Eesti suusasport aastatel1920-1940 (0)

Iga algus on raske
Eestis hakati suuremaid suusavõistlusi korraldama alles 1921.aastal. Ühtedeks esimesteks oli 20.jaanuaril Tartu Kalevi suusatamisvõistlused emajõel, mille kohta loeme Arnold Veimre -Veissi kirjapanekut “Eesti spordilehes”(1921, nr 5-6): “20.jaanuaril korraldas Tartu Kalevi selt Emajõel suusatamise võistlused. Võistlejaid oli tükki kümme, kõik oma inimesed. Võistluseks oli kaks maad: 1500 ja 5000 m. Ilm kui ka lumi kaunis head, kuid siiski ei ole hea sõita, sest jää on ainult õhukese lumekorraga kaetud, ja see laseb kepid tagasi libiseda, mis muidugi sõitu suuresti takistab.
Peale selle oli veel suusatamine naistele, mis iseäranis suurt huvitust äratas.”
Suusavõistluste reportaazi lõpetas A. Veimre-Veiss järgmiste sõnadega: “Algus on ju igal asjal raske, küll pärast läheb”
Arengut ennustades A. Veimre.Veiss ei eksinud . 13.veebruaril korraldati Viljandis “...suusasõidu võistlused maakonna esisuusataja nime peale” ning 16.veebruaruil organiseeris Tartu keskkooliõpilaste spordiring “Union” õpilaste suusatamisvõistlused 1500 meetris. Tallinnas oli suusaspordi arendamise eesotsas spordiselts “Kalev”.

Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises

Eesti esimesed meistrivõistlused suusatamises korraldati Eesti Spordi Liidu loal 1921.aastal suusatamisvõistluste hällis Tartus. Võistlusmaa pikkus oli 25km ja rada oli aetud Emajõe jääle. Mõtte algatajateks olid Ilmar Reimann ja Elmar Lepp .
Võistlustest kirjutati järgmiselt (“Päevaleht”,1921, nr.57): “27. veebruaril korraldas Tartu “Kalev” Emajõel ülemaailmsed suusavõistlused 25 km peale. Inimesed hakkasid jubakella poole kahe ajal Emajõele kalamehe maja kuurde kogunema. Ilm oli pehme. Niisugust inimeste hulka on harva võistlustel näha olnud. Kell oli just veerand kolm, kui suusatajad stardist välja liuglesid. Igaühel tuli neli ringi sõita. Ringi suurus oli 6250 m. Peale võistlust viidi suusatajad sauna. Peale pesemist tundsid võistlejad endid palju värskemad olevat. Võistluste korraldus Tartus oli hea. Võitjana tuli kohale Arnold Veiss ajaga 2 tundi 40 minutit.
Kui vähe nendel aegadel suusaspordile tähelepanu pöörati, näitab asjaolu, et 1921.a.”Eesti Spordilehes” ei kirjutatud nendest võistlustest sõnakestki. Ja aastavahetusel kokkuvõtteid tehes märgiti vaid: “Peab ka suusatamist nimetama, ehk küll see ala nii kõrgele ei ole tõusnud, et võiks spordi nime teenida.”
1921.aasta detsembris peeti Narvas suusatamisvõistlus, kus- loe ja imesta!- distantsideks oli 100 ja 500 meetrit.”Eesti Spordileht” kirjutas sel puhul, et suusavõistluste korraldamine nii lühiketse maade peale soovitatav ei ole ja niisuguseid kusagil ei praktiseerita. Alla 5km võistlusi ei tasuks üldse läbi viia.
1922. aastal kujunes suusaspordikeskuseksViljandi, kus peeti Eesti 1923.a. meistrivõistlused. Rakvere oli kohaks , kus peeti 1926. a. Eesti esivõistlused. Selleks ajaks oli sinna asunud elama ka tuntud suusamees Theodor Andresson.

Lauskmaalt murdmaastikule

Nii 1925. kui ka 1927.a talv oli niivõrd lumevaene, et Eesti esivõistlused jäidki pidamata. Möödas olid meie suusaspordi rasked algaastad, järgnes hoogsa tõusu periood. Koos sellega lõppes Eesti suusaspordis ka nö. Lauskmaa - ajajärk, sest edaspidi hakati võistlusi korraldama põhjanaabrite soomlaste eeskujul juba rohkem murdmaastikul. Kasutusele võeti lühemad murdmaasuusad, vanad pikad lauskmaasuusad aga rändasid kolikambrisse.
- 1927.aastast alates loobuti Eesti suusatamisrekordite registreerimisest .
Vaatamata sellele, et alates 1921.a. korraldati Eesti esivõistlusi regulaarselt, ei kandunud suusatamine meil rahvahulkadesse. 1927.aastal toimusid Tapal ka esimesed sõjaväe suusavõistlused, kus osales sadakond suusatajat.
- 1930.a. talv oli Eestis jälle lumevaene ja meistrivõistlused jäid pidamata. See aasta läks aga Eesti suusaspordi ajalukku kui aasta, mil esimesed eestlased võistlesid Soomes. Kahjuks ei pidanud eestlased aga vastu Soome raskele maastikule ja mõlemad katkestasid.

Eesti suusatajate “Soome sild”

1931 .a. 7. märtsi varahommikul alustavad Tütarsaare ja Suursaare juurest Soome lahe ületamist kaheksa suusatajat Kaitseliidu peastaabi spordipealiku Elmar Lepa juhtimisel. Lepp kinnitab, et selle üritusega ei sooritata mitte rekordijanulist julgustükki, vaid tahetakse selgitada suuskadel Eesti ja Soome ranna vahel sidepidamise võimalusi. Esimese päeva õhtul levib teade, et jääolud on kehvaks muutunud ning teelt eksinud suusamehed on sattunud surmaohtu. Mehi saadetakse otsima Eesti sõjaväelennuk. Õigel kursil olnud meestel pole sellest aimugi. Tegelikult kulgeb kõik plaanipäraselt ja 115 km pikkune teekond lõpeb Kotkas 9.märtsi pärastlõunal.
Kummalist tähelepanu pöörab suusamatkale Nõukogude ajakirjandus , kus räägitakse isegi kaasaveetud kuulipildujatest ja kahuritest. Ajaleht “Krasnaja Karelija”lõpetab ülevaate sõnadega: “Nii näeme, et meie lähemas naabruses , peaaegu meie rannasideteenistuse silma all toimub kaitseväe palavikuline ettevalmistus aktiivseks sõjategevuseks talvetingimustes .”
- 1931.aasta.leidis aset esimene teatesuusamatk ümber Eesti, mis oli 1129 km pikk. 1931.aasta Eesti meistrivõistlused peeti Rakveres . Nende võistlustega on seotud meie suusaspordi ajaloo ainus traagiline juhtub. Selle aja üks paremaid suusatajaid Artur Veborn läks võistluste eelõhtul võistlusrajaga tutvuma . Mäest allasõidul jooksis suusanina vastu lume all olnud kändu nii õnnetult, et A. Verborn rinnuli kännu peale kukkus. Eesti parim suusataja viidi lähedal olevasse tallu , kus ta aga suri kukkumisel tekkinud raske sisemise verejooksu tagajärjel. Loomulikult ei jäänud suusaspordi areng siin peatuma . Ajavahemikul 1927-1932 pandi Eestis suusatamisele alus kui rahvaspordile, millele aitasid suuresti kaasa talimängud, tähesuusatamised, traditsioonilised suusamatkad ümber Eesti ja suusamärgivõistlused, millest said ergutust tuhanded noored.
- 1934.a. märtsis Salpausselkä suusamängudel osalevad eestlased esimest korda rahvusvahelises suurkonkurentsis murdmaarajal. Jõutakse ka esimese saja hulka.
- 1935.a. 2-3 veebr. Toimuvad talimängud on Eesti esimene suur talispordi kompleksvõistlus. Maakondades osaleb võistlustes ja demonstratsioonaladel üle 20 000 spordihuvilise.
- 1936. ja 1937.aasta talved olid Eestis lumevaesed. Mõlemal talvel jäi lumepuuduse tõttu tegemata teatesuusamatk ümber Eesti.
- Eesti üks parimaid suusatajaid aastatel 1936-1940 oli Vello Kaaristo , kes oli mitmekordne Eesti meister murdmaasuusatamises ning ta võttis osa ka 1936.a taliolümpiamängudest ja 1938.a MM- võistlustest.
- Ka 1939. aastal oli ilmataadil tekkinud “lume puudujääk”. Üksikuid kohaliku tähtsusega suusatamisvõistlusi peeti, kuid selle aasta Eesti meistrivõistlused jäid lumepuuduse tõttu ära.
Nii algasid paljud Vello Kaaristo
suusavõistlused
Kasutatud kirjandus:
“Eesti ja maailm XX sajandi kroonika I osa 1900-1940”
“Suusatamine minevikust tänapäevani 1974”
http://www.eok.ee/est/olympiamangud/1936_gapa_kaaristo_2.jpg
http://www.valgamaalane.ee/070306/gfx/5642440c3c6016fc0_1.jpg
Kuressaare Gümnaasium

Eesti suusasport aastatel 1920-1940

Lisette Toplaan
9.a klass
Kuressaare 2009