Antiikjumalad renessanssi kunstis (0)

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM
Põltsamaa 2014
ANTIIKJUMALAD KUNSTIS
Uurimistöö eelkaitsmine
Koostaja : Sten Robin Vanin
11.c klassi õpilane
Juhendaja : Erika Sari
PÜG õpetaja
Sissejuhatus

• teema põhjendus
  

Valisin teema antiikjumalad kunstis, kuna olen öppinud Põltsamaa kunstikoolis ligi 4 aastat. Mul on ka suur huvi ajaloo vastu . Kuna mul on huvi mõlema aine vastu, siis soovisin teha neist kahest asjast ühtse teema.

• Töö eesmärk
  

Selle töö eesmärgiks on teada saada, kuidas on hilisemas kunstis kujutatud antiikjumalaid.

• Uurimusülesannete piiritlemine
  

Uurimusülesanded selle töö puhul määran Veenuse, Marsi, Pallase . Uurin ainult renessansi kunsti.

• Töö ülesehitus
  

Töö koosneb 3 peatükist. Lisatakse 3 pilti.

Antiik
kreeklased hindasid oma maalikunsti kõrgemalt kui skulptuuri. Maalikunsti tehnika kohta ei ole täit selgust, eelistatuim menetlus oli enkaustiline e. maalimine vahavärvidega, mis saavutas täiuslikkuse IV sajandil. Väga levinud oli tempera . Maalipinnana kasutati marmorit ja puud.Maalikunstis ei mõeldud enam inimese kujutamises nii, et kõik keha osad pidid ilmtingimata ka pildil näha olema. Kunstnik rikkus iidset reeglit ja lähtus vaid sellest, mida tegelikult nägi, ja see tähendas tõelist murrangut. Maalikunstis tehti suurim kõigist uuendustest – avastati rakurss. Tähtis hetk kunstiajaloos oli see, kui arvatavasti veidi enne aastat 500 eKr leidsid kunstnikud esmakordselt kogu ajaloo jooksul endas julgust kujutada jalalaba eestvaates. Kõigis nendes tuhandetes egiptlaste ja assüürlaste meieni säilinud taiestes polnud seda kunagi tehtud.Monumentaalmaalist ei ole säilinud midagi: ainult vaasidest võib saada ettekujutuse tolleaegsest monumentaalmaalist. Vaaside valmistamine ei hõlma üksnes vaase meie aja mõistes, vaid ka joogiriistu ja kööginõusid. Vastavalt otstarbele olid vaaside vormid väga erinevad. Ainulaadne on nende võrratu ülesehitus ja tore profileering. Nendel leiduvad maalid ei ole üksnes tähtsad kunstiteostena, vaid need on ka rikkalikuks allikaks kreeka elu, mütoloogia ja usundi tundmaõppimisel.Juba umbes a. 540-530 eKr hakkab vaasimaalis tärkama uus stiil, mis varsti saab ainuvalitsevaks – nn. punasefiguuriline  vaasimaali stiil. Peamine uuendus seisnes selles, et figuure ei maalitud mitte mustadena punasele foonile, vaid vastupidi: kujutise tagapind kaeti musta värviga, figuurid jäeti katmata ; need esinevad niisiis punastena mustal taustal. Uue tehnika paremus seisnes selles, et detaile figuuride sees ei olnud enam vaja välja kraapida, neid võis peente mustade joontena pintsliga peale maalida. Uus tehnika oli hoopis paindlikum ja võimaldas elavamat joonistusviisi. Punasefiguuriline stiil on kreeka vaasimaali tippsaavutus. Ka sel alal oli juhtiv Atika, kuigi tõuget said sealsed meistrid arvatavasti Jooniast.Mõned vaasimaalid annavad ettekujutuse kreeka monumentaalmaali suunast, mis on seotud V sajandi keskpaiga suurima ja kõige hinnatuma maalikunstniku Polygnotose nimega. Ehkki Polygnotos lõi enamuse oma teostes alles V sajandi teises pooles , võib teda pidada pigem vanema generatsiooni, range stiili kunsti esindajate hulka kuuluvaks kunstnikuks . Tõenäoliselt olid mütoloogilised teemad tema maalidel sildiks, et väljendada tolle aja kõlbelisi ideaale, Aristoteles kiitis Polygnotost ning viitas sellele, et ta olevat tõstnud inimese loodusest kõrgemale ja andnud oma figuuridele moraalse ühtlustatuse, eetose ilme. Teatud ettekujutuse Polygnotose kunstist annab Oriveto krateer, millel on kujutatud Niobe laste tapmist Apolloni ja Artemise poolt. Antiikajastu kuulsaim maalija Polygnotose kõrval on Apelles. Ta sündis Efesoses ja kuulus joonia koolkonda . Ta oli Aleksander Suure kojamaalija ja olevat olnud virtuooslik meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja šarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu
1.1 renessanss
Areneb uute joontega arhitektuur , maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek , tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla . Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Seinamaali kõrval hakkab arenema tahvelmaal lõuendil või puutahvlil. Nii on võimalik maali ka ühest kohast teise transportida. Üha sagedamini ilmuvad maalidele maastiku ja olustikuelemendid. Endiselt domineerib religioosne ainestik, kuid seda väljendatakse teisiti. Usulise harduse asemel kajastatakse üldinimlikke tundeid ja elurõõmu. Antiigi eeskujul luuakse taas antiikmütoloogilisi elurõõmsaid teoseid. Renessansist saab alguse ka  signeerimine .Skulptorid loovad arhitektuurist sõltumatut raidkunsti. Väljakutele ja hauakabelitesse paigutatakse monumente, parkidesse skulptuure. Kunst muutub looduslähedasemaks ja realistlikumaks. Renessansiajastu kangelaseks on ennast uues maailmas peremehena tundev inimene. Ka portreekunst tuleb jälle moodi.

Veenus ja Mars
Marssi ja Veenust on maalinud ca. 1483 Itaalia renessansi kuntsnik Sandro Botticelli . See näitab, rooma jumalaid Venuse ja Marsi ilu ja vaprust allegoorias. Nooruslik ja meelas paar lebamas metsa all , mida ümbritsevad mängulised satüürid. Maali vaatatakse tavaliselt kui ideaali armastusest, rõõmust ja lõbust .
See töö oli ilmselt möeldud magamistoa mööblina, vöibolla voodipeatsena.
Kadunud klassikalise maali „Alexandri ja Roxana abielu“ kirjeldas 2. sajandi kreeka kirjanik , Lucian, et see näitas Cupidoid mänglemas Aleksandri odal. Botticelli satüürid võivad viidata sellele. Mars magab , "väike surm", mis tuleb pärast armatsemist, ja isegi mitte trompet tema kõrval ei ärata teda.

Pallas ja Centaur
„Pallas ja Centaur“ on maal Itaalia Renessansi maalikunstniku Sandro Botticellilt, umbes 1482. aastast On majutatud pilt Uffizis Firenzes. Maal avastati 1895 ühest ante- toast Palazzo Pittist. See on välja pakutud kui kaaslas tükina Primaverale ja tõlgendatud allegooriana rahule pärast Pazzi sõda.
1.1.3.Veenus
„Veenuse sünd“ on 1486 . Aasta maal Sandro Botticelli poolt. Botticelli töö tellis Medici perekond Florencest, eriti tahtis seda tööd Lorenzo di Pierfrancesco. Di 'Medici keda mõjutas tema nõbu Lorenzo Di Medici, kes oli lähedane sõber Botticellile. See kujutab jumalanna Venust, kes kerkis merest kui täielikult kasvanud naine, jöudes mere äärde (mis on seotud Venus Anadyomene motiiviga).Maal on eksponeeritud Uffizi galeriis Firenzes, Itaalias.
Keskne kuju Veenuse maalil on väga sarnane Praxiteles "skulptuuriga Aphrodite. Selles versioonis ta tõuseb merest juba täielikult kasvanud naisena.
Alates antiikajast oli merekarp metafoor naise häbemele.
Botticelli Venuse poos meenutab Venus de 'Medici, marmorist skulptuuri antiikajast Medici kogumikus millelt Botticellil oli võimalus õppida.
KASUTATUD ALLIKAD

internetiallikad
http://en.wikipedia.org/wiki/Venus_and_Mars
http://en.wikipedia.org/wiki/Pallas_and_the_Centaur
http://en.wikipedia.org/wiki/Primavera_(painting)
http://en.wikipedia.org/wiki/The_Birth_of_Venus_(Botticelli)
http://global.oup.com/us/companion.websites/9780195397703/student/materials/myth_art/
http://www.tdl.ee/~anu/kunstiajalugu/renessanss.ht m
http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kreekakujkunstkl.ht m
AJAKAVA
Januar - kogun materjali
Vebruar-valmistasin tiitel lehe
Märts-kogun materjali
April- kogun materjali
Mai-valmistun eelkaitsmiseks
Juuni- kogun materjali
Juuli- kogun materjali
August- kogin materjali
September valmistun kaitsmiseks