Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Põhjalikum kokkuvõte Köler, Weizewnberg, Adamson (0)

3 HALB
Punktid

Eesti kunsti sünd
  • Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased . Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes . Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu.Eesti kunstnikel puudus kodumaal rakendus : tellitud skulptuurid ja maalid toodi enamasti sisse või olid tehtud baltisakslaste poolt, kellel oli ressursse, ning kelle töid hinnati. Eesti kunstnike kohta levisid eelarvamused , samuti ei olnud neil võimalus kodumaal soovitud kunsti õppida ja ennast kunstiliselt arendada.
    Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler ( 1826 -1899).
    Johann Köler (1826-1899)- maalikunstnik
    Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis. Siirdus Peterburi, asus õppima sealses Kunstide Akadeemias , lõpetas selle tööga Herakles toob Kerberose põrguväravast, sai selle eest kuldmedali. Suure osa oma elust veetis Köler Eestist eemal, põhiliselt Peterburis, kuid reisis ka Prantsusmaal, Itaalias, Saksamaal, Hollandis, Belgias jm. 1861 sai akadeemikuks. 1867 sai professoriks. Eestis käies, maalis Eesti maastikke ja rahvatüüpe. Elu lõpul sattus rahalistesse raskustesse seoses mõisa ostmisega Krimmis. Suri Peterburis, maetud Suure-Jaani kalmistule.
    Looming: Köleri looming on stiililt akadeemiline ehk romantilis -klassitsistlik. Žanriliselt ja sisuliselt võib Köleri loomingut grupeerida järgnevalt:
  • Esindusportreed - nt Aleksander II ja III portree ja ning Keisrinna Maria Fjodorovna portree (Aleksander III naine)
    2) Ajaloomaal - nt
    • Herakles toob Kerberose põrguväravast
    • Tulge minu juurde (Kristuse figuur Tallinna Kaarli kiriku apsiidil) – See töö oli ainuke, mida eestlased Köleri eluajal laiemalt tundsid
    • Lorelei needmine munkade poolt – Eesti suurim tahvelmaal
    • Truu valvur – natuke ilutsev, salongilik
    3) Eesti-ainelised tööd: Suurem osa neist valmis siis, kui Köler tuli tagasi Eestisse Itaaliast, kus oli hakanud huvi tundma rahvusliku liikumise vastu. Mõned näited:
    • Fr. R. Kreutzwaldi portree
    • Ema portree
    • Isa portree – mõlemad lihtsad, siirad, ei ilutse – parimaid talupojaportreid eesti kunstis
    • Kunstniku sünnikoht
    • Ketraja (ehk Katkenud lõng)
    4) Itaalias kujunesid Köleri lemmikžanriteks portree ja maastik . Näide:
    • Itaallanna lastega ojal – kaunis ja väärikas modell , kaunis maastik, ilusad värvikooskölad
    Kokkuvõtteks võib öelda, et Johann Köler oli eesti rahvusliku kunsti üks rajajaid, kuigi suurema osa oma elust veetis ta väljaspool Eestit ja stiililiselt kuulub vene 19. sajandi akadeemilise kunsti esindajate hulka.
    AUGUST WEIZENBERG 1837 -1921 SKULPTOR
    Eesti esimene proffensionaalne skulptor
    Eesti rahvusliku skulptuuri rajaja on August Weizenberg (1837-1921)
    Elulugu: Pärit Kanepi kandist Võrumaalt. Õppis tisleriks. Andekat noormeest toetasid mõned baltisakslased, nende abiga õppis Weizenberg 1860.-70. aastatel kunstiakadeemiates Saksamaal ja Peterburis. Neis õppeasutustes sai Weizenberg klassitsistliku koolituse. Hiljem kolis Itaaliasse. Seal oli tema loominguline õitseaeg. Erinevalt Kölerist osales Weizenberg Eesti kunstielus – ta esines siinsetel kunstinäitustel. Hiljem elas Weizenberg Peterburis, viimastel eluaastatel Tallinnas.
    Looming: Stiililiselt eklektiline , klassitsismist lähtuv. Lemmikmaterjaliks marmor . Loomingut võib grupeerida:
  • Portreed
    • Ema portree
    Skulptuurportreed rahvusliku liikumise tegelastest:
    • Fr. R. Kreutzwald
    • J. Hurt
    • J. V. Jannsen

  • Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid:
    • Koit - 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS .
    • Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia.
    • Linda - 1880.a. itaalia valgest marmorist-originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel
    • Kalevipoeg

  • Allegoorilised tööd
    Kokkuvõtteks: Weizenberg õpetas eestlasi kunsti (skulptuuri) tundma, aitas kasvatada rahvustunnet.
    TÄISFIGUURID
    Kõige suurem osa tema kunstist olid portreed( loomingu põhiosa)
    PORTREED-> EESTI KULTUURITEGELASTE PORTREED
    Ta jäi kodumaad ainult külastama, elas välismaal. 17.a. elas Itaalias, Rooma lähedal, omas oma isiklikku ateljeed Rooma lähistel.
    PORTREEBÜST- rinnakujud
    Proovis oma töid Eestisse saata näitustele, saatis 2 skulptuuri esimesena Viini näitusele.
    HAUAMONUMENDID-> põhiliselt Kanepis ( perekond on sinna maetud) nt. „ Lootus“, Jannseni hauamonument - J.V.JANNSEN( PORTREEBÜST)
    Kõige paremaks/psühholoogiliseks portreeks peetakse „ Ema portreed“`( portreebüst)
    KIPSKOOPIATEKUJUD- Tallinna valitsus ostis 1913.a. temalt kipskoopiatekujud.
    KADRIORU LOSS- riigistatakse, antakse terve osa kunstimuuseumile. Uus tiibhoone loovutati talle-> saab oma ateljee , töödenäitus toimus fuajees.
    Skulptor oli ka Amandus Adamson (1855-1929)
    Elulugu: Sündis ja suri Paldiskis. Õppis 1870. aastate teisel poolel Peterburi Kunstide Akadeemias. 1866 läks Pariisi, kus veetis mitu aastat, käis korduvalt ka Itaalias. 1890. aastate algusest elas peamiselt Peterburis, sai tuntud portreeloojaks (1907 sai akadeemiku tiitli). 1918. aastast kuni surmani elas Eestis.
    Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana.
  • Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid
    • Laeva viimne ohe
    • Laine ainuke suudlus
    • Aja lend
    • Koit ja Hämarik

  • Portreed
    • J. Köleri büst (NB! büst – rinnakuju)

  • Realistlikud kalurielu-kujutised
    • Hülgekütt Pakri saarelt

  • Monumendid
    • Russalka ( 1902 , meenutab 1893. aastal tormis uppunud samanimelist Vene sõjalaeva)
    • Fr. R. Kreutzwaldi mälestussammas Võrus (1926)
    • L. Koidula mälestussammas Pärnus (1929)
    1920. aastatel, Eesti Vabariigi ajal, tegi Adamson Eestisse hulga Vabadussõja monumente. Ta oli ise siis juba vana ja tema loomelaad sel ajal juba vanamoodne. Neist monumentidest on kunstiliselt silmapaistvaim
    • Suure-Jaani Vabadussõja monument (kujutab surevat muinasvanem Lembitut)

    Sai akadeemiku tiitli
    PORTREEMEDALJONID
    Lõputöö valik oli vabameelne- realistli kujutuslaad- dünaamiline/ maaliline käsitluslaad- liikuvus- emotsionaalsus
    MERETEEMALISED MARMOR KUJUD- kõige ilusamad tööd tema poolt- kujutas naisi merelaintetena.ntks: „ Laeva viimanr ahe“, „ Laine ainuke suudlus“
  • Põhjalikum kokkuvõte Köler-Weizewnberg-Adamson #1 Põhjalikum kokkuvõte Köler-Weizewnberg-Adamson #2 Põhjalikum kokkuvõte Köler-Weizewnberg-Adamson #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor bassbass Õppematerjali autor
    Elulugu, looming ja tähtsamad tööd

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti rahvusliku kunsti sünd
    3
    doc

    Eesti rahvusliku kunsti sünd.

    Mõistetest: Eesti kunst ­ kogu Eesti pinnal loodud kunst (kuigi varasematel sajanditel loojateks põhiliselt sakslased, rootslased jt., kohalik eripära siiski olemas) eesti kunst ehk eesti rahvuslik kunst ­ loojaks eestlased, sai alguse 19. sajandi II poolel (ajalooline taust ­ ärkamisaeg) Eesti rahvuslik kirjandus- ja muusikakultuur tekkisid natuke varem, 19. sajandi esimesel poolel, kunst suhteliselt hiljem. Üks tähtsamaid eesti rahvusliku kunsti rajajaid oli Johann Köler (1826-1899). Päritolult talupoeg, kuid jõudis Vene keisrikojas väga kõrgele ­ sai akadeemiku ja professori tiitli. Köler on Eesti ajaloos oluline ka kui rahvusliku liikumise tegelane: osales nn. Peterburi patriootide ringis, vahendas talupoegade palvekirju tsaarile, oli Aleksandrikooli peakomitee esimees jne. Elulugu: Sündis Viljandimaal sauniku pojana. Õppis mitmes koolis Viljandis ning Cesises õppis maalriametit. Siirdus

    Kunstiajalugu
    Lühikokkuvõte - Köler-Weizenberg-Adamson
    2
    doc

    Lühikokkuvõte - Köler, Weizenberg, Adamson

    *Fr. R. Kreutzwald, *J. Hurt, *J. V. Jannsen 3)Eesti mütoloogia ainelised skulptuurid: *Koit- 1890.a. valminud, valgemarmor, originaal asub KUMUS. *Hämarik- valgemarmor, 1890.a. Viru keskuse juurde tegi Tiiu Kirsipuu suurendatud koopia. *Linda- 1880.a. itaalia valgest marmorist- originaal asub KUMUS. Pronkskuju asub linda mäel. 1920.a. valati pronksi-> valati bastionile. Hundinahk õlgadel 4)Allegoorilised tööd *Lootus, *Surematus, *Emaarmastus Amandus Adamson (1855-1929) Looming: Stiililiselt mitte enam väga range klassitsist, kohati juba peaaegu realismi järgija. Valdas meisterlikult erinevaid materjale (puit, pronks, marmor). Eriti kuulus pirnipuu nikerdajana. Loomingut võib grupeerida: 1)Mütoloogilised ja allegoorilised kompositsioonid *Laeva viimne ohe, *Laine ainuke suudlus *Aja lend, *Koit ja Hämarik 2)Portreed: * J. Köleri büst 3)Realistlikud kalurielu-kujutised *Hülgekütt Pakri saarelt 4)Monumendid *Russalka, *Fr. R

    Kunstiajalugu
    Eesti kunsti sünd
    5
    docx

    Eesti kunsti sünd

    Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. Kolm esimest kunstnikku olid: 1.1. Johann Köler ­ maalikunstnik 1.2. August Weizenberg ­ skulptor 1.3. Amandus Adamson ­ skulptor 1.Johann Köler sündis 8.märtsil 1826.a. Vastemõisa vallas Kõõbral. J.Köler oli mulk, sündis ja kasvas väga vaestes oludes. 13-aastaselt pidi hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis, õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846 aastal asus ta elama Peterburi, astus Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855

    Kunst
    Eesti kunsti sünd
    2
    doc

    Eesti kunsti sünd

    2. Esimesed Eesti kunstnikud said oma kunstialase hariduse Peterburi kunstiakadeemiast, millest oli selleks ajaks kujunemas Eestist pärit andekate noorte õpingute ja töökoht. 3. Kunstnikud ei tulnud tagasi kodumaale, sest Eestis polnud neile tellimusi ega töid. Nad töötasid nii peterburis kui ka vahepeal Euroopas ringireisides Pariisis, Itaalias ja Saksamaal, lõpuks naasevad kõik siiski Peterburgi. 4. Kolm esimest kunstnikku olid: · Johann Köler ­ maalikunstnik · August Weizenberg ­ skulptor · Amandus Adamson ­ skulptor 5. Johann Köler: · Peterburi akadeemia lõputöö teemal ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast" · Venemaal Tsaar Aleksander II portree · Kodumaal ovaalselt maalitud pildid vanematest, kes on langetatud silmadega, varjamaks isa pimedust · Pariisi ,,Kristus ristil" · Itaalias Iseenda autoportree

    Kunstiajalugu
    Eesti kunsti sünd 19-sajandi teisel poolel
    11
    docx

    Eesti kunsti sünd 19. sajandi teisel poolel

    Eesti kunsti sünd 19 sajandi teisel poolel Sisukord: 1. Sissejuhatus..................................................................................3 2. Johann Köler................................................................................4 3. August Weizenberg......................................................................6 4. Amandus Adamson......................................................................9 5. Kokkuvõte..................................................................................11 6. Kasutatud kirjandus....................................................................12 Sissejuhatus Eesti rahvusliku kunsti sünd toimus 1850. aastatel. Enne Johan Köleri Peterburgi õppima minemist, tegutsesid baltisakslased. Noored kirjanikud söendasid saksa seltskonnas ringi käia Eesti rahva riietes. Pandi alus Eesti ilukirjanduse järjepidavale arengule, arenes ka muusika elu

    Kunstiajalugu
    Eesti kunsti sünd - essee
    2
    doc

    Eesti kunsti sünd - essee

    Eesti kunsti sünd 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt

    Kunstiajalugu
    EESTI KUNSTI SÜND 19-SAJANDI TEISEL POOLEL
    6
    odt

    EESTI KUNSTI SÜND 19. SAJANDI TEISEL POOLEL

    EESTI KUNSTI SÜND 19 SAJ TEISEL POOLEL Autor:Anu Palmi 19. saj II poolel tegutsesid Eestis baltisaksa kunstnikud. Nendest tähtsaimad olid Johann Köler, August Weizenberg ja Amandus Adamson. Johann Köler oli esimene eesti soost akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik. August Weizenberg oli eesti rahvusliku skulptuuri looja ning Amandus Adamson oli eesti kujur, akadeemik ja üks eesti rahvuslikule kunstile alusepanijaid. Rahvusliku liikumise ja kultuuri tekkimise ajal 19. saj. II p. saab rääkida ka Eesti kujutava kunsti sünnist. Eesti kunsti kujunemisel avaldasid mõju Venemaa, Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa. Peterburi Kunstide Akadeemias omandasid kunstihariduse Johann Köler, Amandus Adamson, ajutiselt õppis akadeemias ka August Weizenberg. Seal valitses äärmiselt

    Kunstiajalugu
    Eesti kunst
    2
    docx

    Eesti kunst

    Üldine kultuurivahetus Saksamaaga tihenes ­ sealt tuli Eestisse kunstnikke ja siit mindi ka Saksamaale haridust omandama. Ajakirjanduses ilmusid artiklid Düsseldorfi Kunstide Akadeemiasse õppima ja õpetama suundunutest. Tollele ajale iseloomulikud on Carl Timoleon von Neff (1804-1877) ja Oscar Hoffman (1851-1912) kes tegid põhiliselt linnavaateid, steene talurahva elust, ilustsevat salongikunsti ja portreeisid. Esimesteks eesti soost professionaalseteks kunstnikeks on maalija Johann Köler (1826-1899) ning kujurid August Weizenberg (1837-1921) ja Amandus Adamson (1855-1929). Johann Köler(1826-1899) ta sündis Viljandimaal ja vaesusest hoolimata lõpetas Peterburi Kunstide Akadeemia 1855. Lõputööks ,,Herakles toob Kerberose põrguväravast". Keiser Aleksander II portree eest saadud stipendium võimaldab tal rännata Euroopas(Itaalias, Pariisis) Ta on maalinud altaripildid Võnnu kirikule ja Kaarli kirikule Tallinnas absiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes

    Kunstiajalugu




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun