Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Trubaduur“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA
TANTSUKUNST
Leaanika Parra
Trubaduur
Referaat/Essee
Viljandi 2013
Mürgitamine ja vennatapp, mustlaslaager ja nunnakspühitsemine, armukadedus, kättemaksuhimu ja tuleriit ning samas elementaarsete inimlike kirgede draama – kõik see kokku on Giuseppe Verdi ooper “Trubaduur“. Ooperi aluseks on hispaania kirjaniku Antonio Garcia Gutierrezi drama “El Trovador” mis esietendus 1836. aastal. Libreto loomist alustas Salvatore Cammarano ja viis lõpule Leone Emanuel Bardare. Tänu Metripolitan Opera vahendusele sain ma seda 2011. aastal live 'is kuulda. Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimsat orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Peaosas mängis Marcelo Alvarez ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperilauljad nagu Sondra Radvanovsky, Dolora Zajick, Dmitri Hvorostovsky, Stefan Kocan.
Marcelo Alvarez sündis 27. veebruaril 1962. aastal Argentiinas. Ta on lüüriline tenor ja rahvusvaheliselt tuntuks sai ta 90ndatel. Peamiselt reisib ta ringi ja esineb koos kuulsate lauljatega üle

Trubaduur #1 Trubaduur #2 Trubaduur #3 Trubaduur #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kansakene Õppematerjali autor
Referaat - essee, Leaanika Parra, TÜ VKA Tantsukunst

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Giuseppe Verdi ooper Trubaduur

Muusikaretsensioon Giuseppe Verdi ooper Trubaduur 16. septembril 2011 aastal käisin ma Metrolpolitan Opera vahendusel kuulamas Giuseppe Verdi ooperit Trubaduur. Ooper algas kell 19.00 ja kestis koos ühe vaheaajaga umbes 3 tundi. See kindel ooper oli Metropolitan Opera, Chicago Ooperiteatri ja San Francisco Ooperiteatri ühislavastus. Peaosas mängis Marcelo Alvarez, ning kaasa tegid ka teised tuntud ooperi lauljad: Sondra Radvanovsky Dolora Zajick Dmitri Hvorostovsky Stefan Kocan Antud teose lavastajaks oli David McVicar ja suurt ja võimete rohket orkestrit juhtis noor dirigent Marco Armiliaton. Marcelo Alvarez sündis 27

Muusika
thumbnail
2
doc

Giuseppe Verdi ooperi Trubaduur retsensioon

liikumapanevateks jõududeks on aga armastus ja au, on tükk siiski ka hispaania teatri traditsioonidele truuks jäänud. "Trubaduuri" ajalooliseks taustaks on võitlused Aragoni trooni pärast aastatel 1405-1407 ja peategelasteks vennad Manrico ja Luna, kes vihkavad üksteist mitte üksnes poliitiliste vastastena. Ent ajaloolised kostüümid pole siin, nagu mitmetes teisteski Verdi ooperites, sugugi peamised. See on tunnete traagiline mäng. Etendus kantakse ette Itaalia keeles. Ooper Trubaduur on ülessehituselt väga klassikaline. Teoses on kujutatud ühiskondliku probleemi ja samti leidub suhteeliselt vähe massstseene. Minule meeldis antud ooper, kuna minu hing elas väga kaasa trubaduuri armunud naisele. Kindalsti oli see omamoodi ka Romeo ja Julia lugu. Muusika oli hea ja lauljate tämber oli väga võimas. Kui oli kõik koos laulmised, suutis igaüks just enda hääle panna eristuma. Kindlasti oli ka muusika mingil ajahetkel tagasihoidlik ja siis jälle vaheldus pealetükkivaga

Muusika
thumbnail
32
doc

Giuseppe Verdi

Õppeasutuse ja osakonna nimetus Ees­ ja perekonnanimi Giuseppe Verdi (10. X 1813 ­ 27. I 1901) referaat 28.04.2001 2 Esimesed leiud ja kaotused 1813. aasta sügisel tuli Parma­lähedasse Busseto linnakesse kõrtsmik ja poepidaja Carlo Verdi, et oma tillukest 10. oktoobril ilmavalgust näinud poega Giuseppe Fortunato Francesco nime all sünniregistrisse sisse kanda. Kuna Itaalia oli tollal Napoleoni keisririigi ülemvalitsuse all, tehti vajalikud märkmed prantsuse keeles ning nii Busseto kui ka Le Roncole külakiriku ülestähendustes seisab Giuseppe asemel võõrapärane Joseph. Tulevase helilooja sünnikoht ­ Le Roncole ­ kujutas endast üheainsa tänava ja kahesaja elanikuga väikest küla, mille asukad põllunduse, siidiusside aretamise ja veinivalmistamisega ülalpidamist teenisid. Lombardia vana linna Busseto vahetu naabrus tõi siia kaugemalt pärinevaid käsitöölisi ja haritlasigi, kellest paljud Carlo Verdi tra

Muusika
thumbnail
22
doc

Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus

MTX 325 Muusikaelu ja ooper 19. sajandil. 19. sajandi üldiseloomustus Vastuolud ühiskonnas: 1. reaktsioon pärast Viini kongressi (1814-1815), püüd säilitada vanu ühiskonnavorme ­ teiselt poolt demokratiseerimistaotlused. Rahvusliiikumine. Probleem ­ rahvusriigi rajamine (Saksa, Itaalia jt). Ajalooline taust: 18. sajandi lõpus Prantsusmaal revolutsiooniaeg, vabariigi väljakuulutamine. 1804 kuulutab Napoleon end keisriks. 1799-1815 Napoleoni vallutussõjad mandri-Euroopas ja Egiptuses. 1813 Napoleoni lüüasaamine Leipzigi lahingus. 1814-1815 Viini kongress, Napoleoni-eelse feodaalsüsteemi ja kuningavõimu taastamine, maade ümberjagamine (Itaalia jagatakse Austria ja Prantsusmaa vahel). Austriast kujundas võimas peaminister vürst Metternich politseiriigi. Vene tsaar Aleksander I võttis mahajäänud Venemaal ette üksnes arglikke reforme (pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal 1816 ja 1819 - talupoeg sai isiklikult vabaks, aga talumaa jäi mõisa omandiks)

Muusika ajalugu
thumbnail
17
docx

MUUSIKAAJALUGU

Turandot: Esietendus 1926. Selle ooperi on kirjutanud lõpuni teine helilooja (F. Alfano). Prints Galafi (?) aaria ,,Nessun dorma". 3 tenorit ­ Pavarotti, Domingo ja Carneras. Puccini loonud ka triloogia: 3 ühevaatuselist ooperit, 1918. 1. ,,Mantel" 2. ,,Õde Angelika" 3. ,,Gianni Schicchi" ­ koomiline ooper. Sealt pärit Lauretta aaria ,,O mio babbino caro". KT-s vaja tunda oopereid. Vaja teada heliloojat ja oopereid (25). Verdi: ,,Traviata", ,,falstaff", rigoletto, aida, trubaduur, othello, maskiball, don carlos Kahe ooperi kirjanduslikud alused (rigoletto, traviata) Wagner: tristan ja isolde, lendav hollandlane, nibelungi sõrmus, lohengrin, dannhauser, parsifan, nürnbergi meisterlauljad (ainus koomiline ooper tal). Bizet: carmen Rossini: sevilla habemeajaja, tuhkatriinu. Puccini: turandot, boheem, toska, madam butterfly, gianni schicchi. Mascanni ­ talupoja au Leanca vallo - pajatsid VENE ROMANISM Mihhail Glinka (1804-1857)

Muusika
thumbnail
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane ooper "Poppea kroonimine" (L' incoronazione d

Ooper
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
thumbnail
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun