esindusfunktsioon üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. (Reini jõe ääres olid linnused iga paari kilomeetri järel ja omanikus nõudsid kaupmeestelt teemaksu, kes mööda jõge kaupa vedasid). Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutatavale kohale (mäetipp), ümbritseti vallikraaviga ja sinna varuti toiduvarusid. TURNIIRID. Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka pidustustega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kuid sellest hoolimata oli palju õnnetuid surmajuhtumeid
Relvad olid nüristatud. Võitja sai kaotjaa relvastuse. Turniiridel olid pealtvaatajad. 9. Mida tähendasid turniirid keskaegse rüütelkonna jaoks (2 näidet)? Turniiridel oli võimalus silma paista ( Oli vaja ennast võrmis hoida) Võimalus neidudele silmapaista. 10. Iseloomustage rüütlikirjanduse temaatikat (2 tunnust/näidet). Rüütlikirjanduses eristuvad 3 põhilist zanri: kangelaseepos, rüütlitomaan ja armastusluule. Seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vahadust ja suuremeelsust. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 11. Kuidas avaldus rüütlikirjanduses nn daamikultus (2 näidet)? Rüütel pidi olema truu oma väljavalitule, keda ta ihaldas ja ennastohverdavalt teenis, kuid kes armastajale sageli kättesaamatuks jäi. (Lisaks ülistati rüütli truud armastust mõne aadlineiu ehk südamedaami vastu) 12
aadlike kohta. Inglismaal kutsuti kõrgaadlike lordideks, madalamaid genry'teks.Hispaanias oli kõrgaadlik grand ja alamaadlik hidalgo, Prantsusmaal baron ja chevalier. Varakeskajal tekkis ka üks lisakiht kuningat mitteteenivatest meestest ehk siis ministeriaalid. Hiljem võis neid ka alamaadlike alla liigitada. Aadlike peamisteks kohustusteks oli rahu hoidmine, kohtumõistmine ja sõdimine. Sõjakäik oli aadlikujaoks tipphetk, tema võimalus näidata oma oskusi, vaprust ja koguda kuulsust ja au. Kuna sõditi harva, siis oli peamised tegevused turniiride pidamine ja jahil käimine. Turniirid olid ohutumad kui päris võitlused, sõditi tömpide otstega odadega. Siiski juhtus ka õnnetusi ning mõningad turniirid lõppesid kaotaja surmaga. Turniire oli erinevaid, sagedaseimaks oli hobustel võitlus, kus sõideti hobustega üksteisele vastu ning üritati vastast sadulast maha tõugata
armastus. Just neist sümbolitest otsustan mina lähemalt rääkida. Värvid Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi. Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane. Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesinine. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut. Tumesinine sümboliseerib vett, taevast, rahu, mõistust. Kõige rohkem kasutatakse tumesinist Hispaania kirikus. Vene kiriku lagi on tumesinine, mis sümboliseerib taevast. Sinine sümboliseerib Euroopat, kuna üks Olümpia rõngastest on sinine. Must värv sümboliseerib halba. Must on leina värv. Musta lipu tõmbasid masti piraadid, kes otsustasid mingit laeva rünnata. 1348.aastal oli katk, mis muutis inimeste kehad mustaks. Katk
Saabus ärkamisaeg, kogu keha läbistas laulupidude kohta lugedes soe tunne ning pärast peaaegu 700 aastat kestnud orjapõlve oli jälle näha meie Eesti asjade paremuse poole minekut. Läksid aastad ning lõpuks see juhtus! Eesti iseseisvus! Eesti Päästekomitee liikmed sõitsid 24. veebruaril tulevase Eesti Panga hoonesse, moodustasid Ajutise Valitsuse ning lugesid ette Iseseisvusmanifesti. Nii lihtne see oligi! Vabadussõjas näitasid eestlased üles suurt südikust ja vaprust ning Tartu rahuga näis, et eestlased on ennast lõplikult iseseisva riigina maakaardile kehtestanud. Eesti ehitas ennast ülesse, elati ülemaailmne majanduskriiski üle. Saabus vaikiv ajastu. See oli üks imelik periood - oli nii halbu kui ka häid arenguid, aga Eesti oli vähemalt iseseisev! Ajaloolased ning majandusteadlased on väitnud, et võrreldes Soomega olime neist päris mitmes valdkonnas arengult ees ning teisteski ei jäänud neile palju maha
Vastandina barokile kadus huvi ka looduse ja valguse kujutamise vastu. Kui ka pildi taustale loodust maaliti, siis suhteliselt värvivaeselt, Poussinilike ideaalmaastike sarnaselt. Ka igapäevast elu ei kujutatud, sest selles puudus ülevus. Klassitsistlike maalide kompositsioon on tasakaalukas ja rahulik. Tihti on tegevus paigutatud esiplaanile ja tagaplaan jäetud detailidevaeseks ning ebaoluliseks. Tänapäeva vaatajale tunduvad need ülevaid ideesid ja vaprust ülistavad maalid teatraalsed ja elukauged, kuid tol ajal hinnati neid eelkõige sisu järgi. 19. saj. alguses võeti klassitsistlik õpetus kunstiakadeemiate õppekavadesse ehk sai ametliku, riikliku tunnustuse. Seetõttu nim. seda ka akadeemiliseks kunstiks või akademismiks. Kunstikoolides oli aukohal kipskujude joonistamine ja allumine kindlatele kompositsioonireeglitele. Töötati välja skeemid inimese keha, liigutuste ja hingeelu kujutamiseks
milline tüdruk , samuti uuriti ka, millist ametit lapsed tulevikus pidada tahaksid. Ametite osas jagunesid laste vastused kahte kategooriasse reaalseteks ja müütilisteks ametiteks. Reaalsetest ametest mainiti eelkõig politseinikku, sõdurit ja tuletõrjujat, uurijat, ehitajat ja sportlast. Müütilistest elukutsetest mainiti näiteks mereröövlit, rüütlit ja maadeavastajat. Kokkuvõttes eelistasid poisid selliseid ameteid, kus ühiskond näeb tihti vaprust või kangelaslikkust ning kus kasutatakse tihti jõudu ning kus nähakse võimu. Hoolitsevaid ameteid praktiliselt ei mainitud. Tüdrukud mainisid reaalsetest ametitest õpetajat, lasteaiakasvatajat, arsti, müüjat, teenijat, koristajat, näitlejat, saatejuhti, lauljat ja tantsijat. Vaid kaks tüdrukut soovis saada kosmonaudiks ja üks politseinikuks. Mütoloogilistest ametitest mainiti klouni ja printsessi, tiibadega kassi ja liblikat. Kui võrrelda tüdrukute ja poiste
viimast kaiset pakkuv peatorn. Lihtsatel aadlikel aga võimalused sellise linnuse ehitamiseks puudusid ning linnused olid lihtsalt ja piirdusid peamiselt vaid ühe puutorniga. Linnuse kaitsefunktsioonidele lisandus ka esindusfunktsioon. Üle maastiku kõrguv linnus sümboliseeris feodaali võimu kohalike valduste üle. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikule kõrghetke võimalust näidata om vaprust ning koguda au ja kuulsust. Koguaeg aga polnud sõda ning tuli leida ka muud tegevust. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Tihti võis näha aadlike poolt julma ja karmi käitumist, kuid tuleb arvesse võtta, et jahil käik oli ettevalmistus ja treening sõjaks. Turniiril sai aadlik oma sõjavõimeid demonstreerida ohutumal moel. Tavaliselt võideldi turniiridel nüride relvadega, näiteks odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru.
Neil oli võimalik alla laskuda ainukest teed mööda ja võidelda. Öösel ja päeval lõikasid nad vääte ja punusid köisi. Kui ettevalmistused tehtud, laskusid nad alla järsust kaljust, võttes kaasa ka relvad. See kõik toimus öösel. Rünnak oli ootamatu ja gladiaatorid saavutasid võidu, võttes kaasa toidumoona ning relvad. Võit innustas neid, samas tuli võtta vastu otsus, mis saab edasi. Mässajate laagris otsustati valida endale juht. Selleks sai Spartacus, kes oli tõestanud oma vaprust ja oskust orienteeruda lahinguolukorras. Kohe asus ta võitlusvõimelist armeed organiseerima. Tuli asuda välja õpetama inimesi ja seada sisse kord ning distsipliin. Ta otsustas oma sõjaväe üles ehitada rooma põhimõtte järgi lõi kergerelvastus- ja raskerelvastussalgad, hiljem ka ratsaväe. Tema käe all võitles mitmetuhandeline armee sellise visaduse ja vaprusega, et neil ei suutnud vastu panna isegi hästi organiseeritud väeüksused
ERICH MARIA REMARQUE 1989 1970 ,,Minu teemaks on selle sajandi inimene, humaansuse küsimus. Ja minu kreedo on individualisti kreedo: sõltumatus, tolerantsus, huumor." Sündis 22. juunil 1898 aastal Osnabrückis Saksamaal kodanikunimega kirjanik Erich Paul Remark, kirjanikunimi aastast 1923 Erich Maria Remarque. 1916. a lõpetas ta kiirendatud korras katoliku seminari ja läks vabatahtlikuna läänerindele I maailmasõtta, sai korduvalt haavata. Sõjast naasnud 20aastane Remarque soovis saada muusikuks või maalikuntsnikuks, tegelikkuses tuli tal pidada mitmeid ameteid: spordiajakirjanik, väikekaupmees, kooliõpetaja, raamatupidaja, orelimängija, autovõidusõitja, hauasammastega äritseva firma kaubaagent, autotöökoja tööline. Neil aastail rändas Remarque palju ringi, käis Itaalias, Sveitsis, Balkanimaades, Türgis. Töö kõrvalt kirjutas ta oma esimesed jutud, luuletused, romaanid. Kriitikud ütlesid tema teoste kohta ,,Palj...
soomusrüü. Hiljem hakati enam kandma rõngassärke, mille peale tõmmati sageli veel pikk linane särk. Kaitserüü arenedes tuli kasutusele plaatvest ning põlve- ja küünarnukikaitsed. Raudrüüd tulid kasutusele alles keskaja lõpul. See tegi mehe tõeliseks raudrüütliks, kuid oli küllaltki kohmakas ja paindumatu. Aadli ühiskondlikuks funktsiooniks oli sõdimine. Sõjakäik tähendas aadlikulevõimalust näidata oma vaprust ning osavust ja uhkust. Kui sõda parasjagu ei olnud, pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ning neid peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite turniirid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa. Tavaliselt võideldi nüride relvadega odaotstel oli kolm lühikest tömpi haru, kuid sellest hoolimata polnud turniirid päris ohutud. 15
olla õigluse sümboliks, kuna sisaldavad ikooniliselt endas tasakaalu ideed, aga vanker mitte. Värvid Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi. Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane. Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesin jne. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut. Tumesinine sümboliseerib vett, taevast, rahu, mõistust. Kõige rohkem kasutatakse tumesinist Hispaania kirikus. Vene kiriku lagi on tumesinine, mis sümboliseerib taevast. Sinine sümboliseerib Euroopat, kuna üks Olümpia rõngastest on sinine. Must värv sümboliseerib halba. Must on leina värv. Musta lipu tõmbasid masti piraadid, kes otsustasid mingit laeva rünnata. 1348.aastal oli katk, mis muutis inimeste kehad mustaks.
Selgita mis olid neumad. 8-9 sajandil, kuna oli vaja ühtlustada liturgiline laul tohutu suurel territooriumil. Neumad- noodimärgid, mis tähitavad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi 5. Kuidas nimetati rüütlilaulikuid erinevates piirkondades? Missugune seos on rüütlilaulikutel rändlaulikutega. Kes olid vagandid? Lõuna- Prantsusmaa: trubadurid; Põhja -Prantsusmaa: truväärid; Saksamaa: minnesingerid Mõlemad idealiseerivad vaprust ja teisi mehelikke ideaale Vagandid- rändlaulikud keskaegsel Prantsusmaal 6. Mis on motett? Mida tähendab motetitehnika? Motett- Prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmehäälne ilmalik laul Motetitehnika- 7. Mõiste renessanss tähendus ja renessansi ajastu periodiseering. Renessanss- taasünniajastu: Ühiskondlik- poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas 14-16 saj. Renessanssi ajastu periodiseerimine- 8
haldjate maailma ja muutud vastupandmaatuks. Võib ka voodi kohal olla. Kuivades säilitab ta oma vapustava lõhna ja tal on võime peletada hirmuunenägusid. Armastus, Meel, Tunded. Astroloogia: Veenus, primaarselt kaalud ja sõnn; sekundaarselt vähk, kalad ja skorpion. Elemendid: vesi ja feminiinne. Tüümian on üks (liivatee liikidest.) Ladinakeelne sõna Thymus tähendab kreeka keeles vaprust. Teine sõna Thymiana ehk suits, tähendab seda et tüümianisuitsuga peletati siseruumidest hammustavaid putukaid. (Kaitseb energia ja hinge nn. Imejatest ja haigettegijate eest). Vana Kreekas peeti tüümianist väga lugu ja pärast kümblust hõõruti sellega keha, Rooma sõdurid kümblesid julguse ja jõu saamiseks tüümianivees.Kõrgemast seisusest naised tikkisid tüümianioksi
piirkonnad. Hobuse keha ja pea olid samuti kaetud metallist plaatidega. (Barter, 2005) samas ei tohtinud kogu varustus takistada kiiret ja osavat liikumist, seda nii rüütli kui hobuse puhul. Veel pidid rüütlid rangelt järgima Rüütelluse koodeksit, mis kujutasid endast moraalinorme, mida rüütlitel täita tuli. Just eelnimetatud koodeks eristas rüütlit tavalisest sõjardist, kunanende tegevusel oli justkui moraalne pinnas. Väärtustada tuli au, vaprust, viisakust ja seda kõigi ühiskonnaliikmete vastu. Tähtsaimad olid loomulikult lähedased, pereliikmed, naised ja teised rüütlid, kelle vastu näidati üles erakordset sõprust ja ustavust. Üleüldse olid rüütlite omavahelised suhted vägagi märgilise tähendusega. Ilmselgelt eristuvad inimhulgast eredamad kujud ja nii oli see ka rüütlite puhul, mis kohati külvas vaenu ja rivaalitsemist. Rüütlid otsisid ka naiste heakskiitu, eriti kõrgest soost naiste, kelle soosingu võitmine oli
Rüütlid ja rüütlikultuur Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütlit pidi innustama üksnes au ja õiglus, au aga tuli hoida rohkem kui elu. Tuli kuuletuda vanematele rüütlitele ja elada vennalikus sõpruses omasugustega. Ei tohtinud minna mitmekesi ühe vastu ja rünnata maaslamajat, võtta vastu aunimetusi ning tiitleid võõraste riikide valitsejatelt. Rüütel pidi hoiduma igasugusest pettusest ja valest ning mitte panema relva käest, enne kui endale võetud kohustus oli täidetud. Vangilangenuna pidi rüütel tasuma kokkulepitud ajaks lunaraha või tulema tagasi vangipõlve, sest vastasel korral kuulutati ta sõnamurdjaks ja au kaotanuks. Rüütel pidi valdama seitset rüütlivoorust: ratsutamine, ujumine, vehklemine, oda ja vib...
ILIAS Sissejuhatus "Ilias" on Iliose e. Ilioni linna lugu, mis valmis umbes VIII sajandi keskel e.Kr. "Ilias" on vanakreeka eepiline poeem, mille autoriks peetakse Homerost. Koosneb umbes 15 600 heksameetrilisest värsist. Antiikaja teadlased on teose jaotanud 24 raamatuks. Kirjeldab episoodi Trooja sõja kümnendast aastast, nn. Achilleuse viha. Teosesse on koondatud muistendite ainestik ning hulk Kreeka ja Trooja kangelasi. Teos on humanistlik, ülistab vaprust ja mõttejõudu, kujutuse lai haare, meisterlik stiil ja individualiseeritud kangelased on teinud selle nauditavaks nii vana- kui uusajal. Mõjutanud teisi Euroopa eeposi. Homeros Homeros on tuntud nii Kreeka kui ka kogu Euroopa kirjandusloo alguses ning kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis
Brünhildiga. Sieg. Ja Kriem. armastuslugu on peetud keskaegses saksa kirjanduses ilusaimaks. Neil on üleloomulik jõud ja kosimisoskus. ,,Lugu Igori sõjaretkest" 12.sajandist. Venemaalt. Üleminekuaja teos. Uue usuga kaasnesid kirjanduse eemaldumine mütoloogiatest. Vene eepos meenutab Lääne-Euroopa kangelaslugusid. Tähtsal kohal sõjameheau ja patriotism. Eepos räägib noorest valitsejast Igorist. Sõjaretkedest, põgenemistest. Tundmatu autor hindab igori vaprust, kuid mõistab üksi sõtta minekut hukka. Autori kõrvalepõiked põhisüzeest tähtsad.tutvustab vürstisuguvõsasi, annab hinnanguid. Tekstis esineb vanavene jumalaid. Loodus hingestatud.
enda rolli sisse. Samuti meeldis mulle ka tema puhul suur hääle ulatus. Ta suutis laulda kõike - nii väga kõrgeid kui ka üpriski madalaid noote. Lemmik aariaks oli ,, Di quella pira''. See sellepärast, kuna see on väga sõjakas ja tugev. Nimelt kujutab see stseeni kus Manrico kuuleb oma ema kinnivõtmisest ja valmistub rünnakuks. Hea on vaadata ja kuulata, kui näitleja läheb väga rolli sisse. Mulle meeldis ka tema hääl, juba hääl ise oli tugev, mehine ja vaprust täis. Üldiselt jättis ooper väga hea mulje ja kuigi vahepeal tundus, et asi vajub pikaks siis väga igav ei hakanud. Samuti oli näha ka saalis suurt lauljate tänamist ja sellejaoks tõusti väga tihti ka püsti. Kindlasti soovitan seda ooperit kuulata, eelkõige nendel, kellele meeldib klassikalisem muusika. Viited 1. http://www.vanemuine.ee/trubaduur 2. http://klassikaraadio.err.ee/uudised?news=7110
Aastatel 983-986 avastas kuulus viiking ja rändur Erik Punane Gröönimaa ja soodsate tingimuste tõttu kolis sinna palju viikingeid, Eriku poeg Leif Eriksson jõudis aastal 1002 Põhja-Ameerikasse, kuid tülid indiaanlastega sundisid viikingeid sealt lahkuma. Umbes 1100. aastaks lõppesid viikingite röövretked. Naised ja abielu Naiste seisund viikingite ühiskonnas sõltus tema perekonnast, nagu meestegi puhul. Üldiselt arvatakse, et kuigi viikingid ülistasid kõige enam sõjalist vaprust, oli ka naistel, eriti abielunaistel, ühiskonna asjades suur sõnaõigus. Naiste puhul hinnati tema head majapidamisoskust või osavust käsitöö tegemisel. Osa naisi olid aktiivsed ka muidu mehelikuks peetavatel aladel, näiteks kaubanduses. Saagadest on teda isegi naissõdalasi, keda tegelikus elus oli tõenäoliselt siiski üsna vähe. Viikingite abielud olid suhteliselt kergesti lahutatavad nii mehe kui ka naise nõudmisel
ROOMA · Pigem põlluharija rahvas I aastatuhandel palju rahvaid, peamiselt Itaalikud II aastatuhandel indoeuroopa hõimud, mis jagunesid mitmeks osaks, nt: Kesk-Itaalias latiinid (hilisemad roomlased) · Austasid vaprust, distsipliini (sõjalisi omadusi) · Puutusid kokku foiniiklaste ja kreeklastega (kes mõjutasid roomalasi kõige enam) · Kolonisatsiooni käigus (8.-6.saj eKr) rajasid linnu Itaalia lõunarannikule ja Sintsiiliasse. Kreeklased moodustasid seal (merepiiridel) põhielanikkonna ja tõid sinna viinamarja- ja oliivikasvatuse, linnariikliku ühiskonnakorralduse, tähestiku, rahamüntimise, jumala müüdid Etruksid-Apenniini ps. Loodes
ühtne. Esimesel aastatuhandel eKr elasid Itaalias s päritolult , keelelt ja kultuurilt erinevad rahvad . Kesk- ja lõuna Itaalias elasid itaalikud sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid keelelt lähedasteks rühmadeks. Kesk-Itaalias elasid latiinid . Nendest pärinevad hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma ametlik keel. Nad tegelesid põlluharimise ja karjakasvatamisega . Nad hindasid kõrgelt vaprust , distsipliini ja muid sõjas tarvilike oskusi , kuna omavahel oldi tihti sõjajalal. Kuna Itaaliat ümbritseb kolmest küljest meri , tekis tal kokkupuuted Vahemere äärde oma kolooniaid rajavate foiniiklaste ja kreeklastega. Kõige suuremat mõju avaldas itaallastele kreeklased , kellest sai Itaalia enamus elanikkonnast . Kreeklased rajasid kolooniad lõunarannikule ja Sitsiiliasse. Itaalias oli suurim koloonia Taras ja Sitsiilias Sürakuusa . Kreeklased olid oma
nümf Kalypso saar; sireenid- naise kehaga linnu taolised olevused, kes meelitavad meremehi karile. Penelope andis kerjusele (Odysseusele) ülesandeks vibu vinna tõmmata; Lõpp: Odüsseus maksab kätte kosilastele, tapab paljud. Kosilaste sugulased tahavad Odüsseust tappa, aga Zeus lepitab nad. Kokkuvõte: põhin. Müütidel, mida loonud rahas; jumalad ei ole idealiseeritud, on häid kui halbu tegelasi; inimeses hinnatakse vaprust, ausust, truudust; oli tähtis rahva lugema õppimisel; sellega alg Euroopa kirj. Antiikteater. 5. saj. eKr. Algus: pidustused Dionysose (veini-, viljakusejumal) auks. Saatjad saatürid e. traagosed (sõna tragöödia). Preestrid jutustasid ümber jumalate elulugusid. Thespis esines vankril, mis meenutas lava. Teatrifestivalid. Ettevalmistused 9- 10 kuud enne. Näidend esitati züriile- valis näidendid, näitlejad, patrooni. Teatrifestival 4 päeva- tragöödiad, viim päeval komöödiad. Alg
iseloomujooned temas kuigi sügavale. Inimlikuks nõrkuseks on pimedusekartus- ta magab öölambiga. Jacob, nagu ta sõbradki, on seest tühi. Kui osadel on tühimiku täitmiseks usk, siis Jake on kaotanud huvi ka selle vastu. Ta on veendunud, et ta peaks uskuma, kuid ei näe selles lahendust, seega loobub. Kõigele vaatamata on Jacob kangelane. Oma sõpradest enam püüab ta mõista headust ning otsib asju, mil oleks kestev väärtus. Temas on kirge, vaprust ning ausust. Mida tal pole, on armastus, usk ja eesmärgid. Leedi Brett on imeilus inglanna, kel vastupidiselt Jabobile on emotsionaalsed armid. Tal oli sõja ajal afäär sõduriga, keda ta põetas, ning viimase surmast alates on Brett triivinud ühe väärtusetu suhte juurest teise juurde. Brett on abielus Briti lordiga, kes andis talle tiitli, kuid mitte rahulolu ning õnne. See suhe on Bretti jaoks läbi ning ta on kihtlatud Michael
puuvill, nahk ja taimsed kiud smauti rõivad. Veel valmistati riideid/riiet jänesenahkadest, taimekiududest, nõgestest ja elupuu koortest. Niidi asemel kasutati kõõluseid ja soolikaid. Nööpide asemel oli luust või pidust kiile. Pidurõivad olid meestel ja naistel pehmest hirvenahast, mis olid kaunistatud narmaste ja orsioniokastest tikanditega. Sõdalased ehtisid end kotkasulgedest peaehisega. Kotkasuled näitavad erilist vaprust ja jutustavad vägitegudest käsivõitlustes. Vapruse märgiks kannavad sõdalased ka grislikarude luust tehtud "vesti". Pidude korral kaunistati nägu ja keha ka maalingutega. Värvid olid taimedest tehtud. 2.2 Toit Toiduotsingud sundisid indiaanlaseid rändama varakevadest kuni hilissügiseni ühest paigast teise. Nad olid osavad kütid. Preeriaindiaanlastele olid piisonid elu. Nendest sai palju kasulikku. Nahkadest said sõbad ja katted, sõnnik läks kütuseks, rasv põletati
saadetavate tulekerade kustutamisel, kui ka linnast väljatungidel. Ühel niisugusel väljatungil 7. veebruaril sai haavata piiramisvägede juhataja abi Seremetjev, ning suri 10. veebruaril. 9. Märtsil võ eti Tallinnast ette suure m väljatung, et piirajate laagrist vange saada. Algul õnnestuski saada mitu vangi, siis sattus aga osa väljatunginuist lõksu ja rohke m kui 30 neist, sealhulgas ka linnapealik Claus Holste, sai sur ma. Väljatungil ilmutas Schenkenberg suurt isiklikku vaprust. 13. märtsil taandusid Vene väed Tallinna alt. Põhjuseks oli tatarlaste sissetungi oht Vene maal.Schenkenbergi salk röövis vaenlase tagalas Rakvere, Laiuse, Pärnu, Haapsalu, Koluvere ja Lihula all ning sisendas o ma tegevuse ga vaenlasesse suurt hir mu. Balthasar Russowi Liivimaa kroonikas on sündmus kirjapandud järgmiselt: "Moskoviitide äramineku järel aprillkuus anti Tallinnas kõigile sõjameestele, nimelt mõisameestele, tingisõduritele, linnakodanikele
Hariduse hulka kuulusid kindlasti ka sportlikud harjutused ehk gümnastika. Spartas oli kasvatussüsteem riigi range kontrolli all ning peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates 7a viibisid poisid kodust eemal ning pidid ise füüsiliste treeningute kõrvalt ka oma elu korraldamisega hakkama saama. 20a loeti nad täisväärtuslikeks sõjameesteks ja 30selt said neist täieõiguslikud kodanikud. Ka abielus spartiaadid viibisid enamus aja kodust eemal lahingutes. Kodanikes hinnati vaprust ning distsipliini, argust peeti aga ülimaks häbiks. Pikaaegse treeninguga saavutasid spartiaadid sõjakunsti kõrgema taseme. 6. Mõisted Minoiline tsivilisatsioon-Mükeene alal välja kujunenud Euroopa vanim kõrgkultuur. Mükeene kultuur- hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Knsossos-Kreeta kuulsaim loss lineaarkiri A ja B- A-Minoilise kultuuri savitahvlitele vajutatud silpkiri, mida ei osata tänapäeval lugeda. B-
Selle abil pöörduti mitte ainult kaaslaste vaid eelkõige kõrgemate jõudude poole. Loodusjõudude, esivanemate vaimude ja jumalatega püüdis inimene kontakti astuda läbi laulude ja tantsude, luues aja jooksul erinevad rituaale. (Näiteks ka hilisem kristlik jumalateenistus.) Muusika on läbi aegade väljendanud ka inimese isiklikke tundeid. Laulu, tantsu ja pillimänguga väljendati rõõmu ja kurbust, sümpaatiat ja armastust, kuid õhutati ka vaprust ja ületati hirme. Vanaaja muusika kohta saame teha vaid oletusi, sest meil puudub muusika ise. Säilinud on pille, kalju- ja muid jooniseid, mis kujutavad laulu ja tantsuga seotud rituaale, arheoloogilisi leide ja ajaloo kirjalikke allikaid muusika tegemisest. Nende põhjal võib umbkaudu ette kujutada, mida muusika inimestele tähendas, milliseid pille mängiti ja millest lauldi. Muusikakultuur saavutas võrdlemisi kõrge taseme juba vanades
Vajati raha. Seda nõudsid rootslased, taanlased, Saksa vürstid ja meremehed. Buckingham lubas peatset lahendust. Inglismaad mõnitati ka nõrga laevastiku pärast. Ka selleks oli vaja finantse ja raha saadi Londoni linnavalitsuse käest. 2/3 katoliklaste varadest omastati. Peale mõningate probleemide ja draamade ületamist sõitsid Inglise, Hollandi ja prantsuse protestantide laevad Prantsusmaa poole. Piiratakse Re saart ja lahingutes ning kannatustes näitab George üles suurt vaprust ja imelisust. Varsti aga saatis Louis XIII lisaväed Re alla ja Buckinghami oli sunnitud suure rutuga Inglismaale tagasi pöörduma. Võeti vastu ''Õiguste petitsioon'', mis piiras kuningas võimu. Parlament näitas nüüd näpuga Buckinhami hertsogi peale, kes oli rahvale õnnetuse toonud, kui hoolimata sellest oli George õnnelik, sest ta sai parlamendilt jälle vajaminema summa. Ta saatis La Rochelle alla moona, mis enamuses ka kohale jõudis. Ka oli armaada valmis välja sõitma.
mõelda, et selline jäärapäisus ei ole eestluse püsimajäämise koha pealt oluline ja pigem pärsib seda, ent tegelikult on küll. Olles jäärapäised igapäevaelus, ei anna me ka üldisemas plaanis, rahvusena, nii kergelt alla. Kuna me oleme targad ja kavalad, suudame me käituda vastavalt vajadusele. Kui on tarvis, keerame me lööjale teise näopoole ja kannatame peksu, kuid me oskame ka vastu lüüa. Me võime olla alandlikud, kuid võime üles näidata ka harukordset vaprust. Eestlane teab, kuidas olukord enda kasuks pöörata. Ajalooõpikuid lehitsedes leiame selle kohta piisavalt tõendeid. Eestlased tulevad igast olukorrast võitjatena välja, sest me hoiame kokku, olgugi, et me seda alati välja ei näita ja naabritele kaikaid kodaratesse pillume. Eestluse elujõud peitub meis endis. Seni kuni maamunal on vähemalt üks tubli eestlane, kes vahel võib-olla küll jonnib, ent teeb siiski usinasti tööd ning armastab oma kodumaad, on olemas tõeline eestlus
ka signeerimine.Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Renessansiajastu kangelaseks on ennast uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi. 1.1.1. Veenus ja Mars Marssi ja Veenust on maalinud ca. 1483 Itaalia renessansi kuntsnik Sandro Botticelli. See näitab,rooma jumalaid Venuse ja Marsi ilu ja vaprust allegoorias. Nooruslik ja meelas paar lebamas metsa all , mida ümbritsevad mängulised satüürid. Maali vaatatakse tavaliselt kui ideaali armastusest, rõõmust ja lõbust . See töö oli ilmselt möeldud magamistoa mööblina, vöibolla voodipeatsena. Kadunud klassikalise maali ,,Alexandri ja Roxana abielu" kirjeldas 2. sajandi kreeka kirjanik , Lucian, et see näitas Cupidoid mänglemas Aleksandri odal. Botticelli satüürid võivad viidata sellele
Tänapäeval kujutatakse rüütlielu pigem hiilgavamana kui see seda tegelikult oli. Rüütlielu oli küll kahtlemata huvitav, kuid raske ja pideva hirmutundega varustatud. Mööda ilma rännates, turniiridel oskuslikult võideldes sai koguda nii kuulsust kui rikkust, kuid see kõik võis ühe hetkega kaduda- rüütliturniiril võis rüütel kaotada oma varustuse, sealjuures ka hobuse ning veel enam-eneseväärikuse. Kui piisavalt vaprust välja ei näidanud, võis rüütel kaotada koha õukonnas. Siiski olid rüütlid piisavalt nutikad, liikudes ühest õukonnast teise ning kes juba rüütel oli, see täitis oma rüütlikohuseid nii hästi kui oskas. Kasutatud kirjandus H. Palamets ,,Keskaja kultuurist ja olustikust" G. Duby ,,Guilleaume le Marechal ehk Maailma parim rüütel Barbara W.Tuchman ,,Kauge peegel" John H. Mundy ,,Europe in the High Middle Ages"
Rocca al Mare Kool PLATON: IDEEDE MAAILM JA IDEAALRIIK Referaat Koostaja: Johanna Lass 10. klass Tallinn 2017 1 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Ideeõpetus.............................................................................................................................................3 Filosoofiariik........................................................................................................................................4 Kokkuvõte............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.............
.................................10 3.5 Sorte rohkesti ....................................................................................11 3.6 Retsepte .......................................................................................11-12 4 Tüümian ehk aedliivatee..........................................................................13 4.1 Tüümianitee......................................................................................13 4.2 Tüümian sümboiseerib vaprust...............................................................14 4.3 Aed-liivateega ahjukartulid ....................................................................14 5 Kasutatud allikad...................................................................................15 Maapirn - tasub tutvust teha! Maapirniga tasuks lähemalt tutvust teha. Õppida seda kasutama mitte ainult meeldivate maitseomaduste poolest. See väärtuslik taim on suurepäraseks toeks liigse kehakaalu
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ...
ebamoraalselt, aga noored pidid juba algusest peale õppima, et paha ei saa kunagi tuleneda jumalast, kuna jumal on teadus. Neil leidus kirjeldusi, mis äratasid kartust surma vastu, aga noori tuleb kasvatada nii, et nad rõõmuga on valmis ohverdada oma elu võitluses. Muusikas olid keelatud lüüdia ja joonia meloodia: esimene sellepärast, et väljendab kurbust, leina, ja teine, et on pehmeloomuline. Seevastu olid lubatud dooria meloodia, mis sisendab vaprust, ja früügia oma, mis on ettevaatlik, kaaluv. Inimestel peab olema religioon. Platon usub, et rahvas ei saa olla tugev ilma usuta jumalasse. Veel enam kehtib see, kui usule jumalasse lisandub usk isiklikusse surematusse. Teise elu lootus annab meile julgust kohata surma ja taluda ka oma armsamate surma. Platoni ideaalset riiki iseloomustavad neli voorust: tarkus, mehisus, vaoshoitus või harmoonia, õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus
„Formaalne hariduslik kasvatus peab panema noored inimesed nägema, et need väärtused, mis nad on endasse peaaegu automaatselt neid ümbritsevast kultuurist absorbeerunud, ei ole tingimata kõrgeimad väärtused. Noored inimesed peavad muutuma rahuldamatuks selle kultuuri suhtes, mida nad aktsepteerivad, ja sellepärast on tarvilik alustada revolutsioone nende mõistuses ja hinges. Meie ülesandeks on hoida elavana noortes inimestes vaprust julgeda otsida tõde, julgeda olla vaba.“ See mõte, mis on selles, on midagi kirjeldamatut, see ongi see, mille poole peaksime kõik püüdlema. See ongi edasiviiv jõud. Mõtteid Eesti rahva vabadusvõitluse strateegiast. See on midagi, mida eesti rahvas üritas luua, et parandada olukorda, mis on pidevalt langev. Eesti rahva eksistentsiaalsus on juba vaikselt hääbuv. 1960ndatel teati, et mingit vabastamist Läänest ei tule ning oldi kindlad, et sõda tuleb ning Eesti
Tartu, 2008 Kunstil on tähtis roll inimeste elus ja ühiskonnas üldiselt, seda juba keskajal. Sellise arvamuse kujundab erinevate allikatega tutvumine, mis omakorda annavad ülevaate mis, kus ja mida täpsemalt loodi. Aga mis rolli mängis kunst siiski sel ajal täpsemalt? Kunstnike enda koht ühiskonnas oli ebaselge. Neid peeti käsitöölisteks, kuid hiljem see muutus. Üldiselt arhitekte kui planeerijaid ja loojaid hinnati kõrgemalt, kuid ka neid samastati teatud ajal tavalise ehitajaga. Kõik olenes sellest, mis ala kunstnik inimene oli. Kuigi maalikunstnike loomingu läbi said inimesed aimu piiblilugudest, siis rohkem tunnustati just kullasseppasid ning teisi, kes tegelesid metallide töötlemisega. Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja. Antiik...
kangelased: Chrysanthemum, kui atribuut Mikado hiljem sümbol sihikindlus ja otsusekindlust. Pojeng sümboliseerib rikkust ja edu elus. Cherry lill kelle kroonlehed kukkuda isegi kerge lehk lihtsalt alandlikult, nagu samurai annab oma elu oma kapten see on sümbol aega ja haprust olemasolu. Vahtraleht kannavad sama väärtus nagu punane roos Euroopas. Dragon sümboliseerib jõudu ja tugevust, ja samal ajal ühendab tule ja vee. Karpkala sümboliseerib julgust, vaprust, stoicism. Tiger sümbol kartmatus. Eriline koht on hõivatud erinevate mereja vee üldiselt motiive, mis on lihtne: elu palju Jaapani inimesed on seotud merega. Seetõttu Jaapani tätoveeringud sageli vee lähedal olendid ilmuvad laine motiivi, mis toimib taustal ning tuvastada keha tekstuuri. Vahel ta ütleb, stilistiline omapära. Jaapani tätoveerimine leidnud oma koha nii suur hulk riigi kangelased, pühakud ja mungad, samurai, kurtisaanid, geisa, Kabuki osalejate sumo maadlejate jne
A.H. nimeline Pala kool Rihard Lille 9. klass Metsatöll Referaat Pala 2016 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Ajalugu................................................................................................................... 3 Praegused bändiliikmed......................................................................................... 6 Endised liikmed................................................................................................... 9 Diskograafia........................................................................................................ 9 Albumid.................................................................................................................. 9 Singlid/videod........................................................................
feodaalide võimu alt Feodaalkord põhines senjööri ja vasalli suhtel. Vasall andis ennast senjööri kaitse alla, senjöör aga andis vasallile kasutada ehk läänistas talle maatüki koos seal elavate talupoegadega. Vastutasuks kohustus vasall senjööri ustavalt teenima, eelkõige tema kutsel sõjaväeteenistusse ilmuma. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati truudusvandega. Rüütlikirjandus seal tõsteti esile kõiki olulisemaid rüütlivoorusi: vaprust, jäägitut ustavust senjöörile, vagadust ja suuremeelsust, ülistati rüütli truud armastust mõne südamedaami vastu. Temaatika muistsetest pärimustest, legendidest, tõestisündinud lugudest. Kolm põhizanri kangelaseepos (Rolandi laul), rüütliromaan (Kuningas Artur) ja armastusluule (daamikultus sisuks).Linn ja senjöör - Senjöör koostas linnaõiguse, kus olid määratud mõlema poole kohustused ja õigused, nt feodaalkoormised kaotati, tuli maksta senjöörile makse, linna
Samuti tundis Napoleon konkurentsi teiste Euroopa riikidega ning rajas endale hiilgava ja suure õukonna, et olla võrdne teiste riikide monarhidega. Selleks, et tagada poliitiline lojaalsus lõi Napoleon auleegioni. Sellise teenetemärgiga autasustati tsiviilelanikke ja sõdureid. Riigis, kus oli monarhia olid sellised aumärgid piiratud ning see seadis teenetemärgi omamise veelgi kõrgemale positsioonile. Auleegion oli siiski avatud kõigile kodanikele oli vaja vaid vaprust ja austust. Minu arvates valitses Napoleon hästi arendades oma rahva haritustaset ning luues seaduse, mis on aluseks veel tänapäevalgi. Halvaks küljeks jääb lakkamatu sõjategevus, mis kahjustas kogu Euroopat. Tsiviilkoodeks Tsiviilkoodeksi, mida tuntakse ka nime all Napoleoni koodeks, töötas välja juristide kogu Napoleoni eesistumisel. Enne Napoleoni koodeksit Prantsusmaal, ei olnud ühtegi ametlikku seaduste kogumit. Napoleon püstitas Prantsuse õigussüsteemi
Michelangelo Buonarroti Referaat Skulptuur 1 kursus Tartu Kõrgem Kunstikool Tamar Paal Tartu 2013 Michelangelo Buonarroti Michelangelo kunstnikutee algas Firenze linnas Itaalias.See oli tollal majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev linn.Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga. Nooruspõlv Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele.Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas...
basinettide vastu. 3.6.Relvad Relvadest populaareim, nagu sellele ajale kohane , oli loomulikult mõõk, mis varasemalt oli lame ja tömbi otsaga, kuid hiljem muutus rombikujuliseks ning teravamaks. Neid tehti ka pikemaks, neid pikemaid nimetati bastarditeks. Teiseks väga populaarseks relvaks oli piik. 7 4.TURNIIRID Aadlite ühiskondlik funktsioon oli sõdimine. Sõjakäik tähendas neile kõrghetke nii said nad näidata oma vaprust, koguda kuulsust ja au. Rahuajal pidasid nad turniire ja käisid jahil (nende harrastusi peeti harimatute ülikute tooreks meelelahutuseks). Kuid nii turniir, kui ka jaht täitsid üht põhilist ülesannet treenida ja valmistuda sõjaks. Meelt lahutati ka pidustustega. Turniiril sai aadel näidata oma oskusi ohutumal viisil, kui sõjas, sest turniiril sõditi nüride relvadega (odaotsal kolm tömpi haru). Kuid sellest hoolimata oli palju õnnetuid surmajuhtumeid
Mööda laiu ja hästi sillutatud teid marssisid leegionid ühest impeeriumi äärest teise. Roomast pärinevad maailma esimesed pronksist ratsanikukujud. Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke, sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju. Keskajal valati need ümber kahuriteks. Ainsana pääses Marcus Aureliuse kuju, mida kristlased pidasid Constantinus Suurele kuuluvaks. Silmapaistvad kunstiteosed on Traianuse ja Caracalla portreed. Traianuse portreest on näha otsustavust, vaprust, aga ka teatud leebust. Altkulmu vaatav Caracalla on tark, kuid valvel, kättemaksuhimuline ja ohtlik. 4. sajandil käis Rooma kunst alla. See on näha keiser Constantinuse portreest puudub elav inimene, skemaatilised jooned, ebaloomulikud ja stiliseeritud näojooned nagu tulevases Bütsantsi kunstis.Omapäraseks kunstiliigiks on võidusambad, mis olid kaetud spiraalselt alt üles keerduvate reljeefidega. Täpselt edasiantud ehitised, riietus ja sõjavarustus on hinnalisteks ajalooallikateks
Kreeklasi võib pidada nüüdisaegse spordi rajajaks. Oli olemas ka hemerodroomide (kiirkäskjalad) koolitus. 4 saj.eKr kehtestati efeebia teenistus. See oli kõikidele ateenlastele kohustuslik alates 18. (16.) eluaastast ja teenistus kestis neli aastat. Füüsilist ettevalmistust korraldasid ja jälgisid pedotriibid. Sõjalised instruktorid jälgisid otseselt sõjalisi ettevalmistusi. Sparta kasvatus- arenes füüsiline kasvatus intellektuaalse ja esteetilise arvel. Spartalastelt nõuti vaprust, distsiplineeritust, suutlikust taluda valu, surmapõlgust, kiiret otsustusvõimet, tagasihoidlikkust, ükskõiksust igasuguse omandi ja varanduse suhtes. Ei välistanud lõbustusi. Kasvatus oli rajatud kiitusele ja laitusele. Spartas kasvatati lapsi väljaspool kodu ja see nõrgendas perekondlikke sidemeid. Kuni seitsmenda aastani kasvas poiss ema ja hoidjate järelvalve all. Mänguasjadeks olid kõristid, nukud, pallid, klotsid, kivikesed või ka elavad loomakesed. Kasvatusvahendina ei
Spartiaadid; Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad; Messenia alistatud elanikest said aga heloodid(õigusteta maaharijad);Sparata riigi eesotsas seisi kaks kuningat,kelle võim oli päritav; Geruusi(vanemate nõukogu); 5 efoori(kontr. Kuningate ja teiste võimukandjate tegevust); Rõhutati oma võrdsust ja ühtekuuluvust; Spartiaatide kasvatussüstem(peamine siht arendada sõjam eheomadusi); pidev füüsiline treening ; kodanikes hinnati eelkõige vaprust ja distsipliini, argust seevastu peeti ülimaks häbiks; sõjakunsti kõrgem tase; faalanks; kreeklased pidasid Spartat parimaks näiteks hästi korraldatud riigist. Demokraatlik Ateena Kodanikkonna moodustasid kõik vabad meessoost põliselanikud; Solon- tema reformid panid alus eAteena domkraatlikule arengule; võrdsed õigused; Ateena mereliit; Ateena laevastiku tugevnemise ja mereliidu tekkega tõusis vaeste kodanike osatähtsus veelgi; Perikles; metoigid(võõramaalased)
vastu, teisalt nõudsid ka aadlike sagedased omavahelised sõjad ehk vaenused elukoha kindlustamist. Linnus ehitati võimalikult raskesti vallutavale mäetipule, ümbritseti vallikraaviga ja varustati toidutagavaraga, mis võimaldas vastu panna mitmekuulisele piiramisele. Linnuste kaitsefunktsioonile lisandus esindusfunktsioon. Linnus sümboliseeris feodaali võimu kohaliku territooriumi üle. Turniir Sõjakäik tähendas aadlikule võimalust demonstreerida oma vaprust ning koguda kuulsust ja au. Sõdimine polnud pidev tegevus ning enamik aega tuli sisustada teistmoodi. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ning käisid jahil. Mõlemad täitsid põhiliselt üht ülesannet treening ja ettevalmistus sõjaks. Turniiril võideldi nüride relvadega ja mitmel erineval viisil. Sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Jalgsivõitlus. Turniir kujutas endast ka pidustusi laiemas mõttes. Koguneti senjööri umber ja kohtuti teiste aadlikega
1286 või 1275 eKr toimus sõja suurim Kadesi lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattusili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. See oli siiski suur lahing ning selle tulemused olid ülespuhutud. Ramsese ülesnäidatud vaprus raiuti Karnaki templi seintele. Tegelikult näitas Ramses selles lahingus tõesti üles äärmist vaprust ja taipu, sest hetiitide vägi oli palju suurem Egiptlaste niigi tohutust väest. Lisaks sellele avastas vaarao end äkki täiesti hüljatuna koos oma valvuri ja kilbikandjaga. Arukalt koondas ta aga oma eliitväe, kes kiiresti kohale suundus, väheste jõududega vastu rünnakule, mis päästis ta elu. Ehitaja Ramses Ramses II ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades
( nt kutsus ta maailma purjus jumalate okseks). Armastusluulet sisaldas kogu "Amores" (1917). Kauneim rmastusluule tükkel temalt on "Kirjad Ingile", mida ta jätkas ka hiljem, peale naise surma. Kuulsaim sellest tsüklist on "Kümnes kiri Ingile". 1920ndatel tulid tema loomingusse ühiskondlikumad teemad : selle perioodi luulet nim aja luuluks. Esimese teema oli sõja-ja vägivallavastasus, kuid samas kiitis ta sõdurite vaprust ja oli isamaaline. "Ilus on surra,kui oled noor" on pühendatud Vabadussõjas langenutele. Selle teemalised luuletused ilmusid kodus "Talihari". Hilisem luule on loodusteemaline ja kõneleb murest kodumaa pärast, iseseivuse säilimse pärast ja oli ka pessimistlikku luulet igavikust ja surmast. "Maarjamaa laulud" 1927. Ka Ameerikas jätkas ta kirjutamist eesti keeles-väliseestlastele. Tema selle aja luulet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
