Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat sümbolitest (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Mis on sümbolid?
Pärnumma kutsehariduskeskus
Karli Peegel
Sümbolid
Juhendaja: Sirje Parrol
Pärnu 2013
Sisukord
1.Sisukord.....................................................................................................................................2
2.Sissejuhatus.............................................................................................................................3
2.Mis on sümbol?.......................................................................................................................3
3.Sümbol kultuurisüsteemis................................................................................................4
4.Värvid.........................................................................................................................................4
5.Numbrid....................................................................................................................................4
6.Armastus...................................................................................................................................5
7.Kokkuvõte.................................................................................................................................5
8.Kasutatud materjal...............................................................................................................5
Sissejuhatus
Sümbol sümboliseerib mõnda asja ,nähtust või eset .Sümbolid on meie igapäevaelus kõikjal, isegi siis kui me seda ei näe .
Mis on sümbolid?
Sümbol (kreeka sõnast symbolon 'märk, tunnus') ehk võrdkuju on märk, mis asendab midagi ilma välise sarnasuse või sisulise jätkuvuseta, üldlevinud arusaamade (näiteks ühiskondliku kokkuleppe) alusel. Klassikalise Charles Peirce'i märkide klassifikatsiooni kohaselt on sümbol üks kolmest peamisest märgitüübist ( ikoon , indeks, sümbol).
SÜMBOL KULTUURISÜSTEEMIS
Sõna “sümbol” on semiootikateaduste süsteemis üks mitmetähenduslikumaid.1 Väljend “sümboolne tähendus” on sageli tarvitusel lihtsalt märgilisuse sünonüümina. Kui väljenduse ja sisu vahel on mingi vastavusseos ning – mida selles kontekstis eriti toonitatakse – see seos on konventsionaalne, räägivad uurijad tihti sümboolsest funktsioonist ja sümbolitest. Samal ajal vastandas juba Saussure sümboleid konventsionaalsetele märkidele, rõhutades esimeste puhul ikoonilist elementi. Meenutagem, kuidas Saussure sel puhul kirjutas, et kaalud võivad olla õigluse sümboliks, kuna sisaldavad ikooniliselt endas tasakaalu ideed, aga vanker mitte.
Värvid
Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi. Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane.
Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesin
jne. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut. Tumesinine sümboliseerib vett, taevast, rahu, mõistust. Kõige rohkem kasutatakse tumesinist Hispaania kirikus. Vene kiriku lagi on tumesinine, mis sümboliseerib taevast. Sinine sümboliseerib Euroopat, kuna üks Olümpia rõngastest on sinine.
Must värv sümboliseerib halba. Must on leina värv. Musta lipu tõmbasid masti piraadid , kes otsustasid mingit laeva rünnata. 1348 .aastal oli katk, mis muutis inimeste kehad mustaks. Katk hävitas Euroopas ligikaudu 25 miljonit inimest. Üks hullemaid haigusi Euroopas.
Valge sümboliseerib puhtust ja veatust. Kõige enam on see seotud kirikuga. Kristlikus kirikus on valge ristimise ja jõulude värv. Ühtlasi tähendab see nii õiglust kui ka austust .
Numbrid
Numbreid on lõpmata arv, kuid on mõned kindlad numbrid, mis sümboliseerivad midagi. Kõige levinumad numbrid on üks, kolm, seitse , kolmteist ja kuusada kuuskümend kuus.
Kolm tähendab elu ja surma. Kolm on pere alus: ema, isa ja laps. Öeldaske, et kolm on kohtu seadus. Tihitpeale kasutatakse ka number kolme muinasjuttudes.
Seitse tähendab lõpetatust, täiuslikust ja pühadust. Seitse on püha ka piiblis. Seitset kasutatakse ka muinasjuttudes. Seitse on üks number, mis loetakse õnne numbriks.
Kolmteist tähendab üldiselt halba. Kolmteist ja reede pidi tooma halba õnne. Kuid igal ühele võib see number mõjuda erinvalt. Minu lemmik number on näiteks 13, kuna nendel kuupäevadel läheb mul tavaliselt hästi. Kes numbritesse ja arvudesse usub, sellele need ka mõjuvad.
Armastus

Paljud inimesed üle kogu maailma peavad armastuse sümboliks eelkõige südame kujutist. Peale südame on olemas aga veel hulganisti sümboleid, mis armastust
väljendavad. Huvitav on see, et erinevates riikides on armastusel erinevad sümbolid, milledest igaühel on ka oma sügavam tähendus.
• Õun – õun ei sümboliseeri mitte ainult armastust, vaid ka viljakust, küllust ja naiselikku ilu. Hiinas sümboliseerib õun aga hoopis imetlust ja rahu.
Harf – harf on üks maailma kõige vanemaid muusikainstrumente ning peale muusika sümboliseerib see ka armastust. Harfi peetakse ka maa ja taevavahelise silla sümboliks. 
Cupido – cupido on kreekakeelne sõna, mis tähendab tõlkes iha. Cupidoga seotud legend räägib seda, et kui mõnda inimest peaks tabama tema vibust lastud nooleke, armub see inimene ära just sellesse isikusse, keda ta esimesena näeb.
• Süda – kui inimesed armuvad, juhinduvad nad vaid sellest, mida nad oma südames tunnevad. Just seetõttu on südamest saanud üks kõige põhilisemaid armastuse sümboleid.
• Roos – tihtipeale seondub sõna armastus ka tulipunaste roosidega. Roosid sümboliseerivad rahu, armastust ning andestust, mistõttu kingitakse sõbrapäeval oma sõpradele ja kallimatele just nimelt neid lilli. Olenevalt värvist on igal roosil ka oma sügavam tähendus – kollane roos sümboliseerib sõprust, valge roos aga rahu, roosa roos kallimat ning punane roos sügavat armastust.
• Turteltuvid ning luiged – üldlevinud uskumuse kohaselt leiavad linnud omale paarilise just nimelt sõbrapäeval, mistõttu on nad saanud ka armastuse sümboliks. Peale selle sümboliseerivad turteltuvid puhtust ning süütust.
Kokkuvõte
Sümbolid on igas ilmakaares igas valdkonnas ja igas teemas.Ühesõnaga sümbolid on kõikjal.
Kasutatud materjal
http://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BCmbol
https://www.google.ee/search?q=s%C3%BCmbol&psj=1&bav=on.2,or.r_qf.&bvm=bv.53217764,d.bGE,pv.xjs.s.en_US.6PYzwk9faGo.O&biw=1280&bih=643&dpr=1&um=1&ie=UTF-8&hl=et&tbm=isch&source=og&sa=N&tab=wi&ei=GhBHUt7BOMn34QSVpIHADw#hl=et&q=s%C3%BCmbolid&tbm=isch&um=1
viimased peatükid olid mul eelmisest koolis tehtud sarnase referaadi failidega ja ei leidnud nende linki
Referaat sümbolitest #1 Referaat sümbolitest #2 Referaat sümbolitest #3 Referaat sümbolitest #4 Referaat sümbolitest #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-10-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karli Peegel Õppematerjali autor
Sümbol sümboliseerib mõnda asja ,nähtust või eset .Sümbolid on meie igapäevaelus kõikjal, isegi siis kui me seda ei näe .

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Sümbolid
5
docx

Sümbolid

...........5 Materjal............................................................................................................................................6 Sissejuhatus Sümbolid on loodud, et edastada kellegile mingit sõnumit. Sümboleid on palju ja täpselt ei teata nende olemasolu. Siiamaani uurivad teadlased erinevaid tähemärke ja kujutusi, kuid ei teata veel nende sümbolite tähendust. Ühed enam levinud sümbolid on värvid, arvud ja numbrid ning armastus. Just neist sümbolitest otsustan mina lähemalt rääkida. Värvid Maailmas üks lihtsamini teada ja tuntud sümbolisüsteeme on värvisümboolika. Juba iidsetel aegadel tähendas iga värv midagi. Laialdaselt on see levinud kunstis ja heraldikas. Kõige sagedamini on just värvidest esile toodud sinine, must, valge, punane ja kollane. Sinine värv jaotub kahte põhilisse värviliiki, üks on siis hele- teine tumesinine. Helesinine tähendab vaprust ja üleolekut

Eesti keel
Värvi psühholoogia
18
doc

Värvi psühholoogia

SISSEJUHATUS Me elame kogu aeg keset värve, aga ei mõtle just eriti tihti nende olemas oleku vajadusele. Kui hakkame mõtlema, miks maailm on värviline ja miks inimene paljud värvitud asjad ise üle värvib, siis saame aru, et meil jääksid paljud asjad teadmata ja tegemata kui värvid meid ei aitaks. Raske oleks toore ja küpse maasika vahel vahet teha, kui üks poleks valge ja teine punane. Kuidas teaksime, millal tohib edasi sõita ja millal peaksime ristmikul seisma jääma? Valisin selle teema, sest oleks huvitav teada saada, kuidas meie meeleolud ju tujud on seotud värvidega meie ümber. Tavaliselt ei mõtle inimesed enne, kui ostavad mõne riide- või mööblieseme selle positiivsele või negatiivsele mõjule. Oleks ju huvitav teada, kuidas on seotud halb uni seina või voodipesu värviga või kuidas peita riietega üleliigseid kumerusi. Peale selle referaadi valmist tahaksid osata analüüsida värve enda ümber ja värvide mõju enda elule. Tahan kunagi tulevikus oma en

Psühholoogia
Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
82
pdf

Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel

Tallinna Ülikool Eesti Keele ja Kultuuri Instituut Eesti keel võõrkeelena ja eesti kultuur Oksana Seliverstova Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel Death and funeral ceremonies of the Estonian people and Russians are living in Estonia Bakalaureusetöö Juhendaja: PhD Marju Torp-Kõivupuu Tallinn 2009 SISUKORD: Sissejuhatus..................................................................................................................................... 3 1. Surm kui bioloogiline ja filosoofiline kategooria ................................................................... 5 2. Matmiskombestik.......................................................

Humanitaarteadused
ETIKETI konspekt
33
doc

ETIKETI konspekt

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool ETIKETT Õppematerjal Miljan Kalmus [email protected] MÕISTED ETIKETT on mudel, näidis, eeskuju, kuidas midagi teha - kuidas tervitada, esitleda, kirjutada kirju, rõivastuda, olla hea pererahvas külalistele. Etikett kehtestab reeglid, mis on inimese teenistuses ja muudavad tema elu kergemaks, mitte vastupidi. Termin etikett tuleb ladinakeelsest väljendist est hic questio, mis tõlkes tähendab siin on küsimus. Ladinakeelsest väljendist on tuletatud prantsuskeelne sõna etiquette, mis tähendab sedelit või pealkirja. 15.sajandil Burgundia hertsogi Philippe Hea (1396-1467) nõudel koostati ja vormistati sedelitel õukonnas järgitav alluvusjärjekord ning tseremooniad: kes millal ja kuidas võisid riigipea poole pöörduda, temaga suhelda ja teda teenindada. Etikett muutus eriti rangeks Prantsuse õukonnas Loui s XIV (1643-1715) ajal, kui määratleti kuninga ja tema lähiko

Sekretäritöö
Kirjanduse eksam
58
doc

Kirjanduse eksam

Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot".......................................................

Kirjandus
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs
Kirjanduse lõppueksami materjalid
62
docx

Kirjanduse lõppueksami materjalid

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid ­ eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on

Kirjandus
Aforismid
117
doc

Aforismid

AFORISMID 1. Ära üritagi öelda , et sul on kahju või ära ürita teha kõike õigeks . Ära raiska oma hingetõmbeid , sest on liiga hilja , on liiga hilja 2. Kõik need momendid , mis on möödunud me üritame neid tagasi saada ja neid olematuks teha . 3. Ennast korrateski saab olla kordumatu isiksus! 4. Iga kõrkuse taga on oma nõrkus. 5. Kes julgeb ennast kõverpeeglist vaadata, sellele inimesele ei ole ka põhjust näpuga näidata. 6. Taganejagi komistab ja enamasti oma saamatuse otsa. 7. Tulijat iseloomustatakse välimuse põhjal, minejat tegude järgi. 8. Iseloomujooned vajavad soodsat pinnast, et täies hiilguses õide puhkeda. 9. Kergem on näidata näpuga teise inimese kui iseenda peale. 10. Hing saab kergesti täis, rahakott aga mitte kunagi. 11. Enesekiitust ei pea teostama alati kiituse vormis. 12. Mida vähem on meil vigu, seda paremini saame nendest aru ja julgemini oleme valmis neid ka teistele tunnistama. 13. Soovide täit

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun