljees. Samuti võeti osa äsjatoimunud üldlaulupeost, nii sega- kui ka valikooride kategooriates. Novembris 2008 korraldasid nad püha Cecilia päeva kontsertide sarja, mille käigus esineti Tallinnas, Tartus ja Viljandis ning esitasitati koos instrumentaalkoosseisuga Henry Purcelli oodi püha Cecilia päevaks. On antud välja ka CD ,,Elu põhjataeva all" 2006 aastal. Lootsin kontserdist palju, kava paistis pealkirjade järgi põnev. Aga pettusin hoopis paljudes asjades. Lauljaid oli päris palju, umbes 40. Kammerkoori kohta on see päris palju. Mulle meeldisid ka tüdrukute kleidid, need olid roosad ja ...Poistel olid mustad ülikonnad. Kava kaks esimest koraaliviisi olid seatud Cyrillius Kreegi poolt
rahvuslik püsimajäämine, erinesid nende nägemused selle saavutamisest. Hurt oli hariduselt teoloog ning sellisena esimesi eesti soost kirikuõpetajaid. Ta pooldas mõõdukat koostööd baltisaksa klerikaalsete ringkondadega võitluses tsaaririigi venestuspoliitika vastu. Jakobson seevastu vihkas kirikut ja sakslasi üle kõige ning oli pigem valmis koostööle minema keskvõimuga. Oma vaateid propageeris ta oma Viljandis ilmunud ajalehes ,,Sakala". 19. sajandi teine pool oli eesti kultuurile üpris lootustandev. 1862. aastal oli ilmunud ,,Kalevipoja" rahvale mõeldud trükk, ilmusid mitmed eestikeelsed ajalehed, mis kajastasid erinevaid nägemusi rahvusliku edasiliikumise teemadel. Toimisid seltsid ning rahva hariduslik olukord paranes üha. 1869. aastast alates hakkasid toimuma üldlaulupeod, mille tähtsust eesti natsiooni ehitamisel ja säilitamisel ei saa kuidagi alahinnata ka 20. sajandil.
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
Scoutspataljon kaitseb vajadusel Eesti Vabariigi iseseisvust, rahvast ja demokraatlikku riigikorda ning on abiks katastroofide korral Eesti piires. Scoutspataljon on valmis osalema NATO, ELi ja ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning rahvusvahelistel õppustel, esindades Eestit NATOs teiste liikmesriikidega. Samuti täita ka BALTBAT-I Eesti-poolseid kohustusi. Vabadussõjas saavutatud võidus oli tähtis roll nii Eesti ohvitserkonnal kui ka sõjaväel, kelle hulka kuulus ka Viljandis 1918. aastal loodud Scouts-rügement. Selle asutaja oli Henry C. Reissar ning väeosa formeerijaks ja lahingujuhiks oli staabikapten Friedrich-Karl Pinka. Scoutspataljoni põhiülesanneteks on: Reservüksuste ettevalmistamine ajateenijate väljaõppe kaudu. Väljaõppe administratiivne ja tagalatoetus. Sõjaaja ja reservüksuste formeerimise ettevalmistamine ja läbiviimine. Luureinformatsiooni kogumine ning selle töötlemine ja analüüsimine.
Vaimsesse kultuuri tõi pöörde ristiusu vastuvõtmine. Linnad ja kaubandus Linnaelu korraldus Linna õiguslikuks aluseks oli linnaõigus tagas linnakogukonnale autonoomia ja eristas seda ümbritsevast keskkonnast: * linnakodanike isiklik vabadus, * eraomandi ja pärimisõiguse kaitse Põhimõttele ,,linnaõhk teeb vabaks" said linna põgenenud aasta ja pühe päeva möödudes vabadeks inimesteks. Lübecki õigus Tallinnas, Rakveres ja Narvas Riia õigus Tartus, UusPärnus, Viljandis, Paides ja Haapsalus VanaPärnus kehtis kohaliku päritoluga piiskopiõigus. Linnakogukonna liikmeks sai iga vaba inimene, kui elas püsivalt linnad ja maksis kodanikumaksu. Kohustusteks vahiteenistus, linna sõjaline kaitse, osavõtt linna vajalikest töödest ja maksude maksmine. Nende üle võis kohut mõista ainult linna kohtus ja nad tohtisid linna piires tegeleda käsitöö ja kaubandusega, nad olid vabastatud tollimaksudest, võisid kasutada linna metsi, heina ja karjamaad.
Tõsi on see ,et elamus pole sellest vähenenud mitte grammigi , sest Ruja on hinges siiani . Käisin 17. august 2008 vaatamas rockooper Rujat . Käisin kontserdil koos oma vennaga . See kuidas ma üldse kaasa sain on omaette ooper , sest mulle öeldi 2 tundi enne väljasõitu ,et ma saan ka minna ,sest venna üks sõber ütles alt ära . Teel Tartumaale juhtus veel üks naljakas lugu . Kuskil peale Pärnut võtsime ühe tuttava veel peale ja Viljandis avasta ta ,et pilet on maha jäänud . Alguses arvasime ,et ta teeb nalja ja naersime laginal . Kui ta ütles ,et räägib tõtt oli probleem missugune. Kontsert algas 20.00 ja meie olime mõni tund enne seda veel teel Pärnusse pileti järgi . Napilt läks aga õigeks ajaks kohale jõudsime ning see elamus , mis kohapeal tekkis on seletamatu . Seda ei ole võimalik panna sõnadesse , vähemalt ei suuda mina seda hästi teha . Ruja lauludes on oma kindel
1866. aasta esimesel poolel andis kodutunde keisri venna tütrele ning töötas koduõpetajana ka välismaise päritoluga kõrge riigiametniku peres.1867. lõpetas koolides töötamise ja ka enamus eratunde jättis ära. Nüüd hakkas ta kirjutama, sest ta lootis raamatutest head sissetulekut. 1871 asus Jakobson elama Tallinna, kuid ei saanud ka seal luba eestikeelse ajalehe asutamiseks. 18721874 töötas Jakobson Vana- ja Uue- Vändra valla kirjutajana. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks. Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut. Ühiskondlik tegevus : Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid. Ta avaldas esimese eestikeelse põllumajanduse õppe- ja käsiraamatu Teadus ja Seadus põllul (I osa 1869) ning raamatud
Tagajärjed- Taani müüs oma alad Eestimaal Liivi ordule, algas maarahvast laialdane karitamine, nende õigusi ignoreeriti peaaegu täielikult 5.Linnad ja kaubandus: Keskaegsed 9 linna- Tallinn, Rakvere, Narva, Haapsalu, Paide, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi. Linnaõigus on linnas kehtivate seaduste kogum e. linna põhiseadus. Eestis kehtisid Lüübeki linnaõigus Tallinnas, Narvas ja Rakveres, Riia linnaõigus Tartus, Viljandis, Paides, Uus-Pärnus ja Piiskopiõigus Vana-Pärnu, Haapsalu. Gildid ja tsunftid- Gild on kaupmeeste kutseühing, tähtsaim oli Suurgild (koondas jõukaid kaugkaupmehi, kelle hulgast valiti ja rae liikmed) , Mustpeade Vennaskond (ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle) , tähis sest kaitses liikmete huvisid, abistas ja toetas häda korral, korrandas seltsielu ja pidusid ; Tsunft käsitöömeistrite kutseühing,
(Kunileidi vend)(,,Ellerhein", ,,Kaunimad laulud"), Aleksander Eduard Thomson (,,Kannel") Laulu- ja mänguseltsid · Kõige esimene lauluselts tekkis 1865, mille nimi oli Revalia. See tekkis Kaarli kiriku juurde loodud meeskoorist. See ei tegutsenud väga pikalt. · Tallinnas Estonia · Tartus Vanemuine kõige mitmekülgsem. Korraldasid esimese laulupeo. See oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50ndale aastapäevale. · Viljandis Koit · Narvas Ilmarine · Pärnus Endla Seal tegeleti eelkõige koorilauluga, hiljem ka lavastati näidendeid. Esimene laulupidu Pealtkuulajaid oli umbes 50 000. Kokku registreeritud 46 koori ja 5 orkestrit. Esimene kuni kolmas laulupidu olid esindatud ainult meeskoorid. Kava koosnes põhiliselt Saksa lauludest, eesti keelse tekstiga. Juhatasid koore Jannsen ja Kunileid. Kaks päris Eesti laulu olid: ,,Mu isamaa on minu arm", ,,Sind surmani". Aleksander Saebelmann - Kunileid
1) Rühmitused "Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Villem Ridala, Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele. "Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase (1886-1971) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kuj...
pasunakoorid. 1865 Tallinnas I lauluselt ,,Revalia".Kujunes Kaarli kiriku meeskoorist, kuhu võeti juurde ka naised. 2 õpetajate seminari: Tartus ja Valgas, viimase juhatajaks Janis Cimze. Tema seminarist on pärit meie kõige esimesed asjaarmastajad heliloojad, Kunileid, Saebelmann, Thomson. Muusika ja laul olid tema jaoks olulised. Käsitsi kirjutati noote ümber. Olulisel kohalid olid laulu- ja mänguseltsid.1865 ,,Estonia" Tallinnas ja ,,Vanemuine" Tartus, ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas, ,,Endla" Pärnus. Tegeldi peamiselt koorilauluga, hiljem lavastati ka näidendeid. Kõige mitmekülgsem oli ,,Vanemise" tegevus. I üldlaulupidu toimus 1869 Tartus, see oli pühendatud Liivimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 50. Aastapäevale. Välja jäid Lääne- ja Saaremaa. Kohal olid 46 koori ja 5 pillikoori. I-III laulupeol ainult meeskoorid ja pillikoorid. Kava koosnes peamiselt saksa lauludest, eestikeelse tekstiga
haridusolude parandamist. 1870 a algul tuli ta tagasi Peterburist Eestisse, ostis endale Uue-Vändrasse Kurgja talu, kavatsedes täielikult pühenduda põlluharimisele. Kuid põlluharimise kõrvalt jätkas kirjutamist. Temast sai ka Põllumeeste seltsi president. Ta pidas kolm tähtsat isamaakõnet. 1863 „ Eesti rahva valguse-, pimeduse- ja koduaeg“, 1870 „võitlemised eesti vaimupõllul“ ja „Nõia usk ja nõia-protsessid“. 1878. A andis välja Viljandis „Sakala“, mis kujunes kiiresti kõige loetavamaks väljaandeks. Pööras tülli Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. 1881 a Eesti Kirjameeste Seltsipresident. 500 kroonisel rahatähel. 1880-del Suur Lõhe Venestamine ja uus rahvuslik tõus Venestamine: Aleksander III võimuletulekuga muutus oluliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Senisest hoopis
Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia eriala...
Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid. Uno Naissoo Uno Naissoo sündis 25.03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit, akordioni, kontrabassi ja althorni ja
toomhärradest) > kihelkonna koguduse preestrid. Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid
Juhan Kunder (1852 1888) Juhan Kunder (26. detsember 1852 Holstre vald 24. aprill 1888 Peterburi) oli eesti näitekirjanik, luuletaja ja pedagoog. Ta oli Tartus ja Viljandis koolmeister, kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi, tegutses Aleksandrikooli liikumises ning kogus aktiivselt rahvaluulet. (Vikipeedia) Oma aja mainekamaid pedagooge, folklorist, kirjandusloolane, lastekirjanik ja ühiskonnategelane Juhan Kunder sündis Viljandimaal Holstre vallas taluperemehe pojana 26. dets 1852. Lõpetas 1875 Tartu õpetajate seminari. Töötas õpetajana Tartus ja Rakveres, 1886 läks edasi õppima Kaasanisse, seejärel Peterburi. haigestus seal tüüfusesse ja suri 24
RINDLAUSE KIRJAVAHEMÄRGID 1. Pane puuduvad kirjavahemärgid. 1. Tuba oli korda tehtud külalised olid tulekul. 2. Ärkasin kell seitse kui jäin uuesti magama. 3. Koer hakkas haukuma aga kedagi ei tulnud. 4. Väike tüdruk virises ta ei tahtnud piima. 5. Ma ei kuulanud eile uudiseid ega lugenud ajalehti. 6. Ema tahtis maale sõita ent jäi bussist maha. 7. Päike hakkas paistma ning see tegi tuju paremaks. 8. Kell on kuus järelikult tulevad vanemad kohe koju. 9. Homme on kontrolltöö see tähendab vähemalt kaht tundi õppimist täna õhtul. 10. Kompromiss oli saavutatud niisiis võisid kõik rahul olla. 11. Ma ei teinud poppi vaid olin haige. 12. Kõht oli täis meel rõõmus mida võis veel tahta? 13. Jaak vaatas igaks juhuks seljakoti üle kõik vajalik oli olemas.14. Pidu toimub reedel see on 10. detsembril. 15. Eestimaal on kauneid ajaloolisi paiku Otepääl ootab ekskursante linnamägi Haanjas kõrgub Suur Munamägi Viljandis tuletava...
Suure tähtsusega oli Johann Köler, kes sai tuntuks rahvusliku maalikunsti arendajana. * rahvaloomingu kogumine Sajandi lõpus algas Jakob Hurda üleskutsel innukas rahvaluule kogumine. Mitmed heliloojad algatasid suurema kampaania eesti rahvaviiside kogumiseks ja säilitamiseks. * eesti autorite helilooming Asjaarmastajate autorite koorilaulud rikastasid eestikeelset repertuaari. * seltside tegevus 1865. a. Tartus ,,Vanemuine" Tallinnas ,,Estonia" 1869.a. Viljandis ,,Koit" 1873.a. Narvas ,,Ilmarine" 1878.a. Pärnus ,,Endla" Johannes Kappel (1855-1907) Oli esimene kõrgema haridusega muusik Eestis. Pärit Raplast köster-organisti ja kooliõpetaja perest. Lapsepõlv ja kooliaastad möödusid Paides. Peale Petrerburi Konservatooriumi lõpetamist jäi sinna tööle. Mõnel laulupeol ta Eestis ka dirigeeris. On kirjutanud umbes 50 koorilaulu. Tuntumad on ,,Ööbik" ja ,,Ma teretan sind, hommik". Miina Härma (1864-1941)
Maanõukogu otsused 15.11.17 ja nende tõlgendused, Maanõukogu laialiajamine. Baltisakslaste poliitilised sihid ja kontaktid eestlastega. Aastavahetusnõupidamised Tallinnas. Esseerid ja Eesti Töövabariik. Sammud iseseisvumise suunas: pinnasondeerimine Vene erakondade ja välissaatkondade juures, välisdelegatsioon, Eesti Asutava Kogu valimised. Päästekomitee loomine ja Iseseisvusmanifesti koostamine. Võimu ülevõtmine maakondades; iseseisvuse väljakuulutamine Pärnus, Viljandis ja Paides. Tallinnas sündmused 24.–25.02.1918. Päästekomitee päevakäsud ja Ajutise Valitsuse moodustamine Poliitilise mõtte areng 1917: Vene föderatsioon, Balti puhverriik, enesemääramise idee. Poliitilse mõtte areng 11.–13. (24.–26.) märtsil toimub Tartus Eesti maakondade ja linnade esindajate nõupidamine Eesti saatuse üle. Osalevad J. Tõnisson, K. Päts, O. Strandmann jt. Nõutakse autonoomiat vaba Venemaa koosseisus, eestlaste asuala ühendamist Eesti- ja Liivimaal J
Järgarvud (mitmes?), kirjutatakse araabia numbritega, mille järel on punkt, või Rooma numbritega: 3. kohal, 1950. aastad, XXI sajandil, II osa Sõnaühendis selgub kääne nimisõnast ja arvsõna käänet ei ole vaja osutada: 42 kuulajale. AGA kui sõnaühendit moodustavad arvsõna ja nimisõna asuvad lauses teineteisest kaugel, siis tuleb osutada ka arvsõna käändetunnus: 5-le uue kaardi omanikule. 5 KIRJAVAHEMÄRGID Nii poisid kui ka tüdrukud mängisid õues. Ma ei ole käinud Viljandis ega Võrus. · Sidesõnade kuid, vaid, ent, aga ette pannakse koma. Ta on väike, aga (ent, kuid) tubli. Kellakapist ei tulnud välja lammas, vaid hoopis hunt. · Kui kokkuvõttev sõna või fraas on enne loetelu, siis pannakse koolon. Kohal olid kõik meie klassi poisid: Uku, Teet, Erki ja Mati. · Kui kokkuvõttev sõna või fraas on pärast loetelu, siis pannakse mõttekriips. Kaamel, känguru ja metssiga - need loomad mulle meeldivad.
a. nimetati Tartut juba linnana (Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel Vana-Pärnu, Haapsalu, Uus-Pärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised - Linnade kaitseks rajati linnamüürid. - Hakati rajama kivilinnuseid. * kastell-linnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku- ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. saj-st valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse
(Riia linnaõigus, mis oli saadud Hamburgist). · Linnad olid veel VanaPärnu, Haapsalu, UusPärnu, Paide, Viljandi, Narva, Rakvere. Arhitektuur. 1. Ilmalikud ehitised, mis olid peamiselt kaitseehitised Linnade kaitseks rajati linnamüürid. Hakati rajama kivilinnuseid. * kastelllinnus korrapärase nelinurkse müüriga linnus, näiteks Toompeal. * tornlinnused (Paide ordulinnus) * ordulinnused, näiteks Viljandis. 2) Valitsevaks oli kiriku ehk sakraalarhitektuur · 13. saj romaani stiil (ümarkaar, paksud müürid, väiksed aknad, madalad tornid), 14. sajst valitses gootika (teravkaar, õhemad müürid, kõrged piklikud aknad vitraazidega, roosaken, kõrged sihvakad tornid). · Ehitati: * toomkirikud (piiskopkondade keskustesse) nt. Tallinnasse ja Tartusse
Retsensioon Käisin teisipäeval 20. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Selle suurejoonelisuses veendusin ma muidugi alles kontserdi kestel. Enne polnud mul sellest muid teadmisi, kui vaid see, et palasid esitavad noored muusikud. Kuid peale kava lugemist, kust veendusin, et esitatakse maailma ühtede kuulsamate heliloojate tippteoseid, olid mu ootused ääretult kõrged. Tore oli ka kavale peale vaadates mõelda, et ma ju tean kõiki neid teoseid, mis esitamisele tulevad
Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu. Fotomuusemi esimesel korrusel on välja ...
10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata 12. 20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paides ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud karistusoperatsioonide käigus lasti maha ligi 300 inimest ja 600 said ihunuhtlust: 9. jaanuaril lasti Viljandis maha 45 inimest. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 4 Revolutsiooni mahasurumiseks kasutas tsaarivalitsus sõjaväge, mille üldarvuks regioonis ulatus 19 000 meheni. Spetsiaalsed karistussalgad, mida abistasid ja suunasid baltisaksa mõisnikud, lasid ilma kohtu ja juurdluseta 1906. aastal maha üle 300 inimese, lisaks mõistsid sõjakohtud surma ligi 200 inimest. Ihunuhtlust sai ligi 600 süüdistatavat, sadu pandi vangi ja saadeti Siberisse
Gunnar Klettenberg Gunnar Klettenberg on sündinud 27.10.1967 aastal Viljandis, 1978 aastal lubati ta treenima tolleaegsesse Viljandi Näidissovhoosi, tall asus siis Pinskal. Tol ajal olid seal sellised treenerid nagu Andrus Mäerand ja Jaanis Roos ning head treeningkaaslased. Esimeseks "tegijaks" hobuseks oli tal Dukat ,täisverelist tõugu pisike punane ruun. Järgmise hobusena jääb ta alati mäletama hobust Analoog kes oma suured teod oli Tiit Sireliga juba korda saatnud. Analoog oli selline hobune kellest võib unistada iga noorratsanik
teatrijuht. 1908. aastal hakati Estonias lavastama oopereid ja operette. 1916. aastal rajati Tallinnas teinegi kutseline teater. 1920. aastail asutati veel rahvaliku mängukavaga ja ühiskonnakriitilise meelsusega Tallinna Töölisteater ning otsinguline, ekspressionistliku suunaga Hommikteater (töötas 1921-1924, trupp koosnes asjaarmastajaist, juht oli August Bachmann). Kutselised teatrid asutati ka Viljandis ja Narvas. 1920.-30. aastail teatrielu mitmekesistus. Hakati lavastama suuri klassikalisi tragöödiaid ja kaasaja näidendeid ning dramatiseerima eesti proosateoseid. Võimekad lavastajad olid Priit Põldroos ja Andres Särev (Töölisteatris), Ants Lauter ja Hilda Gleser ("Estonias", viimane ka Töölisteatris), Paul Sepp ("Estonias" ja Draamateatris) ning hiljem Leo Kalmet (Draamateatris)
Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab. Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas." Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: "Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb" Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud. 13.veebruaril korraldati Viljandis "...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale" ning 16.veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring "Union" õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts "Kalev". Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus. Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle
Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227...
Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. 24.veebruari pärastlõunal sõitsid Päästekomitee liikmed oma salakorterist kesklinna, kus iseseisvuslaste keskuseks oli kujunenud Riigipanga hoone. Seal moodustati 24.veebruari õhtul Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai Konstantin Päts. Samal ajal trükiti iseseisvusmanifeste. Selle eksemplare kleebiti igale poole tänavatele ja kuulutustulpadele. 24.veebruaril ei toiminud manifesti avalikku ette lugemist, kuna sel
Ametlikult võeti lipp riigilipuna kasutusele 21. novembril 1918. 9)Kes on Eesti hümni sõnade ja viisi autor? Eesti Vabariigi riigihümni viisi lõi 1848a. Saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule (see on ka Soome hümn) Johann Voldemar Jannsen 1869 a. 10)Millal tekkis Eesti Vabariik? Eesti Vabariik kuulutati esmakordeslt välja Pärnus 23. veebruaril 1918a. 24.veebruaril kuulutati Eesti Vabariik välja Tallinnas, Paides ja Viljandis. 11) Mis aastast pärineb praegu kehtiv põhiseadus? Vastu võetud 28 juuni 1992 a. ja jõustunud 03. juuli 1992 a. 12) Kellele kuulub kõrgeim võim Eesti Vabariigis? Rahvale 13) Millist võimu esindab Riigikogu? V: Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Seadusandliku võimu ülesanne on ka täidesaatva võimu järelevalve ja kontroll. 14) Millist võimu esindab valitsus? V: Eestis on täidesaatev võimuorgan Vabariigi Valitsus.
Ta osales Eesti Aleksandrikooli ja Eesti Kirjameeste Seltsi asutamises ja tegevuses.Jakobson üritas Tallinnas ja Peterburis avaldada eestikeelse ajalehe, kuid see ebaõnnestus. 1874. aaastal ostis Jakobson Kurgjale talu, millest ta kavatses teha näidismajapidamise. Samal aastal korraldas ta Vändras Eesti esimese künnivõistluse. Ta sai Eesti Pärnu ja Viljandi Põllumeeste seltsi presidendiks. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. See tõi kaasa konflikte kirikuõpetajatega ja rahvusliku liikumise tegelaste kaugenemise Sakalast. 1881. aastal valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti kirjameeste Seltsi presidendiks.Ta pani alguse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele, andis väa mitmeid sellealaseid teoseid.
Muusikalikontsert 2010 Memory Mina käisin kuulamas 08.01.2010 Tartu Vanemuise kontserdimajas ,,Memory 2010", mida Vanemuise teater on korraldanud ka viiel varasemal aastal. Seekord oli kontsert pühendatud eesti heliloojatele ja nende armastatud loomingule. Muusikalikontserdil astusid lavale lauljad Hanna-Liina Võsa, Gerli Padar, Koit Toome ja Lauri Liiv, Vanemuise ooperisolistid Merle Jalakas, Jaan Willem Sibul ja Märt Jakobson ning teatri laulvad draamanäitlejad Maarja Mitt, Hannes Kaljujärv ja Tanel Jonas. Seekordsel ,,Memory'l" olid esindatud lastemuusikalid ,,Nukitsamees", ,,Buratiino" ja ,,Lumekuninganna"; muusikalid ,,Suveöö ilmsi", ,,Kuldvasikas ehk Raha paneb rattad käima" ja ,,Verevennad"; rockooper ,,Ruja"; operetid ,,Hermese kannul", ,,Tuled kodusadamas", ,,Raudne kodu", ,,Ainult unistus" ja ,,Laanelill", mängufilm ,,Verekivi"; muusikalavastused ,,Kaotajad" ja ,,Kuidas kuningas kuu peale kipp...
luuletust 1905: ,,Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus ,,Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas ,,Rändaja", ,,Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel ,,Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist) 5. Mälestamine Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi Muuseum. 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda andsid algselt
Nimeta nende poolt rajatud kloostreid? Milles seisnes vaimulike mungaordude tegevus. Kerjusmungaordud olid avatud linlastele. Põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine, neil oli hea suhe kohalike talupoegadega ning neil polnud suuri maavaldusi. Nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamist. Eesti tegutses 2 kerjusmungaordut: Dominiiklased kloostrid Tartus ja Tallinnas; Frantsisklased Tartus, Viljandis ja Rakveres. Samuti tegutses Eestis veel tsistertslaste ordu, mis osales aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Ajapikku said neist suurfeodaalid ning rahvas ei sallinud neid. Nende kloostrid asusid Padisel, Kärknas ja Tallinnas. Nunnakloostritel oli hooldusasutuse funktsioon: leseks jäänud naistele oli kloostrisse pöördumine pea ainus väärikas väljapääs. Nunnakloostrid olid tsistertslastel ja frantsisklastel. 12. Reformatsioon ja selle tulemused (pildirüüste)
Kooli nimi "Mälestusnäitus" Kunstiretsensioon Nimi klass Tallinn 2007 MARKO MÄETAMM Sündinud 1965. aastal Viljandis Haridus: 1993 1995 magistriõpe Eesti Kusntiakadeemias, kaitses M.A. 1988 1993 Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond. 2003. aastast EKA vabade kunstide dekaan. Personaalnäitused: 2004 "John Smith Narvas" (koos Kaido Olega) Narva kunstigalerii; "Kõnelevad majad" Arton galerii Budapestis; Rekalde, Bilbaos; "Verine Olümpia" Hobusepea galerii, "Üle Merkuuri Jõe" Pärnu Linnagalerii; 2003 "Design Jet 5000" (koos Kaido Olega) Viviann Napi galerii; "Marko und Kaido by John Smith"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
