Jalgpalli tutvustus powerpointis (0)

Jalgpall
Kaspar Klaus
Sissejuhatus
Mis on jalgpall?
Ajalugu
Millal jõudis Eestisse
Eesti koondis
A le qoq Arena
Fännid
Edukaimad väravakütid
JärvaJaani kuulsaimad mängijad
Mis on jalgpall
Jalgpall on sportlik pallimäng, milles kahe 11liikmelise võistkonna eesmärk on toimetada
jalgpalliks nimetatav kerakujuline mänguvahend ristkülikukujulisel muru või kunstkattega
väljakul (jalgpalliväljakul) vastase väravasse. Üldjuhul on keelatud mängida palli käega, kuid
erandina on see lubatud väravavahile. Võidab kõige rohkem väravaid löönud võistkond.
Olenevalt võistluse formaadist võib kohtumine lõppeda ka viigiga.
Kuigi jalgpall mänguna sai alguse 2­3 aastat eKr Hiinas, siis kaasaegne jalgpall kujunes välja
19. sajandi teisel poolel Briti saartel. Hiljem korduvalt uuendatud mängureeglitele pani 1863.
aastal aluse Inglismaa jalgpalliliit. Jalgpall on tänaseks üks harrastatumaid spordialasid
maailmas, sellega tegeles 2006. aasta uuringu kohaselt umbkaudu 270 miljonit
inimest.Ülemaailmne katusorganisatsioon on rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA. Mainekaim turniir
on iga nelja aasta tagant toimuvad jalgpalli maailmameistrivõistlused.
Ajalugu
Jalgpallilaadse mängu vanimaks kirjalikuks allikaks on Hiina sõjaväe käsiraamatud 2. ja 3. sajandist
e.m.a. Euroopas on selliseid mänge harrastatud keskajast.
Kaasaegne jalgpall sai alguse katsetest ühtlustada 1840. aastail Inglismaa koolides kehtinud
mängureegleid. Nende püüdluste tulemusena asutasid 12 klubi ja kooli 1863. aastal Inglismaa
jalgpalliliidu (The Football Association ehk FA). Osa neist ei olnud nõus jõuvõtete keelustamisega ja lõid
lahku, moodustades 1871. aastal Inglismaa ragbiliidu. Vaidlustele tegi lõpu 1886. aastal Inglismaa,
Sotimaa, Walesi ja Iirimaa jalgpalliliidu asutatud Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB).
Jalgpalli esitine areng leidis aset Briti saartel. Maailma vanim jalgpallivõistlus on 1871. aastal käivitunud
FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Sotimaa. Vanim liiga on
1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani.
Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused.
Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest.
Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal.
Millal jõudis Eestisse?
Eestisse tõid jalgpallioskused ja mänguvahendid inglise
madrused 20. sajandi esimestel aastatel, kui maa oli veel Vene
Keisririigi koosseisus. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast
Vabadussõda (1918­1920) ja omariikluse kindlustamist. Koondis
pidas oma esimese kohtumise 17. oktoobril 1920 Helsingis, kus
jäi 0:6 alla Soomele. Mäng toimus murukattega maapinnal, mis
oli eestlaste jaoks esmakordne. Eesti Jalgpalli Liit asutati 14.
detsembril 1921 ja võeti 1923. aastal koos Brasiilia, Egiptuse,
Jugoslaavia, Läti, Poola, Tsehhoslovakkia, Türgi ja Uruguayga
maailmaorganisatsiooni FIFA liikmeks.
Eesti koondis
Kõige rohkem koondisemänge (157)
on pidanud Martin Reim, kes oli selles Eesti koondis
arvestuses Euroopa rekordimees 2009.
aasta novembrini. Enim väravaid (36)
on löönud Andres Oper. Koondise
peatreener on alates 2008. aasta
jaanuarist Tarmo Rüütli.
A le qoq arena
Koondis peab kõik kodused valikmängud Tallinnas 2001. aastal avatud A.
Le Coq Arenal, mis mahutab 9692 ja koos lisatribüünidega kuni 11000
pealtvaatajat Staadion avati 2. juunil 2001 väljamüüdud MMvalikmänguga
Hollandi vastu. See on Eesti suurim jalgpallistaadion. A. Le Coq Arena on
ühtlasi jalgpalliklubi FC Flora koduväljak.
Varasem peamine koduväljak oli Kadrioru staadion, mis juunis 1926 avati
3:1 võiduga sõpruskohtumises Läti vastu. Kadriorus on istekohti 5000
pealtvaatajale ja erinevalt A. Le Coq Arena staadionist peetakse seal
regulaarselt ka kergejõustikuvõistlusi.
Eestis on sõpruskohtumisi peetud veel ka KohtlaJärvel, Kuressaares,
Narvas, Pärnus, Tartus Valgas ja Viljandis.
Fännid
Eesti koondise arvukaim fännirühmitus on Jalgpallihaigla, millel on üle 600 liikme.
Rühmitus on seadnud eesmärgiks "tegeleda kõigi oma meeskonna toetamist
puudutavate küsimustega alates piletite levitamisest spetsiaalsesse fännisektorisse
ja lõpetades fännide huvide eest seismisel suhetes Eesti Jalgpalli Liidu ja
klubidega". Kodumängudel koonduvad häälekamad poolehoidjad reeglina A. Le
Coq Arena lõunapoolsele otsatribüünile.
Rahvarohkeim välisreis leidis aset oktoobris 2007, kui Wembley staadionile
kogunes EMvalikmänguks Inglismaaga umbes kaks tuhat Eesti fänni.
Arvukamaid Tallinna külastanud fänkondi on olnud 1938. aastal, kui Balti turniiri
otsustavaks kohtumiseks väljakuperemeeste ja Läti vahel kogunes Kadrioru
staadionile 12 000 pealtvaatajat, neist 2000 lätlased. Bosnia ja Hertsegoviina
toetajaid tuli 2009. aasta oktoobris oma meeskonnale kaasa elama 1700.
Edukaimad väravakütid
Andres Oper (36 väravat 121 mängus) lõi oma esimese koondisevärava kaks
aastat pärast debüteerimist 8. juunil 1997 MMvalikmängus Rootsile (2:3).
Indrek Zelinski (27/103) kuulus koondisse aastail 1994­2010. Esimese
koondisevärava lõi 13. novembril 1996 sõpruskohtumises Andorrale (6:1).
Novembris 1996 lõi sõprusmängus Indoneesiaga kolm väravat.
Eduard EllmanEelma (21/58) mängis koondises aastail 1921­1935 ja on
sõjaeelse meeskonna parim väravakütt.
Tegevjalgpalluritest on täpseimad Oper (36), Kristen Viikmäe (15), Konstantin
Vassiljev (12), Raio Piiroja(8) ja Vjatseslav Zahovaiko (8).
Kõige sagedamini on vähemalt viie tabamusega koondislastest löönud värava
Friedrich Karm (9 väravat/ 13 mängu/ 0,69 väravat mängu kohta), Vladimir Tell
(5/11/0,45) ja Richard Kuremaa (18/42/0,43), kes kõik olid tegevad sõjaeelsel
ajal. Taasiseseisvumisjärgsel perioodil juhib selles arvestuses Oper
(36/121/0,30) Vassiljevi (12/45/0,27) ja Zelinski (27/103/0,26) ees.
Järvajaani kuulsaimad mängijad
Tõnis Vannamängib Rootsis
Aiko Orgla mängib FC Floras
Ervin Kõll ­ mängib Paide
Linnameeskonnas