Referaat Ramses II-st 11.klassis (0)

RAMSES II
Sissejuhatus
Ramses II oli kuningate kuningas ja vägev Vana-Egiptuse sõdur, kes elas u. aastatel 1293-1185 a eKr (19. dünastia ajal). Teda mäletatakse ajaloos kui „võidukat vaarao“. Tänu kangelaslikele ja aukartust äratavatele sõjakäikudele, laienesid tema valitsusala piirid liikudes ühest Egiptuse otsast teise ning suurendades oma kuulsust võimsate ehitiste ja templitega, kus veel praegugi troonib tema pilt. Tema 67-aastase valitsemisaja jooksul tehti kõike suurejooneliselt. Ükski teine vaarao ei ehitanud nii palju suuri templeid, ei püstitanud nii palju hiidkujusid ja obeliske ega sigitanud nii palju lapsi. Ajaks, mil ta enam kui 90-aastasena suri, oli ta jätnud Egiptuse näole oma kustutamatu jälje.
Lapsepõlv
Noore printsina võttis Ramses II omaks vanaisa sõjaväelised tavad. Juba tema varastel eluaastatel pandi kõik lootused uue dünastia osas tema peale. Kümneaastaselt austati teda tiitliga „Kuninga vanim poeg” ning teismeeas kujutati teda koos tema isa Setiga väikese figuurina Karnaki Liibüa-sõjakäikude reljeefidel. Noor prints saatis oma elukogenud isa tema igapäevastes tegemistes ning õppis temalt nõnda riigijuhtimiskunsti. Paljud raidkirjad räägivad, kuidas Ramses jälgib Aswanis obeliskide raiumist, osaleb Seti suurtes ehitustöödes ning pühitseb pidulikult sisse ka enda Osirise templi Abydoses. Seti valis tähelepanelikult oma poja jaoks välja ka noored tarmukad mehed, kes tema kõrval üles kasvaksid ja pärast teda tema valitsemisajal hästi teeniksid.
Isiklik elu
Ramsese isiklikust elust ei ole tegelikult kuigi palju teada. Kümme aastat enne oma isa surma abiellus ta oma kahe peanaisega, tähtsamaid kaasasi oli tal kokku aga 8. Tema esimene ja lemmiknaine oli Nefertar, seda teatakse Abu Simbeli väiksema templi järgi, mis oli pühendatud talle ja armastuse jumalannale. Nefertar suri aga noorelt ja tema haud Thebesis on hästi tuntud. See on Kuningannadeoru kauneim, kaunistatud suurepäraste joonistuste ja värvidega. Ramsese teise peanaise nimi oli Isinofre. Tema sünnitas talle ka neli poega. Need ei olnud aga mitte sugugi Ramsese ainsad lapsed. Tal oli samuti palju ka mitteametlikke naisi ning kokku oli tal üle saja lapse, mis annab talle ka viljakaima vaarao tiitli .
Ramses II vägiteod

Ramsest peetakse Egiptuse Uue Riigi üheks silmapaistvamaks valitsejaks, ta asus troonile 25-aastasena ning teenis täie õigusega rahvasuus hüüdnime „Suur”. Ta taastas Egiptuse kontrolli Palestiina üle ning sõdis Süürias Hetiitidega. 1286 või 1275 eKr toimus sõja suurim Kadeši lahing, kus kumbki pool ei saavutanud otsustavat edu. 1269 või 1258 eKr sõlmisid Ramses ja hetiitide kuningas Hattušili III omavahelise rahu- ja liidulepingu ning jagasid Lähis-Ida omavahel: Egiptusele jäi Palestiina, hetiidid said enamiku Süüriast. See oli siiski suur lahing ning selle tulemused olid ülespuhutud. Ramsese ülesnäidatud vaprus raiuti Karnaki templi seintele. Tegelikult näitas Ramses selles lahingus tõesti üles äärmist vaprust ja taipu, sest hetiitide vägi oli palju suurem Egiptlaste niigi tohutust väest. Lisaks sellele avastas vaarao end äkki täiesti hüljatuna koos oma valvuri ja kilbikandjaga. Arukalt koondas ta aga oma eliitväe, kes kiiresti kohale suundus , väheste jõududega vastu rünnakule, mis päästis ta elu.
Ehitaja Ramses
Ramses II ei ehitanud mitte ainult oma pealinna ega kaunistanud seda toredate hoonetega, ta ehitas ka teistes Egiptuse linnades. Üheltki Egiptuse kuningalt pole säilinud nii palju ehitisi, nii palju templeid kui Ramses II-lt. Ka monumentide ehitajana ületab Ramses II kõik teised Egiptuse vaaraod. Ta tegi juurdeehitusi Karnaki ja Luxori suurtele templitele, lõpetas oma isa Seti surnutempli nii Gurnas kui ka Abydoses ning ehitas sinna lähedale oma templi. Samuti püstitas ta hiiglasliku surnutempli Teebasse Niiluse läänekaldale.
Ramsese suurimaks ehitustööks tuleb pidada Nuubias Abu Simbelis kahe mäekülje sisse raiutud templit. Suur tempel on vastupandamatult suursugune , esiküljel neli istuva vaarao 18-meetrist hiigelkuju, kaks kummalgi pool sissekäiku. Seespoolt kaunistavad templit pildid vaarao elust ja saavutustest.
Nefertarile pühendatud tempel on aga lausa iidse kavandamise ime: see on joondatud nii täpselt, et 22. veebruari ja 22. oktoobri võrdpäevsuse aegu paistab tõusev päike otse läbi suure sissepääsu ning valgustab kolme neljast jumalast, kes 60 m kaugusel pühamu sügavuses on otse liivakivikaljust välja raiutud; naljas istuvatest kujudest, Path , jääb teispoolsuse jumalana valgustamata.
Ehitustöid alustades oli Ramsese peamisi muresid nende tööde eest maksmine, ning see tähendas kulda. Seda hinnalist metalli olevat toodud „röövsaagina” 18. ja 19. dünastia Teeba ülikute hauakambritest.
Tohutult maksis vaaraole ka deltapiirkonda praeguse Al-Qantara lähedale uue uhke linna, Per-Ramsese ehitamine. Sellest sai oma ajastu ime. Sellest on aga kahjuks vähe säilinud. Just sellistel ehitustel kasutatigi juute . Tõenäoliselt sellest piirkonnast rändasidki iisraellased Ramsese 17. valitsemisaastal välja. Kuigi see sündmus oli juutidele valulik kogemus, ei võetud seda Egiptuses eriti tõsiselt.
Surm ja matusepaigad
67. valitsemisaastal kutsuti Ramses II, kes võis siis olla u. 92-aastane, läände teiste jumalate sekka. Tema hauakamber oli Kuningate orus juba ammu valmis ja sama suur kui tema isa oma. Nüüdseks on see kõvasti kannatada saanud ja samahästi kui ligipääsmatu. Hauakambri sisustus pidi olema äärmiselt suurejooneline ja toretsev . Mõni ese, mida võib tema matusega siduda, on siiski säilinud: vaarao puust kujuke, neli varrukanööpi, õõnsa lamedaks litsutud pronks- ušebti ülemine pool ja 2 suurt puu-ušebti’t. Peale Ramses II surma sai Egiptuse uueks valitsejaks tema 13. poeg Merenptah.
Ramsese muumia leiti 1881 suurest kuninglike muumiate peidikust Dayr al-Bahris. Selle sarga küljes, milles ta keha lebas, oli hieraatilises kirjas sedal sõnumiga, et u. 1054 eKr oli muumia eelmisest puhkepaigast viidud tema isa hauakambrisse, kust see omakorda toodi selle viimasesse salajasse peidupaika.
1967 lennutati Ramses II muumia Pariisi, kus pandi üles suur Ramses II näitus. Muumial oli hakanud ilmnema riknemise märke ning Pariisis pidi Ramsesele tagatama ka parimad konserveerimisvõimalused. Muumiat uuriti kseroradiograafilisel meetodil ja selgus, et Ramses II kongus nina oli säilitanud oma kuju tänu sellele, et iidsed palsameerijad olid selle piprateri täis toppinud ( teiste muumiate ninad on nende peale mässitud sidemetega lamedaks vajutatud).Nagu kohane küllasaabunud kuningale , tervitas Ramses II-t (kes oli selleks ajaks küll üle 3200 aasta surnud) Pariisi lennuväljal presidendi auvalve täiskoosseis.
Mõningaid huvitavaid fakte
*Egiptuse võimud otsustasid viia Kairo kesklinnast välja üle 3200 aasta vanuse hiiglasliku Ramses II kuju, et paigutada see uude kohta püramiidide välja lähedal, kuna kardeti, et pealinna saastunud õhk mõjub kuju seisundile kahjulikult. 11 meetrit kõrge ja ligikaudu 83 tonni kaaluva kuju ühes tükis kahe kilomeetri kaugusele uude asupaika transportimiseks kulus kümme tundi, vahendas BBC. Kuju transportimist tulid vaatama kümned tuhanded inimesed ning Egiptuse televisioon tegi sündmusest otseülekande.
Ramses II kuju asus algselt Memfises, mis kunagi oli Egiptuse pealinn. See leiti väljakaevamistel 1882. aastal. 1950. aastate keskel viidi kuju kaheksas tükis Kairo keskväljakule.
*Vaarao Ramses teise kõhust leiti lahkamisel kanepilehti. Kas seda taime kasutati tõesti nii ammu??!
*Egiptuse arheoloogiateenistus teatas, et Kairos leiti linna ühe populaarsema turu alt vaaraode Päikesetempel koos hästisäilinud kujudega, mis võivad kujutada vaarao Ramses II-st, kirjutab CNN.
« Leidude hulgast paistis silma roosast graniidist, nelja kuni viie tonni raskune kuju, mille välised jooned meenutasid Ramses II-st,» ütles Egiptuse arheoloogiateenistuse juht Zahi Hawass.
Lisaks leiti 180 sentimeetri pikkune hieroglüüfidega kaetud kuju, mille küljes oleval kolmel kivitahvlil oli ära märgitud Ramses II ning kolm tonni kaaluv vaaraopea.
Minu arvamus
Ramses II oli minu meelest tõeliselt võimas vaarao. Ainuüksi see on hämmastav, et tal oli üle saja järglase. Ma küll ei arva , et nii paljude naiste pidamine on normaalne, kuid siiski oli ta ju väga suursugune mees ja sellisel mehel võib tõesti palju lapsi olla, sest geenid on ju fantastilised. Samuti on ta sellel pildil väga kena, nii et ma üldse ei imesta, et kõik naised temaga olla tahtsid. Ta panustas nii palju ehitistesse ning see oli temast väga tark tegu, sest just nii jäädvustas ta tulevastele põlvedele tükikese minevikust. Ta nõudis ehitistes täiust ja just nii saavutas ta oma igavese kuulsuse. Samuti meeldib mulle tema vaprus. Ma olen kindel, et kui ma jääksin üksi koos oma mõne kaaslasega keset suurt lahinguvälja, täiesti eraldatud oma ülejäänud sõjaväest, siis ma satuksin täielikku paanikasse, kuid Ramses II säilitas ka sellise olukorras selge mõistuse ja oskas olla nupukas isegi surmapiiril. Mulle ei meeldinud tema juures see, et ta samuti nagu tema isa juute raskele tööle sundis ning juudid pidid põgenema. Jumal maksis talle aga juba Egiptust tabanud õnnetusega ( jõgedes voolas veri , kalad surid jne) kätte, nii et ta sai oma õppetunni. Ta oleks võinud juutidele ju abiväge oma rahva hulgast võtta ja neile kõigele hästi maksta, sest see kuld oli nagunii varastatud. Siiski meeldis ta mulle kokkuvõttes väga !
Kasutatud kirjandus

http://www.dominatravel.com/download/application/Elisir.doc

http://images.search.yahoo.com/search/images?ei=UTF-8&p=Ramses+II&fr=sfp&b=161

“Vaaraode kroonika” autor: Peter A. Clayton ; Eesti Entsüklopeediakirjastus 2001

http://www.geocities.com/TheTropics/2815/ramses.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Ramses_II

http://www.postimees.ee/280806/lisad/teadus/214859_foto.php

http://www.etv24.ee/index.php?0564021

http://www.postimees.ee/280206/online_uudised/193483.php