Vello Kaaristo (Krassikov) ja Katrin Peckert-Forsman võistlesid taliolümpiamängudel. Parimaks kohaks Garmisch-Partekirchenis jäi Kaaristo 23. koht 50 km maratonis. 1939 - Tõrma Kõrgemäele ehitati Eduard Raidla initsiatiivil 30 m suusahüppetrampliin. Korraldati tähesõit "Peipsi rannast - Läänemereni", mis finiseerus Rakveres. 2 Selgitati esimene Eesti meister 4 x 10 km teatesõidus. Toimusid Viljandis Eesti esimesed meistrivõistlused mäesuusatamises. Eestlased osalesid esmokordselt Kavgolovos NSVL meistrivõistlustel suusatamises. Detsembris koondati Uuralis rahvusliku väeosa spordirühma kõik tagalas viibinud ja ellu jäänud eesti nimekamad suusatajad eesotsas Vello Kaaristoga. Sverdlovskis toimunud N Liidu meistrivõistlustel murdmaasuusatamises võitis 4 x 10 km teatesuusatamises III koha Vello Kaaristo, kes kuulus Sverdlovski linna meeskonda
......13 3 Sissejuhatus August Kitzberg sündis 1855. aastal Pärnumaal, Puldre talus. Lapsena elas ta Penuja külas Niitsaadul, kus ta vend Jaan oli koolmeister. Nende perekonnanimi oli alguses Kits, aga Halliste pastor muutis selle Kitzbergiks. Ta on töötanud mitmel pool vallakirjutajana. Veel oli ta kohtukirjutaja, "Postimehe" ärijuht, kirjutas ja lavastas näidendeid "Vanemuises". Viljandis pidas puhvetit ja oli ökonoom ning aastast 1989 tegi ta Lätis kirjatööd vabrikute. Üldse töötas ta Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööde ja külajuttude avaldamisega mitmetes ajalehtedes. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Kui tekkisid kutselised teatrid, siis sai temast
Kuna viljandis puuduvad söögikohad , kus klienditeenindus oleks hea ning samas ka odavad hinnad, siistki tõstaksin esile Viljandi kohviku. Asukoht Viljandi kohvikul pole just kõige parem, sest asub see ju kuskil kõrvaltänavas ning esmakordselt linna sattujal on raske seda kohta leida. Puuduvad ka igasugused viited, mille järgi oleks võimalik seda kohvikut leida. Bussilt maha tulles valib inimene ikkagi tühja kõhu korral selle lähima söögikoha. Kui oled varem juba Viljandi kohvikus käinud, siis kindlasti külastad sa seda kohta veelgi. Sealne söögikoha sisustus ja hea värvide valik teeb alati tuju rõõmsaks. On mõeldud nii mugavusele, kui ka sellele, et toitu oodates on võimalik ajalehte lugeda. Kui just ajalehte parajasti saadaval ei ole, siis võib istudes vaadata seinal suuri maale. Kohvik on jagatud kahte ossa: külm lett ja soe toit. Külm letis võib osta mitmesuguseid saiakesi ja salateid. Ümargused lauad koos punaste laualinadega...
tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1865 hakkas ta saatma kaastööd Eesti Postimehele, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 jäi rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. 1868 ja 1870 pidas Jakobson Vanemuise seltsis kolm isamaakõnet, mis 1870 ilmusid raamatuna. Ühiskondlik tegevus : Jakobson osales Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Aleksandrikooli rajamise organisatsiooni asutamises ja tegevuses.Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte SakalaJakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid.Ta taotles eesti laulukooridele algupärast repertuaari ning andis välja noodikogud Wanemuine Kandle healed (2 vihku, 18691871) ja "Rõõmus laulja" (1872).Jakobsoni patriootiline luule (kogu "C. R. Linnutaja laulud"; 1870; sisaldab ka tõlkeid, peamiselt saksa luuleklassikast) ja palju mängitud näidend "Artur ja Anna" (1872), mis taunib seisuste ebavõrdsust.Kõik
Muistne vabadus võitlus 10. saj. lõpul suhted Vana-Vene riigiga teravnesid. Kiievi suurvürst Jaroslav Tark tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis neid ja rajas Tartusse tugipunkti, mille nimetas oma ristinime Juri põhjal Jurjeviks. 1054. aasta sõjakäigul eestlaste vastu said venelased lüüa. Järgnevalt vallutati vürst Izjaslavi juhtimisel Kaeva linnus Harjumaal. 1060. aastal maksustas Izjaslav kroonikas sossoliteks nimetatud eesti hõimud. Viimased kihutasid peagi maksukogujad minema, vallutasid järgmisel kevadel Tartu ja tungisid sõdides kuni Pihkvani. Seal toimus suurem lahing, milles kroonikapõhjal lan ges tuhatkond venelast, sossoleid aga arvutult. 1030-1061-nurjati venelaste tõsine vallutusktse. Eestlased olid muutunud piisavalt tugevaks ja organiseeritud jõuks, et kaitsta oma vabadust ja võidelda edukalt suurriigi agressiooni vastu. Peale selle ei ole teada ühtki sõja käiku eestisse venelaste poolt, poole sajandi jooks...
Jaan Tätte sündis 24ndal märtsil, Viljandis. Ta õppis 1982-84 Tartu Riiklikus ülikoolis bioloogiat ja seejärel 1985-86 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1990. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 14. lennu näitlejana. Tätte töötas seejärel Tallinna Linnateatris 1990-2003 näitlejana, alates 2003 aasta septembrist aga näitekirjanikuna. Ta on mänginud ka filmides. Tegeleb laulude kirjutamisega ning aeg-ajalt kannab neid ka ise ette. Sõidab merd ja armastab väga Vilsandi saart. PILT: ''Hämmastav on see, et mina olen eluaeg merel olnud ja mõtlen, et kõik inimesed on järelikult merel olnud. Aga kõik muusikud ja lauljad, kes meil laevas on käinud, räägivad, et on esimest korda. See ehmatab. On mereriik ja inimesed pole merel käinud! See asi tuleb ära lõpetada!'' Jaan Tätte peale oma kahe-aastast reisi merel. Näidendeid hakkas tähelepanelik inimvaatleja Tätte enda väitel kirjutam...
,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1913 valmis Estonia teatri hoone Tallinnas. Haridusolude parandamiseks oli esile kerkinud emakeelse kooli nõue. Lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt. Erakoolide asutamisega kutsuti ellu haridusseltsid. Esimesena (sügisel 1906) avati Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste keskool Tartus, praegune Miina Härma Gümnaasium. Sellele lisandusid samalaadsed õppeasutused Pärnus, Viljandis ja Otepääl. Tekkis esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti, mille juhtideed mõjutasid ühiskondlik-poliitisile mõtte arendamist. Loodi põllumeeste, karskus, ja spordi seltsid. Laulu ja mänguseltsidest kasvas välja teatriselts, mille sihiks oli eesti teatri uuenemine. Ehitati teataer Vanemuine Tartus, Estonia Tallinnas ja Endla Pärnus. Moodustati uusi orkestreid ja laulukoore, korraldati kunstinäitusi. 1909
Pärnumaal ja väljaandjaks oli J.V. Jannsen. Mõned aastad hiljem ka terves Eestis Eesti Postimees. Ärkamisaja meeleolusid kajastas esimene naisluuletaja Lydia Koidula . Aastal 1863 kutsus Ansiküla pastor Mihkel Körber kokku kõik Saaremaa laulukoorid ja peeti esimene laulpäev. Linnades moodustati laulu- ja mänguseltse ja aastal 1865 tehti kaks seltsi ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Aastal 1906 said neist kutselised koolid. Aastal 1869 loodi laulu- ja mänguselts ,,Koit" Viljandis ja aastal 1878 loodi teater (sai teatriks, muidu oli selts) ,,Endla" Pärnus. Karl August Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika, ajaloo, keeleteaduse, poliitika,hariduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades ja leidis ka simse seminarilt andeka poisi: Aleksander Saebelman-Kunileiu. I üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus. Esimese üle-
Sissejuhatus Annan ülevaate Jaani kiriku tekkeloost.Antud töös olen kasutanud järgnevaid allikaid:ENE ja internet. Valisin selle teema seetõttu,et tegemist on minu kodulinnas asuva kirikuga. Viljandi Jaani kirik Viljandi Jaani kirik on Viljandis paiknev kivikirik,kus tegutseb EELK Viljanid Jaani kogudus. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kiriku ajalugu Viljandi Jaani kiriku rajamine on toimunud vahemikus 1466-1472. Paavstiks oli tollal Paulus II(1464-1461) Liivi sõja(1558-1583) ajal purustati turuväljaku ääres paiknenud Viljandi linnakirik.
korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev. Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin Hunt laulumängu "Viinamäe Liisi". Muusikalavastused kujunesid küll populaarseteks, ent ei
Eesti keskaegsed linnused Ehitati,et end vaenlase eest kaitsta Eestis hakati asulaid kindlustama pronksajal,üle 2000 aasta tagasi Keskaegsete linnuste ehitamine algas Saksa ja Skandinaavia vallutajate sunnil 13. sajandil Keskaegsete linnuste võrdlus Soome 20 Slovakkia 2500 Saksamaa 19000 Prantsusmaa 40000 Eesti 100 0 5000 10000 15000 20000 25000 30000 35000 40000 45000 Linnused olid pigem praktiliseks otstarbeks,kunstiline vorm oli teisejärguline Linnuse tüüp sõltus geograafilisest situatsioonist Kaitseehitise vorm sõltus ka majanduslikust ja sot...
Tema eeskujust pärineb ka eesti heliloojate armastus rahvaviiside vastu. Cimze seminari lõpetanud panid tugeva aluse eesti heliloomingu- ja klaverimängutraditsioonile. Seminaril oli oluline mõju ka Eesti I üldlaulupeole. 3. Seltsid Suuremates linnades tekkisid rahvusliku liikumise perioodil laulu- ja mänguseltsid. Esimesed neist olid selts ,,Vanemuine" Tartus ja ,,Estonia" Tallinnas. Mõlemad tekkisid aastal 1865. Neile järgnesid ,,Koit" Viljandis, ,,Ilmarine" Narvas ja ,,Endla" Pärnus. ,,Vanemuine" oli ka I üldlaulupeo ametlik korraldaja. 4. I laulupeo ettevalmistus I üldlaulupeo valmistasid ette Jannsen ja Jakobson, kuigi Jakobson ei kuulunud laulupeo peakomiteesse. Luba peo korraldamiseks tsaarilt saadi ettekäändega korraldada pidu pärisorjuse kaotamise 50. aastapäevaks. 5. I laulupeo toimumine I üldlaulupidu toimus 1869. aastal ning see kestis kolm päeva
laulan tantsin võimlen ja tegelen spordiga Tõuse püsti 2. Paranda vead. A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis
aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas. Ülestõus pidi algama 1. detsembri hommikul kell 5.15. Ülestõusnutel oli käes üle 250 erineva relva. Arvati, et töölised ning sõdurid ühinevad ülestõusuga ning koos haaratakse võim Tallinnas enda kätte. Järjest üritati vallutada sõjakool, kaitseväe kasarmud, sõjaministeerium, Lasnamäe sõjalennuväli ja lennuväedivisjon, Auto-Tanki divisjon, kitsarööpmelise raudtee Tallinn-
Elva Gümnaasium 9a Birgith Maria Treier Contra Margus Konnula Referaat Juhendaja Mare Lillak Elva 2014 Elulugu Contra kodaniku nimi on Margus Konnula. Ta on sündinud Võrumaal Urvastes 22 märts 1974.Elanud Urvastes, Kauge tänaval Viljandis, Luise ja Raadiku tänavatel Tallinnas, Veski 15 Tartus ja Piitsakülas Urvaste vallas. Lühemat aega ka Räpinas Põlvamaal ja Valtus Raplamaal. Ta on Eesti kirjanik. Contra on õppinud:Urvaste Algkoolis 1981–1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989, Antsla Keskkoolis 1989–1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993–1994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, postiljonina
HÕIMUPÄEVADEST • Kaunis tava tutvustada oktoobrikuu kolmandal nädalal hõimurahvaid ja nende kultuure sai alguse juba 1931. aastal, kuid katkes nõukogude ajal. • 1988. aastal traditsioon taaselustati ning 2011. aasta märtsis võeti Riigikogus vastu otsus tähistada hõimupäeva oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. • Hõimupäevade põhiüritusteks on suured pärimusmuusikakontserdid Tartus, Tallinnas ja Viljandis, kuid eri soome-ugri piirkondadest külla saabunud folklooriansamblid reisivad üle kogu Eesti, esinedes koolides ja rahvamajades. UURALI RAHVAD • Uurali rahvad on samojeedi ja soome-ugri rahvad, mida seob omavahel keelesugulus. • Uurali rahvad räägivad uurali keeli, mis samuti jagunevad samojeedi ja soome-ugri keelteks. • Soomeugrilased on soome-ugri keeli kõnelevad rahvad. Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid,
„Everybody“) Eurovisioon, mis tõi võidu Eestile, toimus 12. mail, aastal 2001 Taanis, Kopenhaagenis. Tanel Padar ja David Benton esitasid loo „Everybody“ ja kogusid 198 punkti. Aastal 2002 viidi Eurovisioon läbi Eestis, Tallinnas Saku Suurhallis. Tähtis, kuna see on Eesti ainuke võit Eurovisiooni lauluvõistlusel. 3. Viljandi pärimusmuusika festival (Viljandi Folk) Toimus esimest korda Viljandis 22. – 24. juuli, aastal 1994. Sellest ajast peale toimub see rahvamuusikaüritus Viljandi linnas igal aastal juulikuu lõpus. Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. 4. Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Pärt on sündinud 11. Septembril 1935 Paides. Üks tuntuimatest teostest on „Spiegel im Spiegel“, tõlgitult „Peegel peeglis“. Tähtis, kuna on edendanud Eesti muusikakultuuri (välismaal). 5
Asutas esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees. Tartus hakkas välja andma uut ajalehte Eesti Postimees. Luuakse laulu- ja mänguselts Vanemuine. Jacob Hurt Eesti rahvaluule- ja keele teadlane,vaimulik. Esindas Eesti Aleksandrikoolipeakomitee ja Eesti kirjameeste Seltsi presidendina. Taotles emakeelsete kooli ja rahvahariduse edendamist. Carl Robert Jacobson Ühiskonna tegelane, kirjanik ja peadgoog. Pidas Vanemuises kolm isamaalist kõnet. Toimetas Viljandis ajalehte “Sakala” Kokkuvõte ● Mõlema aja liikumapanevateks jõududeks olid põhiliselt haritlased (õpetajad, kirjanikud, kunstnikud, ajaloolased), kes lootsid siiski rahulikule kokkuleppele vastava aja võimulolijatega. ● Isamaalisel luulel ja proosal oli 19-ndal sajandil põhjapanev tähtsus ● 20-ndal saj. tuletati kirjatöödes rohkem mahavaikitud ajalugu meelde. (Erandiks oli 80-ndate lõpp, kui loodi suurel arvul isamaalisi laule.) ...
Postimehes, kuigi mitte tema enda nime all, sest naisi tol ajal veel ühiskondliku tegevuse juurde ei lubatud. Tartus ,,Vanemuise" seltsis oma näidendeid lavastades pani ta aluse Eesti teatrile. 1870.aasta suvel etendus Vanemuise seltsis ( mis asus Emajõe ääres, kus praegu asub Emajõe Suveteater) Koidula näidend "Saaremaa onupoeg", mis tähistabki eesti rahvusliku teatri sündi. Järgmisel aastal asutati Tallinnas teatriselts Estonia, mõne aja pärast järgnesid Viljandis Koit, Pärnus Endla ja Võrus Kannel. 3 Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula 2. http://www.annaabi.com/download.php?matid=26486 3. http://www.annaabi.com/download.php?matid=10809 4. ENE 4 lehekülg 635. 4
Konserdi Arvestus Käisin teisipäeval 11. novembril Viljandis kuulamas üht suurejoonelist kontserti, kus esitajateks noorteorkestrid ja -koorid. Vaatasin esinejad ja nende teosed sisuka kava pealt maha Kontserti esitas ühendorkester, kelle hulgas olid Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkester, Tallinna Muusikakeskkooli kammerkoor ning Rahvusooper Estonia poistekoor. Solistid olid Kädy Plaas ja Oliver Kuusik. Dirigendiks aga Risto Joost, kes tegeleb muuseas ka laulmisega. G
hindu ei ole, paketid-kirjas mida sisaldab ja hinnad kõik olemas, aadress ja kontakt nr-id on, koduleht on eesti ja inglise keeles). Centrum hotell- kodulehte on võimalik lugeda eesti, inglise, saksa, soome ja vene keeles. Olemas kontakt, hotelli tutvustus, hinnakiri, üksikud pildid tubadest, restoran- lõunabuffee millal avatud kuid puudub menüü-hinnakiri emaili teel, konverentsi ruumid-hinnakiri olemas. Lisaks on kodulehele lisatud link viljandis toimuvatele üritustele, teatripakett Ugalast, Pärimusmuusika Ait Pildid: Kasutatud kirjandus: http://www.tarbija24.ee/979060/kulastajad-viivad-hotellidest-kaasa-isegi-mooblit/ http://www.centrum.ee/ http://www.strand.ee/est/ http://hotell.khk.ee/ http://www.heateenindus.ee/
Komaga eraldatakse samalaadilisi omadussõnalisi järeltäiendeid. Uksel seisis koer, suur, sassiskarvaline, lontiskõrvaline. Komaga ei eraldata erilaadilisi täiendeid Suured valged lumehelbed langesid külmunud konarlikule maapinnale. Korduvad aja- ja kohamäärused võivad olla oma ulatuselt kas samamahulised või üksteist hõlmavad. Komaga eraldatakse samamahulised määrused. Koosolek toimub reedel, 27. novembril. Sel suvel käisin Pärnus, Viljandis, Kuressaares. Komaga ei eraldata hõlmavaid määrusi. Tädi Reet sündis 27. juulil 1960. aastal Jõgevamaal Pala vallas Tooma talus. Korduvad öeldistäited (kuuluvad olema-verbi juurde) eraldatakse komadega (mitte segi ajada määruse või täiendiga). Tema aadress oli Tartumaa, Ülenurme vald, Tõrvanid, Papli 8. Lisandi kirjavahemärgid Komaga eraldatakse järellisand. Pärnu, meie suvepealinn, võttis meid vastu ilusa ilmaga. Omastavas käändes järellisand komastatakse vaid eestpoolt
Kogu liivakellade süsteem saab pikemagi taibuga lugejale selgeks. Õnnetus ja enesehävituslikud eluviisid lõhuvad liivakella. Mälestuste abil saab surmasuus viibiv inimene oma kella parandada, aga riskib mäluaukude tekkimisega. Kõike korratakse ja seletatakse pidevalt üle. Oleksin ma tahtnud näha rohkem põnevaid sündmuseid seoses Surmaks olemisega. Muu tegevuse taustaks on küll meenutused hingede ärasaatmisest ja ühe hinge juhatab Roomet teise ilma ka Viljandis, kus leiab aset kogu raamatu tegevus, aga üldiselt jääb mulje, nagu oleks Surm uude kodulinna puhkusele saabunud, mitte vikatimehe tööd tegema. See raamat pani ka mõtlema, kuidas me ise hindame oma elu ja suhtume sellesse. Et me ei saa muuta teiste eksimisi isegi, kui me sooviks seda, vaid nad peavad nägema ja kogema seda ise. Ehk nagu on ka ütlus: "Oma vigadest õpitakse". Ma soovitaksin seda raamatut kõigile. Kuna raamat on kirjutatud poisi perspektiivist, siis ei
lapsest noorim. Tema vanem vend Jakob Liiv sai samuti luuletajaks.Liiv kasvas üles Rupsi külas Oja talus, õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis. Õpingute ajal jälgis ta ühiskonnaelu ja tema esimene trükis avaldatud ajalehekirjutis oli Ado Grenzsteini pihta sepitsetud väike anonüümne poliitiline pilkenali Eesti Kirjameeste Seltsi tüli puhul 1881. aastal.Juhan Liiv töötas ajalehtede Virulane, Sakala ja Olevik toimetuses.Aastatel 18871888 töötas Liiv Viljandis Sakala toimetuses ajakirjanikuna. Sakala lisa 1. numbris ilmus 1888. aastal Liivi esikjutustus "Päästetud".1902 ilmus 38-aastane Liiv taas avalikkuse ette, külastades Tartut ja Tallinna. 1903 kogusid "Noor-Eesti" liikmed raha vaese kirjaniku olukorra leevendamiseks. 1903. aasta suvel ja 1904. aasta kevadtalvel peatus Juhan Liiv oma tuttava Mihkel Neumanni juures, kes toimetas Tallinnas ajalehte Uus Aeg, mille kaasandena andis välja mitmeid eesti kirjanike teoseid
SISSEJUHATUS Juhan Liiv (1864-1913), eesti kirjanik, Jakob Liivi vend Juhan (Johannes) Liiv sündis 30. aprillil 1864. a. Alatskivi vallas. Õppis vaheaegadega Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Jakob Liivi juures Väike-Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885. a. ajalehe "Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe "Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe "Olevik" toimetuses. Haigestunud skisofreeniasse, elas aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures peamiselt Alatskivil. Alustas loometeed prosaisitina. Pildistanud varaseis, kohati humoristliku tooniga juttudes iseloomulikke talupojatüüpe ja külaelusündmusi. Kujutanud omaelulooliste sugemetega jutustuses "Vari" (1894) vaestekülast põlvneva luuleandelise noormehe traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. Jutustuse "Nõia tütar"
Rahvusliku ärkamisaja tähtsamad ettevõtmised olid: - 1857. hakkas ilmuma Jannseni toimetamisel Perno Postimees, mis pani aluse süstemaatilisele ajakirjandusele Eestis - 1864. Eesti Postimees - 1857. 1861. ilmus Õpetatud Eesti seltsi toimetamisel ,,Kalevipoeg" Faehlmann kogus lood, Kreutzwald pani kirja - 1865. asutati esimene laulu- ja mänguselts Vanemuine, millele järgnesid Tallinnas Estonia, Pärnus Endla, Võrus Kannel, Viljandis Koit - 1869. esimene üldlaulupidu, Tartus. 50 aastat pärisorjuse kaotamisest, üheks initsiaatoriks oli Jannsen. Osaleda võisid vaid mehed, sest mõeldud oli rahva moraalile. - 1870. esimene teater Vanemuine (asjaarmastajatele), esimene etendus Koidula ,,Saaremaa onupoeg", selle järel Estonia teater. - 1868. 1870. Carl Robert Jakobsoni ,,Kolm isamaakõnet" jagas eestlaste ajaloo kolmeks: muistne õnnepõlv, pimeduse aeg, koidu e ärkamise aeg - 1864
ema? Kuidas Hugo oma isast ja õest niivõrd erinev oli? 5. 4 OLULIST SÕNA TEOSEST, MIS ISELOOMUSTAVAD JUST SEDA RAAMATUT masendav, kurb, ebaõiglane, karm 6. LISAINFO LOETUD RAAMATU JA AUTORI KOHTA Juhan (õieti Johannes) Liiv (30.aprill 1864 Alatskivi vald 1. detsember 1913 Kuvastu vald). Eesti proosakirjanik. Õppis 1879-84 (vaheaegadega) Kodavere kihelkonnakoolis, oli 1882-83 Väike- Maarjas õpetaja abiline. Töötas 1885 Tallinnas ajalehe ,,Virulane", 1888-89 Viljandis ajalehe ,,Sakala" ja 1890-92 Tartus ajalehe ,,Olevik" toimetuses. Haigestudes skisofreeniasse, elas J. Liiv aastast 1893 sugulaste ja tuttavate juures. ,,Vari" kujutas J. Liivi enese elu vaestekülast pärineva luuleandelise poisi traagiliselt lõppenud haridus- ja eneseteostuspüüdlust. 7. LOOVÜLESANNE Paiguta tähed ümber nii, et need moodustaksid raamatutegelaste nimed! SIPÄR INER - Räpsi Rein NEVI-LEMLIV - Veni-Villem GOUH - Hugo ENEHEL - Helene LEMVIL - Villem
Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk Music Festival sai alguse kõik sellest, et 1993. aasta 15. mail toimus Viljandis Pärimusmuusika festival. Ainult kohalik leht "Sakala" teavitas lugejaid, mis asi see pärimusa üldse on, sest inimesed ei
pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja Tartus (dominiiklased) ning Viljandis, Tartus ja Rakeveres (frantsisklased). Nende põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine. Kerjusmungad õppisid kohaliku keele selgeks ning jutustasid kõigest, mis väljaspool Eestit tollel ajal toimus. Arvan, et see oli igati positiivne, sest tollel ajal ei teadnud eestlased pea mitte midagi, mis toimus välismaal. Reformatsioon ehk usupuhastus sai alguse 1517. aastal Wittenbergis, mille algataja oli Martin Luther
Vanaema jäi kohe uskuma ka, et tema mureks olid vanavanaisale mõeldud kingid, sest kippus pidevalt taolisi asju unustama. Loomulikult valitsesid veneaegset autot pinged, kuid sellest saadi kiiresti üle. Kolm on kohtuseadus, seda sõnan pidevalt ning kuulen ka teistelt kaaskodanikelt. Niisiis, kolmandana juhtuski neil jälle üks õnnetuselaadne juhtum. Neil nimelt läks autokumm katki. Kõik jällegi paanitsesid ääretult. Ajakadu oli väga suur. Ka vanavanemad Viljandis olevat närveerinud pisut. Kuid polnud hullu, vanaisa vahetas selle katkise kummikogumiku uue tagavararehvi vastu ära ja asi korras. Lõppude lõpuks jõudsid nad Viljandisse kohale ka. Seal vabandasid endi hilinemise pärast. Kui vanaisa seda kõike meenutas, tegutses nii kaasaelavalt, seda oli väga tore kuulata ja ka vaadata, kuidas ta oma kätega vehkis. Alguses isegi mõtlesin , et Papi teeb nalja selle looga, kuid ei teinud, vanaema ja ema kinnitasid mulle, et see jutt on tõde
Uno Naissoo sündis 23. märtsil 1928. aastal Viljandis ja suri 5. jaanuaril 1980. aastal Tallinnas. Ta oli Eesti NSV rahvakunstnik, ELKNÜ preemia laureaat ja paljude lauluvõistlusete võitja. Inimesena oli ta abivalmis ja tal jätkus kõigi jaoks aega ning tähelepanu. Iial ei öelnud ta ära, kui vajati tema abi mõnes muusikaga seotud küsimuses. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, mille lõpetas 1952. aastal professor Heino Elleri õpilasena kompositsiooni erialal. 28 aastat töötas ta Tallinna Muusikakoolis: teooriaosakonna juhatajana, õppejõuna ja estraadiosakonna juhatajana. 1979. aastal asus ta tööle ka Tallinna Riiklikku Konservatooriumi. Uno Naissoo helilooming ulatub lihtsatest rahvapillipaladest peenekoelise kammermuusikani 7 dzässisüiti, üle 150 laulu, sama palju instrumentaalpalu, rokkooper "Squirrel", rohkesti filmimuusikat, laste-, kammer-, koori- ning puhkpillimuusikat. Ühesuguse v...
. .. linnades linnaõirguse kaotasid Rakvere, Paide, Haapsalu uued linnad: Kuressaare ja Valga kaubandusliku tähtuse kaotasid Tartu, Narva(17.saj lõpp tähtsuse tõus), Pärnu 17. saj keskel Eesti- ja Liivimaa linnade kindlustamine Tallinnas ja Narvas bastionid .. kaubanduses vähenes idakaubanduse tähtsus arenes sisekaubandus e talurahvakaubandus manufaktuuride loomine (klaas, tekstiil, paber) Tartus, Viljandis, Pärnus .. käsitöös säilis tsunftikord takistati eestlaste käsitöö-alast tegevust kaotati Oleviste gild .. talurahva eluolus 1645 pärisorjuse kehtestamisega suurenesid talupoegade koormised, teotöö kuni 6 päeva, kadus rahaline rent reduktsiooniga paranes talurahva olukord riigimõisades talupoeg ei kuulunud enam mõisnikule koormised vastavalt talu suurusele
Ülesanne 1 ,,Laused ajalehe artiklitest" Järeldus on allakriipsutatud tekst, arutlus on ilma allakriipsutuseta. Teetööde auto murdus keskelt pooleks Pärnu postimees, 08.02.2011 Täna pärastlõunal murdus Pärnus Papiniidu tänaval pooleks aktsiaseltsile BaltiFalt kuuluv teetööde auto. ,,Ilmselt olid autoraamis praod, mida me enne ei märganud," ütles AS BaltiFalti Pärnu piirkonna juht Kaido Tamm. Indrek Sirk: helkuri kõikjal kohustuslikuks muutmine on absurdne Eesti Päevaleht, 08. veebruar 2011 Liiklejate lahususe põhimõte on väga oluline, jalakäija ei tohi üldjuhul üldse sõiduteel liigelda, välja arvatud siis erandtingimustel. Näiteks tänavuse talve liiklustingimusi võib pidada erandlikeks, kuna jalakäija ei saagi teepeenral liigelda. Enamik kaupmehi pole pakendite tagasivõtmise kohustusest kuulnudki Tarbija 24, 09.02.2011 Nagu välja tuleb, ei tea paljud inimesed, et nad võivad tühjaks söödud juustukarbi või makaronipaki v...
endalgi soov tema kohta rohkem teada saada ja uurida ning selleks avaneski hea võimalus. Referaadis tutvustan Teile Jaan Tättet, kirjutan tema eluloost ning loomingust. Loetlen ära lavastused, raamatud ning näidendid. Jaan Tätte on saanud ka mitmeid tunnustusi, millest referaadis ka juttu tuleb . Jaan Tätte on paljudele suureks iidoliks. Tema loomingud on peamiselt lihtsad ning see just haarabki inimesi kaasa. 2. JAAN TÄTTE Jaan Tätte on sündinud 24. märtsil 1964 Viljandis. Ta on eesti näitekirjanik, näitleja, teatrilavastaja ja laulja. Talle meeldis juba enne keskkooli minekut kirjutada. Tuletõrjeteemalisel kirjandivõistlusel sai koolis kolmanda, rajoonis teise ja vabariigis esimese koha. Ta sündis velsker Jaan Tätte peres. Jaan Tätte õppis 19821984 Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat ja 19851986 Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. Aastal 1990 lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu
...............................................3 Ettevõttest.............................................................................................4 Hinnang enda kohta..................................................................................5 Hinnang praktika ettevõttele........................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................7 Sissejuhatus. Olin Viljandis praktikal, sest see oli hea koht kus praktikat sooritada, kuna asus kodu lähedal ja oli võimalik suhteliselt palju erialaseid töid teha ( keretööd, elektroonikatööd, jne). Läksin OÜ Hansa Tehnikusse kindla eesmärgiga, et erialaseid kogemusi omandada nii palju kui võimalik. Põhjus, et just sellesse firmasse läksin seisnes põhimõtteliselt selles, et omandada uusi kogemusi erinevate tööde tegemises. Ettevõttest. Ettevõtteks oli Viljandi firma
kui õppida .Seetõttu olin vägagi õnnelik, teha ennast korda ja seada sammud Nokia Kontserdimaja poole.Kohale jõudes leidsin kiiresti oma klassi ning hakkasime põnevusega oma kohtasi otsima.Kuna see oli mu esimene kord Nokia Kontserdimajas, olin meeldivalt üllatunud.Mõne aja pärast kustutati tuled ja algas kontserdi esimene osa. Kontsert, mida olime klassiga kuulama tulnud oli "Wang Li / Paabel + Meestevägi" . Ürituse teema on seotud folgiga ja Viljandis peetava folkfestivaliga. Ausalt öeldes ei olnud ma varem kokkupuutunud folkmuusikaga, aga kuna otsin pidevalt uusi muusikapalasi mida kuulata, siis see kontsert oli kuldne võimalus teha algust minu jaoks uut sorti muusikaga. Esimesena astusid üles Paabel ja Meestevägi. Meesteväe koosseisu kuulus 6 meest: Meelis Hainsoo, Sakarias Leppik, Konstantin Tsõbulevski, Taavi Paomets, Aare Külama ja Arno Jürjens. Paabeli koosseisu kuulus Sandra Sillamaa (torupill, soprasaksofon, viled
G S I L U D T D S 1. Mida hakati rändkinodes sajandi lõpus näitama? 2. Kes alustas 1906. a. ,,Vanemuises" teatrijuhi tööd? 3. Silmapaistvaim romaanikirjanik. 4. Silmapaistvaim maadleja. 5. Üks ,,Noor-Eesti" juhtidest. 6. Ringid kehakultuuri valdkonnas, mis tekkisid sajandivahetusel. 7. Milline selt tekkis XX saj. alguses kunstiellu? 8. Teater Viljandis. 9. Suure tuntuse omanud luuletaja. 10. Mis rahvusest olid enamik rahvusvahelise mainega teadlasi? 11. Millist laadi romaanidega asendusid jutustused? 12. Esimene kirjanduslik rühmitus 13. Mees, kes 1878. a. Asus juhtima ,,Vanemuiset" 14. Teater Pärnus. 15. Millise hariduse omandamist üha rohkem eestlasi püüdis jätkata? 16. Teater Tallinnas. 17. Kes asutas 1900. a. Tartus esimese sümf. orkestri? 18. Mis oli luule poolt tgaplaanile surutud
Eesti jalgpallikoondis Gert Christjanson TTG 2013 Sissejuhatus ü Mängijad Eesti jalgpallikoondises. ü Koondise parim mängija. ü Minu lemmik mängia. ü Tulpdiagramm Eesti jalgpallikoondise väravaküttidest. ü Koht kus Eesti koondis treenib. ü Eesti jalgpallikoondise peatreener. ü Lingid. ü Tänusõnad. Eest jalgpallikoondise mängiad Sergei Pareiko Martin Vunk Ragnar Klavan Andrus Ooper Dimitri Kruglov Raio Piiroja Taavi Rähn Joel Lindpere Tarmo Kink Sergei Mosnikov Sander Puri Ats Purje Konstantin Vassiljev Koondise parim mängija Konstantin Vassiljev on venelane kuid räägib Eesti keelt.Sündinud 16.augustil.1984.a.Ta on Click to edit Master text styles tnnustatud 3 hõbe palliga Second level 2009,2011, ...
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts.
ANDRES EHIN 1940 2010 Isa esindas Eesti Vabariiki Sveitsis Genfis Rahvaste Liidu komisjonis ja Eestis oli Maksude Valitsuse asedirektor. Ema õpetas Prantsusmaal Nantes'I linnas inglise keelt, Eestis oli tõlk. Kodus räägi vabalt vene, saksa, inglise keelt. Vanemad jäid repressioonidest puutumata tänu tutvustele. Ema lastega jäi Eestisse. Kasvas väiksena üles Viljandis ja Mulgimaa taludes. "Teine kord paistis 7 km taha tallu ära, kuidas Viljandi linn põles." 1945. kolis pere Tallinnasse. Haridus: · Tallinna 21. keskkool. Kooliajal toimus küüditamine, paremad õpetajad ja paljud klassikaaslased küüditati Andres Tarand (peaminister) pääses. · Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Alustas luuletamisega. Ülikoolis õpitav ei vaimustanud. Vaimustas lääne modernistlike luule, eesti pagulasluule ja "Arbujate"
Olid saanud kodaniku staatuse omasid perekonnanimesid ja passe. 2. Kes algatasid eestlaste huvi oma rahvuse vastu?(mis org.) Õpetatud Eesti Selts 3. Mis eesmärgil oli kirjutatud eepos Kalevipoeg? Oli kavandatud mälestusmärgiks väljasurevale eesti keelele. 4. Nimeta eestlaste esimesi rahvuslikke seltse(5) ja mis on neist laulu- ja mänguseltsidest tänapäevaks saanud? 1. "Kannel" Võrus 2. "Vanemuine" Tartus 3. "Endla" Pärnus 4. "Estonia" Tallinnas 5. "Koit" Viljandis Kõik tegutsevad veel. 5. Millised olid kaks suunda Eesti rahvuslikul ärkamisajal ja kes olid nende esindajad(mida tähtsaks pidasid)? 1. mõõdukas (rõhutas kultuurilisi väärtusi, juhtivaks oli Jakob Hurt) 2. käremeelne (rõhutas majanduslikku edenemist, juhiks Carl Robert Jakobson) 6. Mis sündmused lõpetasid Rahvusliku ärkamisaja(mis juhtus juhtidega)? Jakobsoni surm. Hurt lahkus Eestist. 7. Nimeta venestusaja tekkimise põhjused?
Teatriühingu eripreemia "Nigaara" eest. Ülevabariigilise laste- ja noorsoolavastuste ülevaatuse laureaat "Buratino" laulutekstide eest. 1979 - Teatriühingu aastapreemia Hamleti rolli eest. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. Medal "Noorte lavajõudude ülevaatus" "Olevuste" lavastamise eest. 1981 - Teatriühingu eripreemia Kohtu-uurija rolli eest ("Elav laip"). 1982 - Koondise "Mistra" eriauhind Kohtu-uurija rolli eest klassikalavastuste festivalil Viljandis. 1983 - Teatriühingu aastapreemia artikli "Käisin teatris" eest. 1984 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia luulekogu "Tänan ja palun eest. Sirbi ja Vasara aastapreemia luuletuse "Soov" ja artikli "Eesti vanim tegevnäitleja Alfred Mering" eest. 1985 Juhan Liivi luuleauhind luuletuse "Soov" eest. Rapla rajooni teatrikuu preemia Voitinski rolli eest ("Armastus ja surm") Theodor Altermanni medal seoses Draamateatri rajaja 100. sünniaastapäevaga.
Kevin Kohjus Ewert and the two dragons 16. septembril toimus Viljandi Pärimusmuusika aidas Ewert and The Two Dragonsi kontsert. Bänd kes on saanud tuntuks oma muusika stiiliga peaaegu kõikjas riikides, on tegemas suurt tegu maailmas. Valisin nende kontsertile mineku ühel suurel põhjusel, nimelt mulle väga meeldib nende muusika, ning kuidas nad seda esitavad läbi oma emotsioonide. Viljandis pole tõesti nad varem käinud, seega ei saanud sellist head võimalust käest lasta. Ostsin esimesel võimalus piletid ära, ning mõne ajapärast olid piletid väljamüüdud, see juba näitab kui populaarne võib üks bänd olla. Kontsertile läksin heameeleoluga, ning seadsin endale suured ootused bändi suhtes, ning pean tunnistama, et ma polnud pettunud, mida mulle pakuti. Kui süveneda rohkem bändi muusikasse, siis on tegu akustilise indie rock'iga, kasutatakse instrumentaalmuusikat
Nimed marmortahvlil Kokkuvõte Romaan "Nimed marmortahvlil" peamine tegelane on seitsmenda klassi poiss Henn Ahas. Romaan jutustab õpilaste osalemist Eesti Vabadussõjas. Romaan on kirjutatud kolmes osas. Romaani esimene osa räägib kuidas Ahas võitleb oma hinge näriva kahtlusega. Ahase klassivennad on juba oma maailmavaadetes kindlad ja oskavad ka uues 1918. aasata detsembris tekkinud olukorras poolt valida. Ahase jaoks on valik punase ja valge maailmavaate vahel hirmus keeruline. Tema viletsat kandikohta pidav isa ootab punaväe tulekut nagu õnnistust, kuna loodab mõisamaade jagamist kehvikute vahel ning Ahase töölisest vanem vend on liitunud punaarmeega, et võidelda "vereimejate vastu. Oma otsustusvõimetuse tõttu ei astu Ahas koos klassivendadega vabatahtlikult rahvaväkke, vaid läheb hoopis oma isatallu Viljandimaal. Kodus olles kaalub ta kas olla valgete või puna...
3. Kloostrid keskajal ja tänapäevl- Vaimuelu kujundajana oli kirikute kõrval oluline osa kloostritel, mida Eestisse katoliku ajal rohkesti asutati. Tsistertslaste mungakloostrid asusid Padisel ja Kärknas, nunnakloostritest aga Püha Mihkli kloostrit Tallinnas, Püha Katariina kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster,
tuntakse ka Niko Pirosmani nime all, sest ta kujutas Pirosmani rahvariides gruusia talupoegi ja pidutsejaid söögilaua taga. Ta oli prit vaesest perekonnast, seeetõttu ei saanud ta osta maalimiseks lõuendit, vaid maalis vahariidele. Tema tuntuimad teosed on ''Tüdruk õhupalliga'' ja ''Viis vürsti pummeldamas''. UUS SLAID ,,Tüdruk õhupalliga" UUS SLAID ,,Viis vürsti pummeldamas" UUS SLAID Eesti naivistidest on tuntuim Paul Kondas, kellele on Viljandis pühendatud isegi Kondase keskus. Suurema osa oma teostest maalis ta juba pensionieas ning tema eluajal ei toimunud ühtegi tema teoste näitust. Kondase tuntuim teos on ''Maasikasööjad''. UUS SLAID ,,Maasikasööjad" UUS SLAID Eesti naivistiks võib pidada ka tänapäeva kunstnikku Heiki Trollat, keda tuntakse rohkem nime all Navitrolla. Oma teostest kasutab ta nii naivismi kui ka sürrealismi, seetõttu ei saa seda pidada päris naivismiks. Seda on
15. juuni – toimus lahing, Taanlaste lipusaamise lahing, Tallinna päev. 1220 – võiduristimine. Taanlased poosid üles Viru vanema Tobeliuse. Suvel tungis Läänemaale rootslaste vägi, saarlased tungisid Lihula linnusesse, rootslased tapeti. 1221 – saarlased püüdsid koos harjulaste ja virulastega Tallinnat vallutada. 1222 – Saaremaale saabusid taanlased, rajasid sinna kivilinnuse, saarlased asusid linnust piirama, taanlased palusid rahu. 29. jaanuar 1223 – sakalased tapsid ära Viljandis jumalateenistuse ajal kirikus olnud sakslased. Sakalased võtsid kinni Hebbe. Kiskusid tal elusast peast südame rinnust, küpsetasid selle tulel ja sõid rituaalselt üheskoos ära. Saatsid naabritele veriseid mõõku ja soovitasid oma sakslastega sama teha. 1223 – teine Ümera lahing. Sakslased võitsid. Viljandi linnus langes teistkordselt. 1223 saabus Tartusse vürst Vjatsko, temast sai ajutiselt Tartu valitseja. Sakslased püüdsid mitu
Oma elu lõpuaastad veetis ta Kurgjal ja suri 19. märts 1882 oma kodu talus Kurgjal. Carl Robert Jakobson on maetud perekonnakalmistule, mis asub Kurgjal. Aastal 1948 avati tema talus Kurgjal talumuuseum. Jakobson oli ärkamisaja tähtsaim ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Tema auks on nimetatud Torma kool, 1957 aastal püstitati Torma kooli juurde tema mälestussammas, mille autor on Roman Haavamägi. 1993. aastal avati monument ka Viljandis, Viljandis on C. R. Jakobsoni nimeline gümnaasium. 1982 tegi mati Põldre dokumentaalfilmi ,,Carl Robert Jakobson".
August Alle loomingule on üsna algusest saati omane satiiriline kallak. Süveneva " tasalülitatuse " tingimustes kujuneb Alle eelistatumaks väljendusvormiks epigramm. Üldse on ta selle zanri üks eredamaid esindajaid eesti kirjanduses. Juba oma esikkogu lõppu oli ta lisanud mõned epigrammid. August Alle oli õiglane ja sirgjooneline mees. 3 Elulugu August alle sündis 31. augustil 1890. aastal Viljandis kivilõhkuja pojana. Allel tuli tänu isa viinalembusele hakata taludes juba seitsmeaastasena karjaseleiba teenima. 1898- 1901 õppis tulevane kirjanik Viljandi õigeusu kihelkonnakoolis, paistes silma kirjatöö- ja joonistusandega. Pere kolis 1902. aastal Narva. Hiljem töötas ta ketruspoisina Kreenholmis, õppides samal ajal Jaanilinna õhtukoolis, kuni 1909. a. kevadel sooritas eksternina gümnaasiumi IV klassi eksamid ja sõitis Venemaale, kus töötas
Tartu 2010 Sissejuhatus SA TÜK Puusepa 8 Kardioloogia osakond Haiglas juhendaja: Elviira Vontsovits, koolis: Erle Remmelgas Sest temaga sain hea kontakti luua. Andmed patsiendi kohta 1. Meespatsient pikkus 171cm, kaal 110kg. 2. 13.06.1948 a. 60a. 3. Viljandi linn 4. Pensionäär 5. Viibinud haiglas12.02 2010-23.02.2010, jälgisin: 15.02, 18.02,19.02,22.02,23.02. Eluanamnees Sündinud Viljandis, ahjukütega majas. Peres oli 4 last. Patsiendi sõnul oli lapseeas rohkem omaette, sest vanemad olid kogu aeg hõivatud tööga. Lapsena oli allergiline tolmu ja teatud taimede vastu. Aastal 1976 tehtud tonsillektomia. Teostatud nooruses apendektoomia. Täiskasvanu eas tehtuud parempoolne endarterektoomia. Aastast 2007 põeb I tüüpi diabeeti. Käesoleval ajal põeb hüpertooniat. Perekonnas ema põdes suhkruhaigust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
