Rüütlid ja rüütlikultuur (2)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

3

odt

Rüütlikultuur

Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10. ­ 11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi. Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda huvides. Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. ­ 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlikirjandus on ilmalik, enamasti rahvaluulest lähtuv, kuid aadliseisusele mõeldud kirjandussuund. Lüürika levis rüütlilaulikute esitusel. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Rüütlilaul on segapäritoluga, tema juured ulatuvad klassikalisse ladina luulesse, see on mõjutatud keskladina vaimulikust luulest, vagantide ladina- või segakeelsest luulest

Muusikaajalugu

7

doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

Rüütlite seisus kujunes Lääne-Euroopas välja 10.­11. sajandil suurfeodaalide kaaskonda kuulunud vabadest sõjasulastest, kes teenete või vapruse eest rüütliks löödi.Rüütliseisus oli feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12.­13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus.Rüütlite põhitegevus oli sõdimine oma isanda (hiljem ka kristliku usu ) huvides. Aja jooksuga kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. 2. RÜÜTELLIKKUS Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki ­ rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest. Keskaegne rüütel pidi käituma õige paljude ettekirjutuste kohaselt, mida kõike kokku nimetati "rüütlikoodeksiks". Kõigepealt pidi ta pärinema heast ja kuulsast suguvõsast. Ta pidi

Ajalugu

12

doc

Varakristlus

vaid laulduna ja pandi kirja alles hiljem. Luule ja muusika on siin veel lahutamatud ning kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud. Selle kohta on meieni jõudnud ühe trubaduuri kaunis ütlus: ..Värss muusikata on kui veski veeta." Rüütlilaulikutelt, eriti trubaduuridelt, on siiski säilinud tunduvalt rohkem tekste kui viise: viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid luuletasid ja laulsid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile, keda nimetati huglaarideks, zonglöörideks, menestrelideks või Spielmann 'ideks. See ringirändav seltskond moodustas omamoodi kutseliste muusikute seisuse. Parimad neist jõudsid rüütlite kaaskonda, kus nende ülesanne oli laulikut pillidel saata. Rändmuusikud ühinesid tihti vennaskondadeks, kus korraldati ka mänguõpetust. Need vennaskonnad olid

Ajalugu

8

doc

Keskaja kirjandus

See on lugu unistusest ühtsest Venemaast.Teos esindab hääbuvat suulist malevaeepost.Teoses esinevad vanavene jumalad, tavakehadesse puutuvad sümbolid, hingestatud loodus.Venelastel bõliinad. 3.Rüütlikirjanduse 12-13.saj. iseloomustus 12.sajandil muutus aadlitiitel päritavaks..Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed.Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus kehtisid oma normid ja kombestik.Kui varem pidid rüütlid silma paistma eeskätt sõjaväljal siis nüüd oodati temalt o laitmatut käitumist o tähelepanelikkust ja viisakust o kõrgeid kõlbelisi põhimõtteid o oskust umber käia daamidega o olla peenetundeline ja hell armastaja Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet..Kujunes välja rüütlikirjandus(kurtuaasne e.õukonnakirjandus)mis ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali..

Eesti keel

8

odt

Keskaja muusikakultuur/ muusikaajalugu, varakristlik muusika,gootiaegne muusika e. kirikumuusika, renessanssmuusika

kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Keskaegne ilmalik muusika jäi pikemaks ajaks suuliseks traditsiooniks. Esimesed laulud panid kirja rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. Suurim kogu leiti 13. sajandi algul. Kõige enam on säilinud rüütlilaule, mis kõlasid õukondades. Euroopa õukonnakapellid matkisid kunagisi Araabia õukonnakapelle. Rüütlikultuur esindas ilusa, peene elu kultust, tema kõrgaeg oli 12. sajand. Rüütlilaulu peamised alaliigid olid Armastuslaulud ­ südamedaamikultus, Neitsi Maarja teema Kangelaslaulud ­ muinasrahvaste pärimuslike saagade ainetel Rüütlilaulikuid nimetati  Trubaduurideks Truväärideks Minnesingriteks Laulikud võisid olla erinevatest seisustest, töötada õukonna teenistuses või rännata ringi. Alates 13.

Muusikaajalugu

9

docx

Kirjanduse konspekt

Kirjandus Kantsoon Romanss ­ neiu kaebe laul Serena ­ õhtulaul armsama akna all Ballaad ­ refrääniga tantsulaul Pastorell ­ dialoogia vormis lühike luuletus, üks kõnelane oli karjane, rüütel Minnesinger ­ Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist Tannhauser. Richard Wagneri ooper Tannhauser. Rüütliromaanide ainestik sai peamiselt aluse keldi müütidest. Need rääkisid peamiselt Briti kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua romaanid RÜÜTLIKIRJANDUS KANTSOON - kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem lüürika liik, ülistav, armastus teemal · ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad- akna all, õhtulaul · BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo · PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel · SAKSAS MINNESINNGER-

Kirjandus

7

doc

Vastused- ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

kirjutas talle armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära. 16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisil, kui seda oli sõjakäik. tavaliselt võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata. 17) Milles avaldus kiriku juhtiv roll keskaja kultuuris?

Ajalugu

8

doc

Vastused ajaloo kontrolltööde raamatu küsimustele

armastuskirju ja kõik oma kangelasteod tegi tema nimel, näitas temale oma ustavust ja vaprust. Samuti kirjutati oma daamidele luuletusi. Rüütli südamedaam pidi olema kõrgest soost, sageli temast suursugusem daam. Rüütli armastus pidi olema tugev ja vastupidav, elama üle pikka lahusolekut. Sageli pidi rüütel tõestama oma ustavust ja ütlema teistele daamidele ära.  16) Millised rüütlite meelelahutused olid seotud sõjalise treeninguga? Rüütliturniirid, kus rüütlid võistlesid omavahel. Turniiril võideldi mitmel eri viisil, kõige sagedamini peeti ratsakahevõitlust. Turniiril sai aadlik oma sõjamehevõimeid näidata ohutumal viisil, kui seda oli sõjakäik. tavaliselt võideldi nüride relvadega, sellest hoolimata polnud võitlus päris ohutu. Turniir ei kujutanud endast vaid sportlikku üritust, vaid pidustusi. Oluline roll oli daamidel, kellel noored rüütlid said oma mehisuse näidata.

Ajalugu

Kommentaarid (2)