1950. aastate popmuusika (0)

1950. aastate popmuusika
Bill Haley lugu „Rock Around The Clock “ (1954) andis stardipaugu rock’n roll’i ja rock- muusika hilisemate suundade tekkeks. Arusaamaks milline oli Eesti olukord sel ajal, tuleb meenutada toonast poliitilist olukorda, Nõukogude Liidu rahvusvahelised suhted mõjutasid ka riigi kultuuripoliitikat. Peale II maailmasõda oli see aeg, kus Eesti kinodes jooksid ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat– Jazz ’i. Glenn Miller ( sõjas hukkunud ) oli svingivaimustust levitanud üle kogu maailma ning see oli liikunud ka Eestisse. Tuntumad ansamblid- orkestrid Kuldne 7, Rütmikud ( Koosseis: Arne Oit, Uno Naissoo , Valter Ojakäär, Gennadi Poldeski, Erich Kõlar & Vallo Järvi) ja Mikid. Rütmikud on kõige rohkem mõjutanud eesti popmuusika arengut.
Tähtsama muutuse tõi kaasa 1949 aasta, mil algas niinimetatud külm sõda. Kõik mis sellega oli kaasa tulnud nimetati halvaks ja kahjulikuks. Pillimehed veel räägivad : Mäletame kuidas meie ametnikud püüdsid agaralt täita Moskvast tulnud käske. Näiteks loosungiga: „Täna mängid Jazzi, homme reedad kodumaa.“ Eesti Raadio uueks nimeks sai siis Estraadiorkesester.
Jazz- muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all. Paljud noored jazz’i huvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club ’i.
Tingimustes, kus juba jazz oli põlu all, muutus rock’ n’ roll’i tulek Eestisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaaga 1950. aastate keskel praktiliselt puudusid. Seetõttu on mõistetav, miks USA-s kerkinud rock’ n’ roll’i esimene tõusulaine möödus eesti 1950. aastate popmuusikast jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 1960. aastate briti biitansamblid.
1957. aastal toimus Moskvas ülemaailmne noorsoofestival, kuid sinna saabus hulgaliselt nii välisesinejaid kui ka külalisi, külas jälle vahepeal keelu all olev jazz. Eestit esindasid seal teiste seas Uno Naissoo ansambel Metronoom ning hilisemad tuntud solistid Heli Lääts ja Kalmer Tennosaar . Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis stuudios mitmekordset pealemängu. Tema ansambel mängis väga mitmesugust muusikat ja oli saatjaks paljudele lauljatele, kellest hiljem said tuntud solistid.

Uno Naissoo
Uno Naissoo sündis 25.03.1928 Viljandis ning suri 05.01.1980 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja ja muusik . Ta oli politseinik Jaan Naissoo poeg. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli juba ametlikult keelatud, ansambli Swing Club. 1949. aastal oli ta Tallinnas toimunud esimese eesti jazzifestivali üks algatajaid. Ta lõpetas 1952. aastal Tallinna konservatooriumi heliloojana Heino Elleri käe all. Mängis ansamblites Rütmikud, Stuudio 8 ja Metronoom. Instrumentalistina mängis ta laitmatult klaverit , akordioni, kontrabassi ja althorni ja ventiiltrombooni, olles võimeline neil kõigil huvitavalt improviseerima . 1952–1980 oli Tallinna Muusikakoolis muusikateooria õppejõud, 1977. aastal asutas selles koolis kergemuusika osakonna, mis tegutseb siiani. Naissoo tuntumate laulude seas on "Neil päevil polnud algust", "Märtsis algas mai", "Mu kodu" ja "Iial ei muutu võõraiks me". Ta kirjutas koos poja Tõnu Naissooga 1969. aastal muusika filmile «Viimne reliikvia». 1978. aastal kirjutas ta muusika Dovženko nimelise Kiievi filmistuudio melodraamale "Esimene päev, viimane päev" ("День первый, день последний").
Arne Oit
Arne Oit sündis 03.12.1928 ja suri 28.11.1975. Ta oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord » (1947). Aastatel 1947–1949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist džässi, 1951–1955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid džässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959 . aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina. Arne Oit koostas ka mitmeid kogumikke, akordionipalade kogumikke «Tantsurütmis» ja «Kutse tantsule », samuti laulukogumikke "Laulge kaasa!" (1967-1975).
Valter Ojakäär
Valter Ojakäär sündis 10.03.1923 Pärnus. Ta on eesti helilooja ja publitsist . Ta on mänginud klarnetit ja saksofoni mitmes orkestris ja ansamblis. 1945–1970 Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeister . 1964–1967 ning 1975–1980 Tallinna Riikliku Konservatooriumi levimuusikaajaloo- ja orkestratsiooniõppejõud. 1982–1992 juhatas bigbändi "Kalev". Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja džässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis.
Heli Lääts
Heli Lääts sündis 24.06.1932 Kuressaares ning on eesti laulja. Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Aastail 1957–1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 1966–1974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. Ta on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaulu . Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas . Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige.
Kalmer Tennosaar
Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse -Kuuste vald – 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja. Tennosaar kasvas üles Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldri ametit. Tennosaar ütles enda kohta "Kiidjärve poiss". 1955. aastal võitis Eesti Televisiooni diktorite konkursi. 1. jaanuarist 1956 alustas ta tööd ETV-s diktorina, hiljem jätkas muusikasaadete toimetajana . Ta töötas Eesti Televisioonis algul diktorina, hiljem muusikasaadete toimetajana. Väga populaarne oli tema juhitud laste laulusaade " Entel -tentel", tänu millele tema üldtuntud hüüdnimeks sai "onu Kalmer". 1962–1968 keskendus Tennosaar oma lauljakarjäärile, tehes teletöös pausi. 1968. aastal saabus suur populaarsus saadetega "Entel-tentel" ja "Trika-trei" ETV ekraanil .
Vallo Järvi oli üks eesti esimesi kitariste, kes hakkas kasutama võimendatud instrumente.
Uno Naissoo Arne Oit
.