Põhjalik kokkuvõte rahvuslikust ärkamisajast (0)

Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus.
19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson .
Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus.
Jannsen asutas ajalehe „ Perno Postimees “ (1857), asutas Tartus ajalehe „Eesti Postimees“. Tänu temale sai alguse püsivalt ilmuv ajakirjandus eestis. Jannsen proovis eesti elu edendada rahumeelselt. Ta andis õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest ja korraldas erinevaid üritusi. Tegi ettevalmistusi esimeseks üldlaulupeoks (1869 Tartus).
Lydia Koidula oli Jannseni tütar. Perekond Jannsenite algatusel loodi 1865. a. laulu-ja mänguselts „Vanemuine“, mis sai eeskujuks samalaadsetele seltsidele teistes eesti linnades. Jakob Hurt osales rahvuslikus liikumises, lõi kaasa „Vanemuise seltsi“ töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest . Püstitas eestlastele ülesande saada suureks vaimult. Korraldas rahvusliku liikumisüritusi, oli lühikest aega „Eesti Postimehe“ lisalehe toimetaja. Kogus rahvaluulet. Oli Eesti Kirjameeste seltsi (loodud 1872) I president . Jakobson kirjutas kirju ajalehele „Eesti Postimees“. Pidas isamaalise kõne „Vanemuise“ seltsis. Oli Pärnu-ja Viljandi Põllumeeste seltsi president.
Miks hääbus rahvuslik ärkamisaeg?
Rahvuslik ärkamine hääbus, sest uue keisri troonile astumine tõi kaasa venestumise piirialadel, tekkis palju tülisid rahvusliku liikumise eestvedajate vahel, 1882. a suri Jakobson. Vene keele puuduliku oskuse pärasti lasti lahti paljud vallategelased, ametiasutusse seati sisse vene keel, kaotati talurahva kohtud, koolid muutsid vene keelseteks, üle kogu maa rajati vene õigeusu kirikuid, osad eestlased pooldasid venestumist.
Näiteid Eesti majanduse moderniseerimisest.
Moderniseerimine on seotud raudteede rajamisega.
Millised tööstusharud Eesti majanduses said valitsevaks?
Valitsevateks tööstusharudeks said tekstiilitööstus, masina-ja metallitööstus ning paberitööstus.
Kuhu tekkisid nende harude vanimad ettevõtted?
Tekstiilitööstuse ettevõtted: Kreenholm Narvas, Balti manufaktuur Tallinnas. Tallinn kujunes peamiseks sisseveosadamaks, Pärnu väjaveo sadamaks. Vagunitehased Tallinas Dvigatel , elektrimasintehas: Volta. Paberitööstus: Tallinn, Räpina, „Waldrof“ Pärnus, Kohila ja Türi.
Miks hakati looma ühistuid?
Ühistute loomise ajendiks oli piimakarjanduse levik, saamaks osa karjakasvatuse poolt pakutavast tulust hakkasid talupojad rajama piimaühistuid. Ühistute kaudu sai hankida tööstuskaupu odavamalt, soetati ühiselt põllumajandusmasinaid, tehti koos maaparnadustöid.
Millega oli seotud põllumajanduses üleminek piimakarjandusele?
Piimakarjakasvatus kujunes, sest raudtee kaudu sai piimatooteid turustada Peterburgi ja see kujunes ka, sest viljahinnad langesid .
Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20.sajandi algul?
Rahvusluse uus tõus sai alguse Tartust ja selle eesotsas seisis Jaan Tõnisson. Venestumis surve hakkas nõrgenema, liikumine toimus peamiselt linnades.
Ajalehed, nende eestvedajad ja nende vaated Eesti 20.saj. alguse ühiskondlikus elus.
Rahvuluse juhid ostsid ajalehe „Postimees“. Tallinna radikaalide ajaleht oli „ Teataja “, mille eesotas oli Konstantin Päts, eesmärk oli baltisakslaste väljatõrjumine majandusest ja poliitikast ning nendes edu saavutamine. Tartu liberaalide ajaleht oli „Postimees“, mille eestvedaja oli Jaan Tõnisson, eesmärk oli astuda vastu venestumisele ja saksastumisele ning arendada rahvuslikku eneseteadust ja eesti keele arendamist , nõuti eesti keelset kooliharidust. Rahvuslikke sotsiaaldemokraatide ajalehte oli „Uudised“, eestvedaja oli Peeter Speeke, eesmärk oli, et riigikord peaks olema demokraatlik vabariik, kus kehtiksid kodanikuvabadused.
Mille poolest erinesid Tartu liberaalide ja Tallinna radikaalide vaated?
Tartu liberaalid eitasid klassivõitkust, Tallinna radikaalid ei eitanud. Tartu liberaalid rõhutasid vasty hakkamist saksastumisele ja venestumisele, Tallinna radikaalid rõhutasid majanduse parandamist. Tartu liberaalid jäid suures poliitikas tagasihoidlikuks pidades liigset ambitsioonikust väikerahvale hädaohuks, Tallinna radikaalid tahtsid olla osa „suurest poliitikast“.
Mille poolest erinesid Bürgermüsse ja Aulakoosoleku otsused?
Bürgermusse koosolekul tunniastati riigikorrana konstitutsioonilist monarhiat, nõuti demokraatlikult valitud rahvaesindust, Eesti ühinemist üheks kubermanguks , baltisakslaste eesõiguse piiramist, riigimaade jagamist rahvale ja valitsuse abil talude päriseksostmist. Aulakoosolekul otsustati: tuli kukutatda senine vägivallavalitsus ning luua demokraatlik vabariik.
Mis aitas kaasa sotsiaaldemokraatia levikule Eestis?
Sotsiaaldemokraatlikud vaated hakkasid Eestis levima Tartu Ülikooli vahendusel. Praktilise tegevuseni jõuti osaliselt tänu Peterburi võimumeeste poliitikale, kes saatsid Venemaa suurtest keskustest tabatud sotsialistid väikestesse provintsidesse. Tallinnase sattus suur hulk revolutsioonilisi töölisi ja Tartusse mässumeelseid üliõpilasi.
1905.a. revolutsiooni põhjused? Millega kulmineerusid 1905.a. sündmused Eestis ja mis oli tagajärjeks?
Revolutsiooni põhjused: Verine Pühapäev Moskvas, Eestis puudusid kodanikuõigused, Baltisaksa mõisinikel oli ülemvõim, Linnades teravnesid sotsiaalsed erinevused, Venemaast saab tsaari riik, vanad harud takistasid uusi tekkimast, vanad poliitilised olud takisatsid ühiskonna arengut. 14. oktoober-Tallinnas võim praktiliselt tööliste käes. Sellele järgnes veretöö 16. oktoobril, kus sõjavägi avas tule streikivatele töölistele. Hiljem saadeti Balti kubermangudesse täiendavalt sõjaväge, kehtestati sõjaseisukord, kohtuvõim läks sõjaväelaste kätte, palju inimesi mõisteti surma, karistati ihunuhtlusega ja saadeti sunnitööle, keelati mitmete ajalehtede ilmumine, suleti erakondi.
Milliste sündmustega on seotud: von Sievers , Sergei Šahhovskoi, Orlov, Mihhail Zinovjev ?
Von Siver -kohaliku mõsiniku salk, mis hukkas revolutsioonis inimesi (Viljandis) Sergei-õigeusu levitamine, venestamine . (ehitas Vene õigeusu kirkuid eestisse) Orlov- revolutsioon , likvideeris Läänemaa rahutused Mihhail Zinovjev-venestamine, vene keelne haridus .