Muusikaretsensioon - IV Tallinna Talvefestivali Ooperigala (0)

Muusikaretsensioon
Ooperigala
Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat. Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt.
Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru( klaver ).
Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad.
Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm ,Voldemar Kuslap ,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik ,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak.
Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel sai temast Vanemuise teatri solist . Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda ( Verdi „ Traviata “ ja „ Rigoletto “) ning Marguerite (Gounod’ „ Faust “). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis (1985) laulis Margarita Voites Luciat ja publik reageeris 15-minutilise aplausi ja jalgade trampimisega. 30. oktoobril 2006 tähistas Margarita Voites galakontserdiga Estonia kontserdisaalis 70 aasta juubelit ja hämmastas publikut oma haruldase vokaalse vormiga . 2007. aastal tähistati Margarita Voites 50 aasta lavajuubelit tema loomingu paremikku koondava plaadikogumiku "Prima donna assoluta" väljaandmisega ja selle esitluskontsertide turneega üle Eesti.
Pille Lill (sündinud 20. aprillil 1962) on eesti laulja ( sopran ).Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia muusikapedagoogika ja ooperilaulu erialal ja kaitsnud magistrikraadi Helsingi Sibeliuse Akadeemias.Pille Lill on laulnud pearolle ligi 30 ooperis.Ta on Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia õppejõud.On saanud ka kaks tunnustust Suure Vankri auhind (1996),Georg Otsa nimeline preemia (2002).
Oliver Kuusik (sündinud 1980) on eesti laulja. Kuusik õppis Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias . 2006 lõpetas ta nii magistratuuri kui ka ooperistuudio Guildhall School of Music & Drama ’s (London, UK) Rudolf Piernay juhendamisel.Hinnatud kammer - ja oratooriumisolistina on ta osalenud ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel “ Messias ”, Haydn “Loomine”, Mozart “Requiem” jpt.) ettekannetel. Tunnustatud on Klaudia Taevi nimeline konkurss - III Preemia ja Saksa muusika eripreemia,Eesti laulukonkursi "Noor Laulja 2002" - I Preemia, Marje ja Kuldar Sink ´i nimeline esikpreemia “Noor muusik 2005“.Ta on osalenud saates Kaks takti ette.
Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis.
Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist „Suudle mind Kate“(C.Porter), Adele Kuplee operetis ,Nahkhiir“(J. Strauss ), Straussi loodud ooperist ansambel operetist „Öö Veneetsias“.
Teises osas tulid ettekandele Buonafede aaria ooperist „Elu kuu peal“(J.Haydn),Krahvinna aaria ooperist „ Figaro pulm“(W.A.Mozart),Don Basilio aaria
ooperist „Sevilla habemeajaja “(G. Rossini ), Tosca aaria ooperist „Tosca“(G. Puccini ) ja sama helilooja teos ka Calafi aaria ooperist „Turandot“.
Kõla oli enamus aariate puhul väga täpne ja kindel esines huvitavat,rahulikku,meheliku,
pehmet,mahedat,head kõla.
Dünaamikas esines kõiki vorme oli nii rahulik,kiirenev,aegluvstuv kui ka vaheldusrikas .
Esinejatel ei tulnud kindlasti puudu artistlikusest ja ka mitte tantsimis oskusest .Oskasid ennast lülitada muusikasse ja selle saateks laulda .Kindlasti oli tore ka vaadata ooperi lauljate kostüüme,mis ei jätnud kindlasti kedagi külmaks.
Hääleilu jagus ka kõikidel ja eriti hea oli kuulata vaheldumisi erineva kõrguse ja häälega lauljaid.Samas aga minu jaoks ei olnud kõikide hääl nii ilus kui see oleks võinud olla.
Kõige ilusamad ja õnnestuimad aariad olid Margarita Voitesi Lucia kavantiin ooperist „Lucia di Lammermoor“ ja Voldemar Kuslapi esitluses Husaari laul operetist „Tsirkuseprintsess“.Minu arust nad olid kõige õnnestumimad aaraiad,kuna mõlemal artistil on väga ilus ja puhas hääl , samuti suhtlevad nad esinemise ajal publikuga.Ei saa muidugi märkimata jätta,et neil mõlemal on ka suur esinemiskogemus.
Kõige ebaõnnestuimad aariad olid Aare Saali esituses kõlanud G.Verdi Don Carlo aaria ooperist „Ernani“,kuna A.Saali hääl oli natuke pealetükkiv ja ebameeldiv ,hääl oli kärisev ja nii ei olnud ka kõla kõige parem.Samuti üks ebaõnnestuimaid aariaid oli Margit Saulepa ja Urmas Põldma esituses I.Kalmani Mariza ja Zupani duett ooperist „Krahvinna Mariza“,minu jaoks oli ülepingutatud kostüümidega ja see häiriv kuna halb on kuulata kui silm puhata ei saa.Iseeneset lauluhäälel ja kõlal ei olnud viga , kuigi kui on artistil vaja teha ka paar tantsusammu siis ei tasu neid sassi ajada.
Minu jaoks oli kontsert väga õnnestunud,kuna oli nii noori artiste kui ka juba kogenuimad lavaesinejad.Samuti oli näha ka seda lõpust,kui kogu saal püstitõusis ja aplodeerimisel ei olnud lõppu paistmas.Erinevad aariad tõid nii publiku nägudess muigeid kui ka mõtlikust.Kava oli väga hästi koostatud,kuna alguses kõlasid V.Jürna lemmik teosed ja hiljem alles tuntud välisma heliloojate poolt loodud aariad.Oli tore näha ka laval V.Jürna ema ja naist,kuna see tõi südamesse sooja tunde,kui vana naine üritab trepist ülesse saada, et publiku tänada,et nad tema poja sünipäeva puhul kõik saalis istuvad.Muusika poole pealt oli kõla väga hea ja artistid ,kes esinesid tunnevad oma tööd ja oskavad hästi esineda.Mulle meeldis ka see,et kohapeal mängis ainult klaver,kuna siis on kodusem tunne.
Hea kontserti tunnus oli ka see , et saalis leidus ainult väga ükiskuid vabu kohti ja
publiku hulgas ei olnud ainult vanemaid inimesi vaid leidus ka nooremaid.Kindlast oli
see kontsert kuulamis väärt ja oli seda väga hea kuulata ja erinevaid Eesti ooperartiste
tundmaõppida.