helisalvestustehnika abil. Eesti levimuusika hõlmab instrumentaalmuusikat, eriti džässi ja samuti rahvusvahelisi viise, millele on tehtud eestikeelsed tekstid. Eesti levimuusika sai alguse aastal 1925, kui Kurt Strobeli loodud ansambel “The Murphy Band” mängis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsusugemetega jazzmuusikat. Marchelle oli ainus kohvik, mis oli lahti südaööni ja kus mängiti tantsumuusikat. Rohkem leviski popmuusika noorema linnarahva hulgas, kõlades peamiselt restoranides ja kohvikutes.Algusesl ei kiitnud kriitikud sellist käratsevat muusikat heaks. Pöördumatu jälje jättis kultuuri ja muusikasse II Maailmasõda ja Eesti olek Nõukogude Liidu koosseisus. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid lööklaule Boris Kõrver ja Raimond Valgre. 1954 aastal Bill Haley oma palaga “Rock Around the Clock” andis stardipaugu rock’n’roll’ile. Eestis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord
Arne Oit (3. detsember 1928 28. november 1975) oli eesti helilooja ja akordionist. Muusikaõpinguid alustas Tallinna Muusikakooli teooriaosakonnas. Kompositsiooni õppis ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis professori Mart Saare ja professori Heino Elleri juures ning lõpetas 1956. aastal. Omal käel õppis ta mängima akordioni ja alustas kutselise akordionistina tegevust restoranis «Du Nord» (1947). Aastatel 19471949 kuulus ansamblisse "Rütmikud", mis viljeles muuhulgas ka improvisatsioonilist dzässi, 19511955 Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiorkestrisse, 1955-1974 Eesti Raadio instrumentaalansamblisse, olles eesti parimaid dzässiimprovisaatoreid akordionil. Peale konservatooriumi lõpetamist töötas ta Eesti NSV Riikliku Filharmoonia estraadiosakonnas, kus 1959. aastal pani aluse võistluskontsertite sarjale, mis 1976. aastast hakkas kandma nimetust Arne Oidi nimeline lauluvõistlus. 1960. aastast töötas ta ka eelpool nimetatud osakonna inspektorina. Ar
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist. Prdumatu jlje jttis kultuuri ja muusikasse II Maailmasda ja Eesti olek Nukogude Liidu koosseisus. 1954 aastal Bill Haley oma palaga Rock Around the Clock andis stardipaugu rocknrollile. E estis aga oli sel ajal keeruline poliitiline olukord. Rahvusvahelised suhted avaldasid otsest mju ka kultuuripoliitikale
Tuntuimad levimuusika heliloojad Kustas Kikerpuu (1937) (orkestrijuht, helilooja ja muusikapedagoog) 1960-70ndatel tegutses ta Eesti Televisiooni ja Eesti Reklaamfilmi muusikatoimetaja ja ansamblijuhina ning orkestri "Levimo" dirigendina. Kustas Kikerpuu on töötanud G..Otsa nim. Muusikakooli pop-jazz osakonna juhataja ja teoreetiliste ainete õpetajana, samuti jazzteoreetiliste ainete õppejõuna Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. 2006. a., ilmus temalt ka suurepärane dsässiteooria õpik "Jazzharmoonia". Kikerpuu on kirjutanud sadu estraadihitte, sealhulgas sellised väga tuntud laulud nagu ,,Taas punab pihlakaid", "Meie kaks", "Hororskoop", ,,Matise laul", ,,Ammu tunnen sind", ,,Langevate lehtede aegu" jpt. Lisaks muusikat filmidele ja telelavastustele ,,Verekivi", ,,Uued sõbrad", ,,Vembu ja Tembu" jt. Uno Naissoo (1928 1980) oli eesti helilooja ja muusik. Asutas 1949. aastal, kui jazz oli
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
Kõik kommentaarid