Kirjanduse eksami materjalid (0)

1) Rühmitused
"Noor-Eesti" - Gustav Suitsu (1883-1956) algatusel loodud kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1905-1915. Rühmituse tuumiku moodustasid Gustav Suits, Friedebert Tuglas , Villem Ridala , Johannes Aavik, August Kitzberg ja Bernhard Linde. Nooreestlaste juhtlauseks oli "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" Püüdes välja murda kultuuri silmapiiri ahtusest, pöörasid nooreestlased pilgu Põhja- ja Lääne-Euroopasse (Skandinaaviasse, Prantsusmaale). Nad eirasid realismi sissetallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. Aaviku taotlus oli viia eesti keel kiiresti arenenud kultuurkeelte tasemele .
"Siuru" - kirjanduslik rühmitus, mis loodi Friedebert Tuglase ( 1886 - 1971 ) algatusel ning tegutses aastatel 1917-1920. Algselt pidi "Siuru" koondama suuremat osa Eesti kirjanikkonnast. Tegelikkuses kujunes rühmitusest kitsam poheemlusele kalduv sõpruskond. Rühmitusse kuulusid Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper , August Gailit , Artur Adson ja Friedebert Tuglas. Siurulased jätkasid oma tegevuses "Noor-Eesti" uusromantilist suunda. Nad arendasid carpe diem ! meeleolusid ning teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbilöögiks.
” Arbujad ” - luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik ( 1904 -1947), Bernard Kangro ( 1910 -1994), Betti Alver (1906-1989), August Sang (1914-1969), Kersti Merilaas (1913-1986), Uku Masing (1909-1985), Paul Viiding (1904-1962) ja Mart Raud (1903-1980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust.
"Tarapita" - kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921-1922. Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Rühmituse sünd ja tegevus langeb kokku elulähedusotsingutega kirjanduses. Tarapitalasi mõjutasid "Clarté" põhimõtted (sõja, vägivalla ja ülekohtu vastu võitlemine) ning saksa ekspressionism ning sellest sündinud ajaluule.
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU

• Ajakirjanduse areng
  
• Rahvusliku kirjanduse algus
  
• Kultuurielu tõus - seltside teke
  

laulupidude algus

• Näitekirjanduse algus
  
• Koolikirjanduse täiustamine
  
• Liikumine Eesti Aleksandrikooli asutamiseks
  
• Eesti talurahva vabastaja Aleksander II (1855–1881) auks Eesti Aleksandrikool
  
• 1862 ilmub “Kalevipoja” rahvaväljaanne
  

Seltsid

• 1865 Estonia Selts
  
• 1884 Eesti Üliõpilaste Selts
  
• Esimesed põllumeeste seltsid asutati Tartusse, Pärnusse, Viljandisse ja Võru.1990 aastaks oli neid üle 40.
  
• Kihelkondadesse asutati laulukoore ja orkestreid
  
• 1865a. Asutas J. V. Jansen Tartus laulu- ja mänguseltsi “Vanemuine ”mis pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile
  
• “Eesti kirjameeste selts” (1872-1893) Tartus
  

Teoorjuse Kaotamine(1868)

• Läksid mõisamajapidamised üle raharendile ja palgatöö massilisele kasutamisele
  
• 1866. aasta vallakogukonnaseadus vabastas talurahva omavalitsuskogud mõisniku võimu alt ja andis neile laia otsustuspädevuse kohalikes majanduslikes ja ühiskondlikes asjades.
  

1905 aasta revolutsioon

• korraldati streike ja miitinguid
  
• nõuti demokraatlike vabadusi ja talurahvale maaandmist.
  
• osaleti oktoobri üldstreigis
  
• Eestis rahva tulistamine koosoleku ajal Uuel turul.
  

Konstantin Päts

• 1804 aastal Tallinna linnavolikogu valimised baltisakslased tõrjuti linnavalitsusest välja.
  
• 1938.aastal ka vabariigi esimene president
  

Jakob Hurt
Esindas 1870–83 Eesti Aleksandrikooli peakomitee ja 1872–81 Eesti Kirjameeste Seltsi presidendina rahvusliku liikumise mõõdukat suunda ning sattus tugevasse vastuollu radikaalse Carl Robert Jakobsoni ja tema pooldajatega. Taotles emakeelset kooli ja rahvahariduse edendamist. Taandus 1880. aastate alguses ühiskondlikust tegevusest ja pühendus teadusele. Hurda peateened on eesti rahvaluule kogumine ja teadusliku publitseerimise algatamine.

• 1870 Eesti Aleksandkikooli president
  
• 1872 Eesti Kirjameeste Selts
  
• 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele
  
• “Vana kannel”
  

Johann Voldemar Jannsen
1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 1857–1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 – 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise " maarahva " asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus.

• 1857 “Perno Postimees” Pärnus
  
• 1864 “Eesti Postimees” Tartus
  
• 1865 Vanemuise Selts Tartu
  
• 1869 esimene üldlaulupidu Tartu
  
• 1871 Eesti Põllumeest Selts
  

C. R. Jakobson
Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses, olles alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ajaleht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadlivõimu ja seisuslikke asutusi ning taotles ajakohaseid reforme, samuti nõudis rahvakooli vabastamist kiriku hooldusest. 1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.

• 1867 kooliõpikud
  
• 1868-1870 3 isamaakõnet
  
• 1874 Kurgja näidistalu
  
• 1878 “Sakala”
  

Kristjan Jaak Peterson
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäeva, mis sai 1999. aastal riiklikuks tähtpäevaks. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist.
Friedrich Robert Faehlmann
Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1843–1850 oli ta selle esimees. Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid. Tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald.
TEOSED
Kuritöö ja karistus – F. Dostojevski
Juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov . Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa.
Realism

• Kujutab tegelikku elu ja tõepärasust
  
• Väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust