Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Michelangelo Buonarroti (0)

1 Hindamata
Punktid

Michelangelo Buonarroti
Referaat
Skulptuur 1 kursus
Tartu Kõrgem Kunstikool
Tamar Paal
Tartu
2013

Sisukord


Michelangelo Buonarroti 3
Nooruspõlv 3
Õpingud 3
Firenzest põgenemine 4
Rooma 5
„Pieta“ 5
Tagasi Firenzesse 6
Renesanss 6
„Taavet“ 7
Maalikunstnik vastu tahtmist 7
Rooma kuni surmani 7
Allikad: 11
„Michelangelo“ Alexandra Grömling 11
Interneti leheküljed: 11
http://members.efn.org/~acd/vite/vasarima.html 11
http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/michelan/biograph.html 11

Michelangelo Buonarroti

Michelangelo kunstnikutee algas Firenze linnas Itaalias.See oli tollal majanduslikult ja kultuuriliselt õitsev linn.Firenze linn oli tolal kunstnikule ideaalne koht kus loometegevust teha .Linn oli täis arhitektuuri,skulptuuri ja maalikunsti.See andis hea võimaluse tutvuda nende meistrite loominguga.

Nooruspõlv

Nooruspölves jättis ta kooli pooleli ja läks oma isa vastuolust hoolimata Domenico Ghirlandaio töökotta õppipoisiks .Seal oli ta kõigest aasta ning ta otsustas maalikunstist loobuda ja hakata skulptoriks.Oma õpinguid jätkas ta võimuka Medici suguvõsa aedades pühendudes sealsete antiikskulptuuride uurimisele. Lorenzo de Medici sai aimu Michelangelo andekusest ja võttis ta oma majja elama.16 sajandil kirjutas Michelangelo biograaf Giorgio Vasari temast ajastuomase luulelisusega kui Firenze kunsti hüvanguks sündinud „jumalikult inspireeritud“ geeniusest.
Michelangelo Buonarroti sündis 6 märtsil 1475 aastal Aiozzo lähedal asuvas Caprese nimelises külakeses Toscanas.Lodovico pidas Caprose linnapea ametit.Üsna varsti pärast Michelangelo sündi kolisid nad perega firenzesse.Ta anti hoolealla lähedal asuvasse kiviraiduri perre .Kui Michelangelo oli kuue aastane siis suri tema ema,jättes kuus poega mehe kasvatada.Firenzes elas perekond linna idaosas.Polnud kahtlustki ,et Firenze tohutud kunstihaarded lummasid Michelangelot.


Õpingud

Alguses ei suhtunud Migelangelo isa Buonarroti tema kunstihuvisse hästi kuna nende perekond kuulus kõrgemasse klassi ning tollal peeti kunsti oskust veel kasitööks.Hiljem hakkas see muutuma ning hakati hindama kunstniku ja tema orginaalsust.Muidugi oli selle protsessi käima lükkamisel oma osa ka Michelangelo geniaalsusel.
Kolmeteitkümmne aastaselt võeti õpipoisiks tuntud Firenze freskomaalija Domenico Ghirnlandio juurede,kus ta oli üks aasta kuna tema tööd olid lausa nii head,et õpetaja tööd hakkasid kahvatuma.Peale seda võeti ta Medictide perekonna eeskose alla kuna linnavalitseja Lorenzo de Medici sai aimu noore kunstniku andekusest, sestap võttis ta Michelangelo enda maija elama.
Medictide perekonnale kuulus San Marco aed mis oli täis antiik skulptuure .Seal anti kunstnikule vabad käed uurida neid vanu skulptuure.San Marco aias,kunstiliselt harivas keskonnas valmisid tal ka esimesed skulptuurid „Madonna trepil“ ja „ Kentauride lahing“.

Firenzest põgenemine

15.sajandil oli Firenze üks Euroopa tähtsamaid kultuuri ja kaubanduskeskusi.Linna valitsenud Medicite suguvõsa jõukus rajanes pangandusel ja kaubandusel.Firenze linn oli küll vabariik aga siiski mõne võimsa suguvõsa kätte.Lorenzo de`Medici surma järel 1492 aastal tuli võimule tema poeg Piero ,kes ei suutnud aga vastu seista fanaatilise dominikaani munga Girolamo Savonarola kasvavale mõjuvõimule,ega ära hoida linna langemist Charles VIII-nda juhitud Prantsuse vägede kätte.
Medicite soosikuna sattus ka hädaohtu.Üheksateistkümne aastaselt õnnestus tal linnast mõgeneda just enne rahutusi.Ta suusndus Bolognasse kus ta peale ühte aastat naases Firenzesse, kus ta valmistus reisiks Roomaasse.Roomas veetis kunstnik ka suure osa oma elust.

Rooma

Igaveses linna Roomas oli aga antiik skulptuuri järele suur nõudlus.Samuti on ka Michelangelo loomingus märgata suuresti antiigi mõju. Michelangelo tööd on füüsiliselt võimsad ja anatoomiliselt täpsed.Roomas avanes kunstnikule ainulaadne võimalus tutvuda muisete eeskujudega.Roomas debuteeris ta skulptuuriga „Magava Cupido “ mis oli teatud mõttes võltsing.
Kuna Michelangelo uuris palju antiik skulptuure siis oli selel tööl palju antiigi mõjutusi.Ühel nutikal kaubitsejal õnnestus see skulptuur aga antiik skulptuuri pähe maha müia.Antiikskulptuuri järele oli tolal suur nõudlus ja nende eest sai rohkem raha küsida.Antiiksest skulptuurist kubisevas Roomas oli ideaalne koht tutvuda eelnevate põlvkondade meistrite töödega.
Juba kahe esimese Roomas valminud taiesega joobunud „Backchose“ ja meeliliigutava „Pietaga“ näitas austust meie esivanemate kultuuripärandile.

„Pieta“

Ükski surnu ei saaks välja näha rohkem surnud kui see kuju.Ja ometi on kõik tema jäsemed haruldaselt ilusad.Tema näoilmes on tabamatut õrnust. Veresooned tema naha all on töödeldud säärase hämmastava osavusega,et võib lõputult imestada,kuidas sai kunstniku käsi luua midagi nii jumalikku ja kaunist.“
Giorgio Vasari
„Pietat“ nimetatakse Rooma kauneimaks skulptuuriks.Michelangelo tegi selle 1498 -ndal aastal ilmselt Prantsuse kardinali Jean Bilheres de Lagraulase hauakabeli jaoks Rooma Peetri kiriku jaoks.Maarja ja täiskasvanud kristuse motiiv oli levinud alpidest põhja poole jääva Euroopa skulptuuri kunstis, kuid itaalias oli see haruldane .Ebatavaline on ka madonna nooruslikus,sest enamasti kujutati jumalaema vanema naisena.Kunstnik ise selgitas,et Maarja nooruslikus on säilinud tema neitsilikkuse ja puhtuse tõttu.See kuju tabab hetke mil äsja ristilt võetud kristus lebab oma ema süles.Madonna parem käsi toetab poja ülakeha, kuna vasak justkui näitab surnukeha vaatajale,kutsudes teda palvetama-
Üks raskemaid küsimusi selle töö puhul oli see,et kuidas mahutada neitsi Maarja sülle ära kristus nii,et see moodustaks ühtse terviku.Migelangelo sai sellega suurepäraselt hakkama, luues elegantse kompositsiooni.

Tagasi Firenzesse

Roomast kodulinna naastes leidis Michelangelo eest varasemast sootuks teistsuguse poliitilise olukorra.Pärast poliitilisi rahutusi oli linna kunstielu taaskord õitsele puhkenud.Michelangelole tähtsaid tellimusi,millest kuulsaim on tema monument „Taavet“.Kunstniku jaoks oli see raske periood, kuna talle esitati rohkeid tellimusi ning tema kuulsus kasvas üha rohkem.
Michelangelo ainus teadaolev tahvelmaal kujutab püha perekonda.Sinna juurde kuulub ka uhke nikerdatud raam.Raami viiel medaljonil on kahe prohveti ,kahe sibülli ja jeesuse ümarplastiliselt nikertatud pead.






Renesanss

Toscanas,eriti aga Firenzes on maalikunst läbi teinud taassünni.“
Giorgio Vasari
Juba 16.sajandil oli biograaf ja kunstikriitik Giorgio Vasari kõnelenud rinascita`st ehk taassünnist,pidades silmas ajajärku,mis algas 13,sajandi lõpus Giotto di Bondonega ning tipnes Vasari enese eluajal Michelangelo loominguga. Renessanss tekkis Itaalias laiahaardelise liikumisena,mis hõlmas erinevad tegevusalasid.Firenze oli itaalia renessansi häll.Renesanssi perioodi iseloomustab humansism ning seega oli antiikkultuur eeskujuks igas eluvaldkonnas.Kaunites kunstides(maalikunstis,skulptuuris ja arhitektuuris)väärtustati kõrgelt harmooniat ja tasakaalustatud propotsioone,eriti inimkeha kujutamisel.Avastati tsentraalperspektiiv mille loojaks peetakse Filippo Brunelleschit.See oli samuti tolle aja üks suurimaid avastusi.See võimaldas kujutada kahemõõtmelisel pinnal kolmemõõtmelisi kujutusi.

„Taavet“

Selle nelja meetrise „ Hiiglase “ nagu seda toona kutsuti ,tegemiseks läks Michelangelol 4 aastat kuid marmorplokist vabanemist ootas see ligi nelikümmend aastat.See kuju telliti Firenze Toomkiriku tugialtari piilarile paigutamiseks.See too esitati kõigepealt skulptor Agostino di Ducciolt, kuid tal ei käinud jõud kunstiliselt üle sellest tohutust marmorplokkist.Mitmed proovisid peale teda veel kuid tulutult.Lõpuks leiti vääriline meister Michelangelo kes too lõpuni viis.Piibli Taavet oli omandanud Firenze linna jaoks süboolse tähenduse.Ta oli pealtnäha nõrk,kuid suutis oma oskusi,vaprust ja nutikust ära kasutada et võita tugevamaid vastaseid.



Maalikunstnik vastu tahtmist

„Ma elan suures ärevuses ja äärmises füüsilises kurnatuses.Mul ei ole ainsatki sõpra ja ega ma neid tahagi.Mul pole isegi aega,et korralikult süüa.“Nii kirjutas Michelangelo 1502 aastal oma vennale Buonarrotole,olles eelneva aasta Sixtuse kabelis töötanud.Talle oli ülessandeks tehtud maalida kardinalide saalis rohkem kui 500 ruutmeetrit võlvlae pinda.Olles veetnud kolm ja pool üksildast aastat tellingutel maalides avas 31 oktoobril 1512 ta oma kabeli maalingud sellest hämmeldunud Rooma vaimuliku kogukonnale .

Rooma kuni surmani

Aastal 1534 kolis Michelangelo jäädavalt Rooma,kus ta veetis ülejäänud 30 aastat oma elust . Michelangelo sai isegi ligi 60 aastasena tellimuse Sixtuse Kabeli altariseina maalimiseks.Ta oli toona 60 aastasena oma kuulsuse tipul .Tema tööd olid eeskujuks ja mõõdupuuks kogu Itaalia kunstile. Michelangelo suri Roomas 18 Veebruar 1564,mõni nädal enne oma 89.sunnipäeva.Vasari kirjutab,et oma viimaste sõnadega palus
Michelangelo usaldada oma hing jumalale ,keha maale ja varandus omastele.
„Pieta“ 1498– 1499
„Taavet“  1501–1504
Sixtuse kabeli laemaal 1508–1512

Allikad:


Raamatud:
„Renessanss“ Alison Cole
„Renessanss  kunst ja kunstnikudLucia Corrain 
„Michelangelo“ Alexandra Grömling
Interneti leheküljed:
http://members.efn.org/~acd/vite/vasarima.html
http://www.wga.hu/frames-e.html?/bio/m/michelan/biograph.html
Vasakule Paremale
Michelangelo Buonarroti #1 Michelangelo Buonarroti #2 Michelangelo Buonarroti #3 Michelangelo Buonarroti #4 Michelangelo Buonarroti #5 Michelangelo Buonarroti #6 Michelangelo Buonarroti #7 Michelangelo Buonarroti #8 Michelangelo Buonarroti #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor tamar paal Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Michelangelo Buonarroti
24
doc

Michelangelo Buonarroti

Abja ­ Gümnaasium Evelin Juganson MICHELANGELO BUONARROTI REFERAAT Juhendaja: Abja ­ Paluoja 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.LAPSEPÕLV................................................................................................................................ 5 2.KOOLIAASTAD......................................................................................................

Kunstiajalugu
Michelangelo Buonarroti
7
doc

Michelangelo Buonarroti

MICHELANGELO Michelangelo Buonarroti on sündinud 6. märtsil 1475 Arezzo lähedal asuvas Caprese-nimelises külakeses Toscanas. Tema isa nimi oli Lodvico, varaka kaupmeeste suguvõsa järeltulija, oli Caprese linnapea. Michelangelo ema suri 1481. aastal, kui poeg oli kuuene, jättes Michelangelo ja ta kuus venda isa hoolde. Caprese maja Üsna peatselt peale Michelangelo sündi kolis pere Firenzesse ning Michelangelo anti amme hoolde lähedal asuvasse Settignano linnakesse, kus peamiseks elatusallikaks oli marmori murdmine ja töötlemine. Kuivõrd Michelangelo oli usaldatud kiviraiduri perre, meeldis kunstnikule hiljem naljatades öelda, et armastuse skulptuuri vastu oli ta saanud kaasa juba rinnapiimaga. Jätnud kooli varakult pooleli(ta oli vaid 13 aastane), läks Michelangelo isa vastasseisust hoolimata õpipoisiks freskomaalija Domenico Ghirlandaio töökotta, kus

Kunstiajalugu
Michelangelo esitlus
44
ppt

Michelangelo esitlus

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) o Itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. o Esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks.

Kunstiajalugu
Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni
19
ppt

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni

Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Andreas Reinula ja Andres Alla 10.H Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (1475-1564) oItaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. oEsindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtusesse ja kunstniku erilisusse. o Ta oli veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. o Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidlusteni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. See muutis tema elukäigu väga keeruliseks. Varajane elu o Michelangelo sündis 6. märtsil 1975 Capreses, Toskaanias. o Tema vanemateks olid Ludovico di Leonardo di Buonarotti Simoni ja Francesca Neri. o Kuigi ta sündis Capreses pidas Michelangelo ennast kogu elu täieõiguslikuks Firenze kodanikuks.

Kunstiajalugu
MICHELANGELO BUONARROTI
9
doc

MICHELANGELO BUONARROTI

KEILA GÜMNAASIUM [12B] [Reino Seli] MICHELANGELO BUONARROTI Referaat [City] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Michelangelo elulugu ja looming ..............................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ...........................................................................9

Kunstiajalugu
Michelangelo
9
doc

Michelangelo

Referaat: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni 11 b klass 2008-04-17 Eessõna Sajandite vältel on sündinud ja kadunud siit maa pealt palju hea kõrvaga ja suurepärase käega tipp kunstnike ja muusikuid. Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni (6. märts 1475 ­ 18. veebruar 1564) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, poeet ja arhitekt. Michelangelo esindab kõige äärmuslikumal viisil kõrgrenessansile tüüpilist usku kunsti väärtuste ja kunstniku erilisusse. Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus mõnele üksikule inimesele, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast mitte õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem

Kunstiajalugu
Renessanssi sünd Itaalias
116
pdf

Renessanssi sünd Itaalias

Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha

Kunst
Renessanss
116
pdf

Renessanss

Palazzo Medici Riccardi, paremal fassaadi rustikaalsed kivid. Palazzo Medici Riccardi põhiplaan ja siseõu. Palazzo Strozzi Firenzes. VasakulPalazzo Piccolomini, paremal Palazzo Rucellai Firenzes. Firenze toomkiriku baptisteerium ja tema idauks. Lorenzo Ghiberti. Lorenzo Ghiberti. Paradiisi väravad. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavi jahile. Donatello. Taavet. Andrea del Verrocchio. Taavet. Donatello, Verrocchio (vararenessanss), Vasakult: Michelangelo (kõrgrenessanss). TAAVET. Donatello. Gattamelata ratsamonument Padovas. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Andrea del Verrocchio Colleoni ratsamonument Veneetsias. Sandro Botticelli. Venuse sünd. Sandro Botticelli. Kevad (Primavera). Fra Angelico. Maarja kuulutus. Fra Angelico. Vasakul Püha Laurentsius jagab vaestele almust, paremal Noli me tangere (Ära puuduta mind). Brancacci kabel Firenzes (Santa Maria del Carmine kirikus). Masaccio. Pearaha

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun