tööle käia. Joonis 2. Laheda valla vanusepüramiid 3. RESSURSSIDE JA NENDE KASUTUSVÕIMALUSTE HINDAMINE 3.1. Maaressurssid Laheda vallas mingeid erilisi maaressursse pole, Joosus on Eesti suurim rasksulava savi maardla, kust on leitud ka väärtuslikku fossiilset materjali ning on ka liiva- ja kruusakarjäär, kuid selle varud on ammendumas, levinud on ka turvas. Mullastik Laheda vallas on valdavalt toitaine vaesed leedemullad, mis on tavapärane Lõuna-Eestile. 3.2. Vee- ja metsavarud ja maakasutus Veevarud on Laheda vallas hästi säilinud, põhjavesi on üldjoontes reostamata ja on rahuldava tasemega. Pinnavett leidub Laheda vallas viiest järvest, Tilsi Pikkjärv (25,3 ha), Kõrbjärv (12,5 ha), Vana-Koiola järv (7,2 ha), Vardja järv (1,4 ha) ja Marimäe tehisjärv. (Laheda valla üldplaneeringu...) Metsa on Laheda vallas vähe, 2900 hektarit, mis on umbes 30% valla territooriumist ning
suure produktiivsusega taimevormid (sordiaretus), uued saagikad ja haiguskindlad sordid, teatakse ja täidetakse nõudeid kasvutingimuste suhtes, tootmise intensiivistamine, agrotehnika täiustamine, koristus- ja säilituskadude vähendamine, teadusuuringute rakendamine. 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, nisu. 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. 4. Millise toitaine sisalduse poolest on teraviljad inimesele olulised? valgurikkad 5. Milliste mineraalainete poolest on teraviljad kõige rikkamad? Kaaliumi, fosfori ja magneesiumi. 6. Milline vitamiinide rühm on teraviljades kõige rohkem esindatud? B rühm 7. Milline protsess põhjustab vilja isekuumenemist? Hingamisel vabanev soojust põhjustab isekumenemist. 8. Toiduteravilja säilitame kuivatatult millise niiskuse juures? 14% niiskuse juures. 9
4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9. Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba 10. Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 1. moondekivimid - sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse. 1. marmor - lubja kivide dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor) 2. kildad - kvartsiit Maakera läbilõige (vöötmed) Maakoor?
2017 aasta septembri kuus, kui autor alustas intensiivsete treeningutega ei olnud tal aimu, kuidas ta peaks toituma õigesti. Autor on uurinud erinevaid artikleid, videoid, mis aitavad teda iga päeva elus seoses toitumisega ning mida saab ta kasutada referaadis. 3 TERVISLIK TOITUMINE Tervislik toitumine tähendab tasakaalustust ehk ei söö rohkem ega vähem kui organism vajab. Et teada kuidas õigesti toituda, peab teadma, mida üks või teine toitaine kehale annab ja kas on pigem kasulik või kahjulik. 3.1 Valgud Valgud moodustavad umbes 17% keha inimese kehamassist. Autor kaalub 77 kg, siis valgud moodustavad kehamassist ligikaudu 14 kg. Valgud on vajalikud organismi kasvamise, kehalise ehituse ja arengu jaoks, toodavad antikehasid ning tagavad tugeva immuunsüsteemi, osalevad paljude ühendite transpordis, varustavad energiaga. Valgud peaksid katma päevas 10-20% toiduenergiast
Rauda omastab organism paremini lihast ja teistest loomsetest toiduainetest ning palju vähem taimsest toidust. Ühekülgne toitumine, eriti kui laps saab põhiliselt piima ja piimatoite kuid vähe või üldse mitte liha, võib viia rauavaegusest tingitud kehvveresuse (aneemia) tekkele. Kokkuvõte Kokkuvõtteks sain teada täpsemalt teada, mis on toiduaine ning mis on toitained. Täpsemalt sain teada, millest koosneb toiduaine ja toitaine ning kuidas neid liigitatakse. Toiduained liigitatakse veel eraldi mitmesse erinevasse rühma, suuremad neist on valgud, süsivesikud ning rasvad, kuid veel on väga palju väiksemaid koostisained. Veel sain teada, et kui inimene ei saa piisavas koguses mingeid ained, võib see mõjuda halvasti inimese organismile. Kasutatud allikad http://www.menopaus.info/website/content/articles/5_5_nutrients.asp 22.04.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Magneesium 22.04.2012 http://et.wikipedia
Kui on aga olnud vihmavaene, küproslaste endi mõistes halb talv, võib juhtuda ka nii, et suvel antakse majapidamistele vett vaid ülepäeviti (hotellid on küll alati veega varustatud). Saarlased loodavad, et valmiv merevee magestamise tehas leevendab suvekuude veemure. Küprose saare keskosas asuvad Troodose mäed on talvel kaetud lumega, mistõttu Küpros on üks väheseid paiku maailmas, kus saab tund aega pärast mägedes suusatamist merre ujuma minna. Mullad Küprose mullad on väga toitaine vaesed, kuna muldades on vähe niiskust. Samas uhub merevesi mdalamates piirkondades maaala üle, niiet see ala ei kõlba ka kuhugi, kuna mullad on ülesoolatud. Maparandustöödega on samuti jama. Iseenesest vajavad põllud niisutamist, kuna kliima on kuiv ja kuum. Aga samas ei jätku vett, et seda põldudele kulutada. Minu arvates ei ole kõikjal Küproses võimalik tegeleda põllumajandusega, sest madalamad
temperatuuriks 1 3 °C kuni 16 °C kraadi, talvised temperatuurid ulatuvad 4 °C kuni 7 °C kraadi. Aktiivsete temperatuuride summa on 3849°. Iirimaa idapoolses osas on aastas sademeid 750-1000mm, läänepoolses 1000-1400mm. Kõrvalolevalt pildilt saab näha, et erinevad puu-,köögi ja juurviljad kasvavad Iirimaal aasta läbi. Näiteks kapsad, kaalikad ja seened kasvavadki aasta läbi. Iirimaal on kõige tüüpilisemad pruunmullad, aga on ka palju turbaseid mulde. Pruunmullad on viljakad ja toitaine rohked, aga turbased mullad on liigniisked ja happelised ning seetõttu tegeletakse Iirimaal ka maa kuivendamisega. Kindlasti pole võimalik tegeleda põllumajandusega kogu riigialal, kuna on suuri alasid, mis on kaetud turbaga ning kogu riik pole ka täiesti tasane. Põllumajanduses on hõivatud 5% rahvastikust. Iirimaa põllumajandusliku tootmise vormiks on piimakarjatalud. Väga populaarsed on lehmakasvatused ja piimatootmine on riigis väga suur. Enamus maad kulubki karja-
3. Mida nimetatakse plasmiidideks ja mis on nende ülesanne? Enamikul bakteritel on kromosoomile lisaks veel täiendavaid väikesmaid DNA rõngasmolekule- PLASMIIDE. Plasmiidid replitseeruvad bakterikromosoomist sõltumatult ja reeglina on neid rakus mitu koopiat. Neil paiknevad geenid, mis ei ole tavaolukorras bakterile hädavajalikud, kuid teatud tingimustes osutuvad talle kasulikuks. Plasmiidid võivad kanda ka geene, mis on vajalikud mõne keskkonnas sisalduva toitaine kasutamiseks. 4. Nimetage eukarüootsete rakkude organelle, mis prokarüootidel puuduvad. Bakteriraku lihtsust näitab see, et tal puuduvad eukarüootidele omased organellid: mitokondrid, Golgi kompleks, endoplasmaatiline retiikulum ja tsentrioolid. 5. Mis ülesanne on bakterite gaasivakuoolidel ja endospooridel? Gaasivakuooli ülesanne on sarnane kalade ujupõie rollile. Mõned bakterid moodustavad ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks endospoore
kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5. Väärindavad kõige paremini mineraalväetisi 6. Rohusöödad on mäletsejatele bioloogiliselt täisväärtuslikuks söödaks. Rohusöötadel tähtis koristusviis!! Ja muud asjad, sõltub kvaliteet!
rakkudest. 2.) Elusorganismidel toimub aine- ja ehitusmaterjaliks ja kütuseks. tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes. energiavahetus. 3.) Kasvamine ja areng. 4.) Jagunevad: Monosahhariidid ( glükoos-põhiline Interfaas: faas kahe mitoosi vahel, toimub DNA Paljunemine. Areng algab viljastunud munarakust. rakkude toitaine, monomeerideks di ja replikatsioon, toimub ATP süntees, suurenevad raku Peamiselt hulkraksetel, taimedel, loomadel. polüsahhariididele, paljudes puuviljades ja marjades, mõõtmed ja organellide arv, tsentrioolid Mittesuguline paljunemine: Organismi areng algab viinamarjades, sahharoosist vähem magus; Fruktoos- kahekordistuvad, kromosoomid on lahtikeerdunud. mingi osa eraldumisega vanemorganismist
Tallinna Teeninduskool Vitamiinid Referaat Älis Erk 021K Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus .........................................................................................3 lk Vitamiinid ..........................................................................................4 lk Vitamiin A ehk retinoidid ...................................................................5 8 lk Vitamiin B1 ehk tiamiin ...................................................................9 11 lk Vitamiin B2 ehk riboflavin ...............................................................11 12 lk Vitamiin C ehk askorbiinhape ............................................................13 14 lk Vitamiin D ehk kalitsiferoolid ............................................................14 16 lk Vitamiin E ehk tokoferoolid ..........................................
Eristatakse ka looduslike protsesse, mis aitavad kaasa happesademete tekkele nagu vulkaanilise tegevuse puhul eraldub SO2 ning äike. Happesademete tagajärjel kahjustuvad: 1)okaspuud, mets hävineb. 2)Kiireneb keemiline murenemine: ehitised, skulptuurid lagunevad. Põhjustab metallide korrosiooni. 3)Veekogude vesi muutub happelisemaks paljud veeorganismid hukuvad, vaesub liigiline koosseis. 4)Mullad muutuvad happelisemaks happelises kesskonnas tõrjutakse taime toitaine välja, kiireneb leostumine, taimed ei saa toitained kätte. Taimede kasvutingimused halvenevad. 5)Mõju inimese tervisele sagenevad hingamisteede haigused (bronhiit, kopsuvähk) 4. Atmosfääri saaste. Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat. Looduslik atmosfääri, täpsemalt troposfääri ,,saaste" on seotud vulkaanide pursetega, magma degaseerimisega, pinnaste errosiooniga jne
Suur niisketes ja palavates paikades. Suur vihmametsades. Mulla tekke tegurid: · Kliima mõjutab murenemist · Reljeef mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist · Lähtekivim mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja minroloogilised omadused ning keemilise koostise. Mulla osakeste suurus, mulla õhu- ja niiskussisaldus, toitaine sisaldus, mulla reaktsiooni, mulla värvus · Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld areneb · Fauna bioloogiline tegur: esmatähtsad on lagundajad · Floora bioloogiline tegur: esmatähtsad on autotroofid · Inimfaktor positiivne mõju . keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st. Saastamine)
Juhul, kui seen moodustab toiduaine pinnal nähtava kirme, on teda lihtne avastada. Tihtipeale ei ole aga seen palja silmaga eristatav. Kui seenetanud toit sisaldab teadud hulgal mükotoksiine, võib see inimese tervisele väga ohtlikuks osutuda. Ühed ohtlikemad seende poolt eritatavad toksiinid on aflatoksiinid, mida toodavad perekond kerahalliku mõned liigid. Sagedasti kasvavad need seeneliigid näiteks soojadelt maadelt pärit maapähklitel, aga ka teraviljadel. Alfatoksiinidega toitaine kutsub esile mürgitusnähud, aga võib põhjustada ka vähkkasvaja teket. Seente osa toiduaine- ja farmaatsiatööstuses Tavaolukorras toiduainete riknemist põhjustav seen võib osutuda oluliseks mõnede toiduainete tootmisel. Pintselhalliku teatud liik on üks väheseid seeni, mis kasvab edukalt rukkileival. Leib muutub selle seene elutegevuse tulemusena kasutuskõlbmatuks. Sama seeneliik on aga möödapääsmatu kompnent sinise hallitusjuustu ehk rokfoori juustu vamistamisel
Atmosfäär kaitseb Maad väiksemate meteoriitide eest, mis põlevad atmosfääris ära ja ei jõua maapinnale, kus tekitaksid suuri purustusi. Atmosfäär on CO2 ja hapniku reservuaariks, atmosfääris on lämmastikutagavara, mis on taimedele oluline. 2. Atmosfääri koostis Atmosfäär koosneb gaaside segust, mis on kujunenud maakera pika arengu käigus. See koosneb · lämmastikust, mis tekib orgaanilise aine lagunemisel ning on vajalik toitaine taimede kasvamiseks. · Hapnikust, mis tekib taimede fotosünteesi käigus ning seda kasutavad organismid hingamiseks. · Süsihappegaasist, mis satub õhku fossiilsete kütuste põletamise, vulkaanipursete ning organismide hingamise tagajärjel. See neelab pikalainelist soojuskiirgust ning selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist.
Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt -- anioonideks. Näiteks: CO2 , H2O, O2 , 10. Nimeta taimede toitumisviisid. a) Juurtoitumine; b) Juureväline toitumine 11. Kirjelda juurtoitumise viise. · Passiivne omastamine (transpiratsioon, imav jõud). Toimub toitainete imamine koos veega. · Difusioon (kontsentratsioonide erinevused). Sellest osast, kus toitaine kontsentratsioon on suurem, liiguvad toitained sinna ossa, kus kontsentratsioon on väiksem. Ainete liikumine jääb seisma, kui % on mõlemal pool ühesugune. Looduses difusioon seisam ei jää, sest toitained kasutatakse taimes mitmesugustes protsessides. · Asendusadsorptsioon ehk aktiivne omastamine. Sel juhul toimub ioonide vahetus taime ja lahuse vahel. Positiivseid ioone vahetatakse positiivsete vastu ja
kaltsium fosfaati Lubjakivid – tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid – sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid – lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi – tekkinud veekogudesse Turvas – orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas – turvas 2) toitainete vaene – raba Põlevkivi – merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet 3. Moondekivimid (sette või magmaliste kivimite sattumisel muutunud füüsikalis- keemilistesse tingimustesse) Moondekivimid: marmor – lubja kivide dolomiitide moondel (Saaremaa, Vasalemma, Väo marmor) kildad – kvartsiit Mulla füüsikalis-keemilised omadused: Mulla neeldumisnähtused: asendumis ehk füüsikalis-keemiline – mulla võime
5 cm läbimõõdu juures. Vilju ei tasu kasvatada liig suurteks, ülekasvanud viljad kiirendvad taime vananemist. Varase saagiga viiakse mullast välja toitained. Peamiselt lämmastik, kaalium ja magneesium. Lämmastik koguneb viljadesse nitraatidena. Suurem osa nendest on koores, seda tarvitatakse lehtede ja võrsete loomiseks. Kaaliumi soolasid on küllaltki märkimisväärses koguses viljades, magneesium on taime rohelistes osades. Kiire toitainete vajaduse märgiks on vastava toitaine puudumise välised ilmingud. Lämmastiku puudus – need on kahvaturohelised lehed ja valkjad laigud võrsete otstes, viljade väärareng tipu teravnemisena. Kaaliumi puudus - kollakas–rohelised randid lehe äärtel. Magneesiumi puudus – väikesed helerohelised ümmardused laigud, mis asetsevat kaootiliselt leheraagude vahel, alates alumistest lehtedest. Väetamist tuleb teha juhendi järgi kuid tuleb teada mõningaid üldiseid reegleid – Väetamist soovitatakse teha mitte tihedamini kui
Järvamaa Kutsehariduskeskus Laohoidja LH31 Referaat BANAAN Agnes Sääsk Juhendaja: Mare Teesalu Järvamaa 2014 SISSEJUHATUS Teemaks sain õpetajalt banaan. Järgnevalt uurin referaadis selle kasvu piirkonnast, ajaloost, keemilisest koostisest, toiteväärtusest ja ravim toimest. Referaadis on kirjas veel banaani kasutamine värskelt ning toodetena. 1. BANAANI KASVATAMINE, SAAMINE JA KASVATUS PIIRKONNAD Banaanid on pärit Kagu-Aasiast. Tänapäeval kasvatatakse neid ohtralt igal pool troopikas, näiteks Kariibi piirkonnas ja Kesk-Ameerikas, kus keskmine temperatuur on 27 °C ja aastane sademete hulk 198249 cm. Banaane on u 400 sorti. Eurooplastele on kõige tuntum Cavendishi banaan. Banaanid ei ole hooajakaup. Küpseid banaane saab igal aastaajal. 2. AJALUGU Paapua Uus-Guineas läbi viidud arheoloogilised ja palentoloogilised uuringud on näida...
Alteroskleroos veresoonte lupjumine. Haiguslik seisund, mille käigus oksükolesterool, kolesteriidid, valgud, lubisoolad ladestuvad veresoonte seinte sisse ehk endoteeli igasugusel naastu rebenemisel tekib haavand ja häirub vere hüübimine. Kui see protsess toimub südames sis on tagajärjeks infarkt ja kui ajus siis ajuinfarkt. REK: 1) selgitage kolme põhjust, miks imetajate organism vajab varurasvasid? 2) Leia loetelust kõige energiarikkam toitaine. 3) Seostus ja rühmitustestid. Seostustestid leia lipiidi mõistele sobiv paariline. Rühmitustest läbisegi antud ühendid õpilane peab need grupeerima ja pealkirjastama. 4) Arvuta 100g sidruniküpsiste energeetiline väärtus, kui toitainete sisaldus on teada. 5) teha fosfolipiidse kaksikkihi joonis ja näidata ära selle erinevad osad. 6) Membraani joonisel on ära märgitud joonega midagi ja siis küsitakse mis molekuliga on tegemist. VALGUD: Aminohapped ja peptiidid.
päritoluriik või lähtekoht (kui nõutud) toitumisalane teave (13.12.2016) etanooli mahu % jookidel etanoolisisaldusega üle 1,2 % vol* 8. Kuidas esitada toitumisalaseid väiteid? · Toitumis- või tervisealane väide peab olema üldtunnustatud teaduslike tõendite põhjal tõendatud kasuliku toitumisalase või füsioloogilise mõjuga · Väidet saab esitada ainult selle toitaine, aine, toidu või toidugrupi kohta, mille kohta väide on lubatud, ja mitte toiduaine kohta, mis seda toitainet (ainet, toitu) sisaldab 9. Too näiteid kvaliteedistandarditest ja kvaliteedimärkidest ning selgita, mis on nende eesmärk. · On vabatahtlikud, tasulised, organisatsiooni juhtimist kirjeldavad tööjuhised · määratakse üldiseks ja korduvaks kasutamiseks sätted
oksüdeerub bakterite toimel NO3--ks. NO-na uhutakse pinnasest kergesti välja, huumusest võetakse kasutusele vastavalt taimede kasvukiirusele soojal ajal kiiremini. Üleväetatud pinnasest põua perioodil võivad taimed pinnasest absorbeerida üleliigseid N koguseid. Liblikõielised võivad lisada kuni 11kg/ha N põllule kasvuaasta jooksul. N on oluline aminohapete ja valkude koostises, oluline elusorganismi ülesehituses. Fosfor on elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosfori anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtustel domineerivad H 2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub vähelahustuv hüdroapatiit. Kaalium on taimedele raskesti kättesaadav
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut nimi ERINEVAD MAAVILJELUSMEETODID ERINEVATELE KULTUURIDELE Kursusetöö Tootmistehnika õppekava Juhendaja: SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. MAAVILJELUS......................................................................................................................4 2. MULLAHARIMINE..............................................................................................................4 2.1 Kündmine..........................................................................................................................5 2.2 Külvieelne mullaharimine......................................................................
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur
(9) 2.2 Läänemere peamised probleemid 2.2.1 Eutrofeerumine Läänemere üheks suurimaks probleemiks loetakse kinnikasvamist ehk eutrofeerumist. See on põhjustatud enam kui sajandipikkusest toitainete merre kandumisest (ja pumpamisest) inimtegevuse 7 tagajärjel. Toitained jõuavad merre põllumajandusest (väetamine), tööstusest (reovesi), inimasulatest (kanalisatsioon), metsade raiumisest (pinnase minema uhtumine) jne. Suur toitaine kogus põhjustab vetikate (ka sinivetikate) vohamist ning vähendab vee läbipaistvust. Suurem hulk biomassi tarvitab lagunedes ära vees leiduva hapniku, mistõttu tekivad nö surnud tsoonid, kus enam miski elada ei saa. (7) 2.2.2 Kemikaalid Läänemeres Radioaktiivsed ained on jõudnud merre näiteks eelmise sajandi viiekümnendatel ja kuuekümnendatel Novaja Zemlja piirkonnas sooritatud tuumapommi katsetustest, samuti 1986. aastal toimunud
ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA KT 2. Aine- ja energiavahetus. Toitumine. Termoregulatsioon. I Aine- ja energiavahetus organismis toimuvate protsesside kogumik, mille käigus toimub lõhustatud toitainetest energia saamine ning uute kudede ehitamine. Seega on aine- ja energiavahetusel 2 olulist funktsiooni: 1) energeetiline 2) plastiline (ehituslik) Bioloogiline oksüdatsioon toimub astmeliselt ensüümide ja koensüümide kaasabil raku mitokondrites, selle tõttu vabandebki energia järk-järgult, mitte plahvatuslikult. Energiat saadakse glükoosi oksüdatsioonist, kusjuures aeroobne on 19x efektiivsem kui anaerooble. Tavaliselt toimubki energia saamine organismis aeroobselt teel. Ainult väga intensiivse töö korral võib toimuda ka anaeroobses. Peale glükoosi saab energiat ka teistest toitainetest. See toimub glükogeneesi teel. Energiat saab ka rasvhapetest, aga see on märksa aeglasem. Rasvhapetega koh...
seemne moodustumine - piimküpsus; 80 - vahaküpsus; 90 – täisküpsus. Suviteraviljad – Nendeks on oder, kaer, suvinisu ja mittekõrrelistest teraviljadest tatar. Suviteraviljad on lühikese 80-120 päevase kasvuajaga. Kasvuajal vajavad suviteraviljad aktiivsete temperatuuride summat 1300-1400 kraadi. Puuduseks on lühike kasvuperiood, mistõttu kasutavad nad halvemini toitaineid ja talviseid veevarusid. Võrsumist mõjutavad päevapikkus, taimiku tihedus, temperatuur ning mulla toitaine ja niiskussisaldus. Suviteraviljad võrsuvad taliteraviljadest vähem. Lisaks on suviviljade saak väiksem, kui taliviljadelt, mis tähendab väiksemat tulu. Taliteraviljad – Nendeks on talinrukis, -nisu, -oder ja talititrikale. Nende peamiseks iseärasuseks on see, et nad vajavad jahedamat keskkonda, kui suviteraviljad. Sügisene kasv peatub, kui õhutemperatuur on alla 5°C. Taliteraviljade kogu elutsükkel on 270…360 päeva. Nisu – Suvinisu minimaalne idanemistemperatuur on 2°C
tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime. Taimetoitained on peamiselt ioonidena. Positiivselt laetud ioone nimetatakse katioonideks, negatiivselt aga anioonideks. Toiteelement Toitaine Ehituslikud elemendid Süsinik, C CO2 Vesinik, H H 2O Hapnik, O O2 Esmajärgulised makroelemendid − + Lämmastik, N NO 3 , NH 4 − −2 −3 Fosfor, P H2PO 4 , HPO 4 , PO 4 Kaalium, K K+
Niilus Niilus, jõgi Kirde-Aafrikas, maailma pikim; 6671 km, jõgikond 2 870 000 km². Keskmine vooluhulk Assuanis on 2600 m³/s.Algab Ida- Aafrikast Virunga mägedest Kagera jõena, mis läbib Kioga järve ja suubub Mobutu Sese Seko järve ( end. Alberti järv). Viimasest allavoolu kuni parempoolse lisajõe Aswa suudmeni nimetatakse teda Alberti Niiluseks, edasi vasakpoolse lisajõe Bahr el-Ghazali suudmeni Bahr el- Dzebeliks, sellest allavoolu Valgeks Niiluseks ehk Bahr el-Abiadhiks ja pärast parempoolse lisajõe Sinise Niiluse (Bahr el-Azraki) suuet Niiluseks. Suured lisajõed on ka Atbara ja Sobat. Atbarast suudmeni (2700 km) voolab Niilus ilma ühegi lisajõeta läbi kõrbe, tema org (laius kuni 20 km) moodustab maailma suurima oaasi. Niiluse ülemjooksul on palju jugasid ja kärestikke (Murchison), osa neist on paisutamisega (15 suurt paisu) üle ujutatud (Ripon). Sudaani alal voolab Niilus laias, tugevasti s...
Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest (lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi ja teiste gaaside ning veeauru segu), mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. ATMOSFÄÄRI KOOSTIS JA EHITUS KOOSTIS gaaside segu, lämmastik, hapnik, argoon, süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid. Armosfääri tänapäevane gaasiline koostis on kujunenud maakera pika arengu käigus o Lämmastik tekib orgaanilise aine lagunemisel ja on vajalik toitaine taimekasvuks. o Hapnik tuleb õhku juurde fotosünteesivate organismide elutegevuse käigus. Seda kasutavd organismid hingamiseks. o Süsihappegaas satub õhku fossiilsete kütuste põlemisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel. Süsihappegaas neelab pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemist.
Lisaks toitainetele imenduvad ka vesi ja igasugused vitamiinid ning mineraalained (loengu konspekt). Inimese seedeprotsessi tundmine on oluline, et aru saada, erinevate organismide erinevusest, millises seisundis on meie organid ja elundid. Muutused tekivad kas vananemisest, geneetilisest koodist, keskonnast või õnnetustest, kus keha peab oma ainevahetust ümberkorraldama millegi arvelt. Kui mingis osas protsessis tekib häireid. on tagajärjeks haigus, sest mingi toitaine puudus häirib kehas toimuvaid reaktsioone. Selleks, et süsteeme töökorras hoida, on vaja laitmatut seedimist, tugevat südant koos vereringega ja hästi funktsionnerivaid biokeemilisi ensüümsüsteeme. Neid hoiab korras õige toitumine, nii et kõik on omavahel seotud ja kui midagi läheb kuskil valesti, on kohe kogu organism mõjutatud (Briffa, J, 1999). 5
amülopektiinist. Enamasti on nende suhe 20:80 või 30:70. • Amüloosi molekulmass on tunduvalt väiksem, võrreldes amü-lopektiiniga. Amüloosi ahelad ei hargne, kuid nad pole ka tavamõttes sirged, sest nad keerduvad spiraalselt. Amülopektiini ahelad on tugevalt hargnenud, moodustades ruu-mika ja harulise struktuuri. • Tärklis sisaldab eluliselt vajalikke sahhariide, seetõttu on ta ini-mestele ja loomadele oluline energiat andev toitaine. Nii taimedes kui loomades laguneb tärklis ensüümide toimel. Loomadel esinevas loomses tärklises (glükogeenis) on rohkem hargnenud versiooni – amülopektiini. • Tärklis on puhtal kujul külmas vees lahustumatu, lõhnatu ja maitsetu valget värvi amorfne pulber. Mikroskoobist on näha, et ta on teraline pulber, käes kokku su-rudes tekib iseloomulik krudin, mis on tingitud osakeste hõõrdu-misest. Tärklis soojas vees (50-70C) tugevasti paisub (pundub), moodustades
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93
Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine rikas - turvas 2) toitainete vaene - raba . Põlevkivi - merevetikate settimisel ja edasi moondumisel, 50-70% orgaanilist ainet C. Moondekivimid - Sette- ja tardkivimite ümberkujunemisel (metamorfismil) muutunud füüsikalis-keemilistes tingimustes tekkinud kivimid. marmor - lubjakivide või dolomiitide moondel (saaremaa, vasalemma, väo marmor). kildad kvartsiit. Murenemine on kivimite ja teda moodustavate ühendite moondumine füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste faktorite toimel. 1
· vajalik energia tootmisel, vitamiinide B1 ja E ainevahetuseks, · katalüseerib rasvade ja kolesterooli lagundamist, · vajalik närvide ja aju normaalseks toitainetega varustamiseks, · oluline skeleti arengule, mõjutab luu- ja kõhrkoe arenemist, · vajalik suguhormoonide tootmiseks, · Mõjub aktiivselt valgu-rasva-fosfori ainevahetusele · normaliseerib neerupealsete koore talitust, alandades allergilisi funktsioone. (7) 7.2 Toitaine defitsiidil võivad ilmneda: Mangaani defitsiiti täheldatakse organismis väga harva, üleküllust aga üpris sageli. Defitsiiti suudab mineraalidest asendada magneesium. Kroonilise mürgituse puhul koguneb mangaan aga luudesse, kutsudes seal esile muutusi, mis meenutavad rahhiiti. (7) · peapööritus, tasakaaluhäired, krambid, halvatus, kuulmishäired, imikute pimedaks ja kurdiksjäämine, (7) · häired seedimises, kolesterooli ainevahetuses, menstruaaltsüklis
toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. 3 1. Mehhiko tutvustus Go Travel räägib meile, et Mehhiko on riik, mis paelub eelkõige oma kaunite Kariibimere randadega, aga samapalju ka põneva ajaloo - maiade, asteekide kultuuriga. Seal elab 112 miljonit inimest, kelle riigikeeleks on hispaania keel ja rahaühikuks peeso. Mehhiko maastik
toidukultuurile. Kursusetöö peamiseks ülesandeks oli planeerida üritus valitud sihtrühmale. Selle üritusega tutvustame oma külalistele Mehhiko kombeid ja toidukultuuri, mida läheb vaja neil teada edaspidises elus. Üritus sisaldab kolme käigulist õhtusööki , mille juurde kuuluvad joogid ja aktiivne vabaaja veetmine. Määratlesime ära serveerimis viisi ning koostasime kolme roa kohta tehnoloogilised kaardid. Kursusetöös leiate veel valmistatava eelroa energia- ja toitaine sisalduse tabeli. Seal on välja toodud kui palju valke, süsivesikuid ja rasvu sisaldab antud roog. Juured Mehhiko köök põhineb indiaani toidukultuuril. Toidu hing pärineb vanadelt kultuuridelt: asteekidelt, tolteekidelt, sapoteekidelt ja maiadelt. 16. sajandil tulid hispaanlased ja tõid oma mõjud. Lisasid toidusedelisse sea-, kana- ja veiseliha ning munad, piima, või ja juustu. Hakati viljelema riisi ja nisu, kasvatama apelsini-, virsiku- ja aprikoosipuid. Uue maitseainena võeti
Hinnanguline keskmine aastane jõe sattumine Vahemere jaoks viimastel aastatel on umbes 10,000 m3 / s, kuiva hooaja kesksuvel ja tippvoolu varakevadel. Reastatud vastavalt eelarve kinnitamisele, kümne suurimat jõed on Rhone , Po , Drin - Bojana , Nile , Neretva , Ebro , kallas , Adige , Seyhan ja Ceyhani . Need jõed moodustavad poole aasta keskmine sissevool – võta Rhone ja Po arvele langeb juba üks kolmandik sellest. Fosfor on kõige olulisem piiriv toitaine Vahemeres , millele järgneb lämmastik. Sissevoolav Atlandi vesi kannab toitaineid ,mis on vajalikud fotosünteesiks , kuid üldiselt on see vesi madala toitaineite sisaldusega.0,05 kuni 0,20 mM ( pmol / L ) fosfaadi - fosfor, 1-4 mM eest , nitraatide ja ligi 1,2 mm silikaadi. Tihedus takistab alaosasissevoolava Atlandi vee seguneda ülaloleva veega. 5.Veemassid Vahemeres on 3 peamist veemassi. Atlandi, levandi ja madalkihtide veed .
Madalam on söötmistase munakanade söötmisel, sest nende elatustarve on suhteliselt suur. Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1.2 Kuivaine söömus ja toitainete kontsentratsioon ratsioonis Lehmad vajavad kõiki toitaineid kindlas koguses. Iga toitaine kontsentratsioon ratsioonis sõltub sellest kui palju sööda kuivainet loom on võimeline sööma. Keskmiselt on piimalehm võimeline tarbima sõltuvalt kehakaalust ja toodangust 34 kg sööda kuivainet iga 100 kg kehamassi kohta. Ratsiooni koostamisel tuleks arvestada loomagrupi keskmise kaalu ja oletatava kuivaine söömusega. Kui lehma kuivaine söömus tõuseb 20 kilolt 22 kilole, võib sööda energiasisaldus olla ~10% madalam, selleks et looma energiatarve sama piimatoodangu
seotud sümbioosbakterid, mis võivad atmosfääri lämmastikku siduda. Kaunviljad võivad lisada pinnasesse kuni 11 kg lämmastikku hektari kohta aastas, mis on võrreldav kunstväetistega lisatava kogusega. Kui lämmastikku lisatakse pinnasesse ammooniumvormis, muundavad bakterid lämmastiku nitraadiks (nitrifikatsiooni protsess). Fosfor: Vaatamata sellele, et taimede kudedes on suhteliselt vähe fosforit, on see elutähtis taimede toitaine. Sarnaselt lämmastikuga, kasutavad taimed fosforit anorgaanilise ortofosfaatioonina. Tavaliste pinnases esinevate pH väärtuste juures domineerivad H2PO4- ja HPO42-. Ortofosfaat on taimedele kõige paremini kättesaadav neutraalse pH juures. Kui pinnas on happeline, ortofosfaat kas sadestub või sorbeerub Al(III) ja Fe(III) osakestele. Aluselistes pinnastes reageerib ortofosfaat kaltsiumkarbonaadiga ning moodustub
fikseerimine) või energiat tootvad. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfaadid liiguvad läbi taimede ja loomade kiiresti. Seevastu protsess, millega fosfaadid liiguvad mulda või ookeani, on väga aeglane, muutes fosforiringe üheks kõige aeglasemaks biogeokeemiliseks ringeks. Fosforit ei ole üldjuhul võimalik leida gaasilisel kujul. Fosfor võib esineda vaid eritingimustes fosfiinina (PH3). Tavaliselt käib ringlus läbi vee, mulla ja setete. Fosfor on tavaliselt piirav toitaine, mida võib leida jõgedest, järvedest ja mujalt mageveekeskkonnast. Kivimite ja setete kuludes aja jooksul fosfaadid vabanevad. Atmosfääris esineb fosfor peamiselt väikeste tolmuosakestena. Fosfaadid murenevad mulda kivimitest. Vihmavesi peseb maismaasüsteemidest fosfaate välja, aga seda kadu tasakaalustavad murenemise tagajärjel tekkivad fosfaadid. Mullas on fosfaat absorbeerunud savi pinnale ja orgaanilise aine osakestele ning on sel viisil seotud.
Nii või teisiti tekivad ebameeldiva lõhnaga ja sugugi mitte tervislikud lisandid. Seda nim. rasva rääsumiseks. Rääsunud rasvad või neid sisaldavad toiduained ei kõlba süüa. Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Rasv on väga tähtis energeetiline toitaine. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ja ladustatakse. Seda protsessi nim. rasvumiseks. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike ühendite sünteesimiseks. Inimene vajab mõnede eluliselt tähtsate ainete valmistamiseks linool- ja linoleenhapet ja veel mõningaid, kuid ise ta ei suuda neid teha
õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2
· Säilitada toitaineid 3. Võra · Lehed , okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. 4. Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Säsi koosneb õhukeseseinalistest rakkudest, mis sisaldavad toitaine tagavarusid. Läbimõõt on 2...5 mm. Võib olla ümmargune või hulknurkne. 5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa
muutus, kuid siiski meenutavad kiskja hambaid. 3.1. Energia Vaja on energiat ja vett. Energiat saab SV, R, V – 50-80% toidu kuivainest kasutatakse energia saamiseks. Energiat vaja ioonide pumpamiseks, molekulide sünteesiks ja lihaste kontraktsiooniks. Koerte söötmisel kasutatakse mõõtühikuna kaloreid (cal) – 1 cal on soojusenergia, mis kulub ühe grammi vee soojendamiseks ühe kraadi võrra. 1 cal = 4,1868 J Kasutegurid toitaine lagundamisel ATP energiaks: R 90%, SV 75%, V 55%. Valgul väike, kuna see tuleb kõige pealt muuta glükoosiks, mis saab siseneda Krebsi tsüklisse. 3.2. Vesi Kehamassist umbes 70-80% vett. 10% veekaotus võib lõppeda surmaga. Vesi on lahustiks – keemilised reaktsioonid, transpordivahendiks, termoregulatsioon, jääkainete eemaldamine. Vett saab joogiveest, toidust ja metabolismist (endogeenne vesi). Kui toit on
Määratakse kuumutuskao alusel 2) Spetsiifiline orgaaniline aine- huumus Huumus on tumepruun v must amorfne mass, mis on tugevasti seotud mulla mineraalosaga ega ole sealt mehaaniliselt eraldatav.( Toitained N, P) Parasniiskes mullas moodustub huumus 85-95 % orgaanilise aine massist Mulla huumusesisaldust määratakse kaudselt mulla süsinikusisalduse järgi. MIDA VÄRVILISEM MULD SEDA TOITAINE VAESEM 14. Huumuse omadused ja koostis. Omadused: tumepruun kuni must Happeline C- sisaldus 40-70% N-sisaldus- 2,5-5 % Lisaks P teised toiteelemendid Koostis Humiinhapped- must läikiv pulber, leelismetallidega( Na,K), annavad soolasi, mis lahustuvad kergesti vees. Ca,Mg,Fe- lahustumatud
Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised). Biomassi mineralisatsioon toimub mikrobiaalselt. Antroposfääris töödeldakse geosfäärist ammutatud mineraalid vees lahustuvateks fosforväetisteks, organofosfaatideks jt ühenditeks. Fosforgaasid on keskkonnas ebapüsivad.
reaktsiooni kiirus; temperatuuri tõstmisel 10°C suureneb reaktsiooni kiirus 2- 4 korda (van`t Hoff). TIHEDUS- ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Ühe ruumalaühiku aine või materjali mass grammides kuupsentimmetri (g/cm3) või kilogrammides kuupmeetri (kg/m3) kohta. Vee tihedus = 1g/cm3 = 1000kg/m3 ; gaaside tihedust väljendatakse grammides liitri kohta (g/l). TOITAINED- süsivesikud, vagud, rasvad; toiduainete koostisosad. TOITEVÄÄRTUS- 1g toitaine oksüdatsioonil vabanev energia (kJ/g). TÕELINE LAHUS- vees lahustunud soolade, hapete, leeliste jt. lauhs; lahustunud aine osakeste suurus ona väiksem kui 10-7cm ja need esinevad ioonide või molekulidena. TÜÜPMETALLID- perioodilisussüsteemi IA ja IIA rühma metallilised elemendid. TYNDALLI EFEKT- kolloidlahuses tekib helendav koonud,st. Kolloidosakesed hajutavad valgust ja muutuvad nii helendavateks punktideks. TUUMALAENG- aatomi tuuma positiivne laeng, määratud prootonite arvuga tuumas
õiged näited: 1. Rakk- munarakk, lihasrakk 2. Kude- sidekude, närvikude 3. Elund- magu, neerud 4. Elundkond- hingamiselundkond, ringeelundkond 11.Nimeta õhu liikumise teed sissehingamisel.( õiges järjekorras) Ninaõõs-neel-kõri- hingetoru-kopsutoru-kopsutorukesed-kopsud 12.Selgita mõistet eritamine, mille poolest erineb defekatsioonist? Eritamine on ainevahetuse jääkide eemaldamine, aga defekatsioon on seedimatute toidujääkide eemaldamine. 13.Mis vahe on mõistetel toiduaine ja toitaine. Too kummagi kohta 3 näidet Toitaineteks on energiat andvad eluks vajalikud valgud, rasvad, süsivesikud ning mittevajalik alkohol, lisaks ka energiat mitteandvad vesi, vitamiinid ja mineraalained.Toiduaineteks seevastu on näiteks porgand, jahu, piim, liha, kartul, õun, suhkur ja muu, mida me kas sööme kohe või millest me hakkame rooga valmistama. 14.Millisel 4 viisil saab Sinu keha glükoosi( millest, millal) 1.süsivesikute seedimisel 2
vastassuunalised sõltudes loodusliku tasakaalu tingimustest Toitainete sisaldust väljendatakse: Üldsisaldus % ja –Liikuvate elementide sisaldus mg/kg; mg/100g; mg/l Mulla viljakuse määrab ära mulla võime varustada taimi vee ja toitainetega ning taimejuuri hapnikuga. Meie muldades on saaki limiteerivateks elementideks NPK . 8. Tähtsamate taimetoiteelementide osa taimede elutegevuses- 9. Toitainete omastamine taimede poolt 10. Taime toiteelemendi, toitaine ja tegevaine mõisted. Toiteelementide klassifikatsioonid 11. Väetiskoguste ja neis sisalduvate toitainete väljendamise viisid • Füüsilistes kogustes –Kg, t, g, Mg • Tingväetisena –Ammooniumsulfaat (20,5% N) –Superfosfaat (18,7% P2O5) – Kaalisool (41,6% K2O) • Toimeainena –Lämmastik – N – Fosfor – P2O5 – Kaalium – K2O • Toiteelemendina NPK 12. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ajalugu ja ülesanded-Agrokeemia on teadus, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
