Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: · 8.-6. sajand eKr etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas · 753 eKr Rooma linna legendaarne asutamine · 753-510 eKr Kuningate aeg Roomas · 510-133 eKr Rooma vabariik · 133-30 eKr Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk · 387 eKr gallid Roomas · 328-290 eKr roomlaste sõjad samniitidega · 287 eKr võrdsustati patriitsid ja plebeid · 265 eKr Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla · 264-261 eKr I Puunia sõda · 218-201 eKr II Puunia sõda · 149-146 eKr III Puunia sõda · 146 eKr Kreeka langes Rooma võimu alla · 133/123 eKr vendade Gracchuste reformid · 110-90 eKr Mariuse sõjaväereformid · ...
ja põletati. Rooma kunst. 1.Rooma linna vanus 2764a. 2.Rooma kunst enim mõjutatud kreeka kultuurist. 3.Rooma kunst iseseisvus esimese keisri Augustuse ajal (31 eKr-14 pKr). 4.Foorum kohtu-ja kooseolekuväljak, mille ääres seisis basiilika (kohtu- ja ärihoone). 5.Colosseum-teater, sai nime naabruses paiknevalt keiser Nero kujult, mida nimetati kolossiks. 6.Kõige uhkemad hooned- avalikud saunad termid, veedeti aega, räägiti poliitikast, tähistati tähtpäevi, muidugi pesti. 7.Kasutati mörti lubja, kruusa ja vulkaanilise liiva segu. 8.Pompeji, Herculaneum- jäid Vesuuvi tulemäe purske ajal tuha alla. 9.Mosaiik-värvilistest kivikestest ja klaasitükkidest kokku pandud pildid. 10.Parthenon-Neitsiliku Athena tempel Ateenas, Panteon(rahvuslik auhoone, praegune kirik)-kõigi jumalate tempel. 11.Tänapäeva Euroopa kunsti mõjutas-skulptuuris kindlasti kreeka (roomlased ei
KREEKA & ROOMA KUNST I EGEUSE e KREETA-MÜKEENE KUNST / Minoiline kunst (3000-12.saj eKr) 1.Arhitektuur a)suured lossid (Kossos, Phaistos, Hagia Triada) koosnesid suhteliselt paljudest väikestest ja eriilmelistest ruumidest(müüt labürindist Knossoses) värvilised sambad, seinad kivist, laed puust 2.Kujutav kunst a)seinamaalid ja reljeefid hoiduti stililiseerimisest ja sümmeetriataotlusest(Egiptuse stiilist) elav, mänglev ja maaliline laad (nt fresko Knossosest:akrobaadid sõnniga) b)keraamika ere värvirõõm ja dekoratiivsus looduslähedane ornamentika (mereloomad) 3.Levis mandrile Peloponnesose poolsaarele ja edasi põhja poole a) kindlustatud lossid ja linnamüürid Tirynsi linnus ja Müke...
karistused. Esile kerkisid seadusetundjad, juristid. 16) Rooma kui antiikaja suurlinn - elanike arv ulatus hiilgeajal võib-olla isegi üle miljoni. Oli palju sisserännanuid. Üldine kõnekeel ladina keel. Foorum omandas piduliku välisilme. Keiserlikud foorumid Caesar, Augustus ja Traianus. Jumalate tempel Panteon. Palatinuse künkale kerkisid keisrite paleed. Sajandite jooksul arenes välja kanalisatsioonisüsteem. Termid avalikud saunad, millest kujunesid mitmekülgsed puhkeasutused. Hakati rajama korruselamuid osavad, puust või kivist, vaesema elanikkonna majutamiseks. Eriti palju oli selliseid maju Rooma sadamalinnas Ostias. 17) Ehituskunst - kõrgelt arenenud. Juba vabariigi ajal hakati rajama kivist teid ja sildu, aga ka monumentaalseid veejuhtmeid akvedukte - , mis varustasid linnu joogiveega. Ehituskunsti tipp saavutati keisririigi ajal. Peamine
Mis on kunst? Kunst on osa kultuurist, kuigi sõnal kunast on mitu tähendust. Kultuur-laiemas mõttes tähendab inimtegevust(mõtted,inimestevahelised suhted). Inimeste poolt loodud objektid sisaldavad kultuuriteabet-tegemist on selle aja tooliga näide. Kunsti erinevaid tähendusi. Kunst-meisterlikkus Kunst-võlts,mitteehtne (mustkunst) Kunst-inimeste tegevus teatavas valdkonnas(pildid,kujud,muusika) Piir lihtsate esemete ja visuaalse kunsti vahel on ajaloo jooksul muutunud (nt riidepuu ei olnud kunagi mingi kunst tänapäev on) Näiteks arvati 17-18 saj., et kunst peab ilus olema,hiljem on selline suhtumine muutunud(sest ei teate täpselt mis on on ilus-ilu vaataja silmades) Levinud ilusreegleid 1.ilusad on suurt reeglipära ja korastust omavad objektid. 2.ilus on ootamatu ja erandlik. Kes kujundavad iluhinnanguid?Kriitikud,kunstnikud,galleristid Mis on veel kunsti eesmärk? Eneseväljendus Religioossete,poliitiliste,eetiliste ideede väljend...
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelis...
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes viissada. Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild, Pisa torn, Pompei ja palju muud. Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume ehk Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud
11) Peamiseks toiduks vaesematele oli leib ja jahust valmistatud puder, sekka ka kala, juur ja puuviljad. Jõukamad sõid lihatoite. Veega lahjendatud vein. 12) Aatrium oli maja keskel asub lahtise katusega ruum, kus oli sees bassein vihma vee jaoks. Seda ümbritsesid magamistoad. 13) Rooma elanike arv oli arvatavasti peaaegu miljon. 14) Foorum – linna keskus, turg 15) Panteon – kõigi jumalate tempel 16) Akveduktid – veejuhtmed 17) Termid – avalikud saunad 18) Circus maximus ehk suur ring oli hipodroom. 19) Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. 20) Colosseum oli Rooma suurim amfiteater. 6. Kirjasõna ja kultuur: 1) Teater - polnud nii tähtis kui Kreekas. Rahvalõbustamine. Toimus vabas õhus. Olid naljakad. Labane, pilati poliitikuid. Polnud koori. Lauldi aariaid. 2) Kõnekunst, Cicero: Roomakõnemees – oraator. Cicero pärines ratsanikuseisusest. Saavutas kuulsuse hiilgaate kohtukõnedega. Senati
Ajastu ehitusmälestisi: Fortuna Virilise tempel 1. saj eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj eKr Akvedukt Pont du Gard 1. saj eKr Pompeji amfiteater 1. saj. eKr. Colosseum 1. saj Tituse triumfikaar 1. saj Trajanuse sammas 2. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfikaar 4. saj Maxentiuse basiilika 4. saj Caracalla termid 4. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, termid, akveduktid, triumfikaared ja triumfisambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon. Ehitustehnika: kaar (lukukiviga kaar), silindervõlv, ristvõlv, moodulsüsteem. Kuna Rooma arhitektuur oli jätkuks nii kreeklaste kui ka etruskide arhitektuurile, võtsid nad
emahunt. 9. Etruskide vaas või savinõu on kaunistatud looma või inimese piltidega ja muude märkidega. Vana-Rooma 1. Rooma linn on 2752 a. vana. 2. Rooma kunsti on enim mõjutanud Etruskid. 3. Rooma kunst iseseisvus 31a. eKr. ja 14a. pKr. 4. Rooma riigi linnades oli foorum linna keskväljak, kus asus turg. 5. Amfiteater Colosseum sai oma nime keiser Nero hiigelkuju järgi(koloss). 6. Rooma riigi linnade kõige luksuslikumad ühiskondlikud hooned olid termid ehk saunas, kus end pesti ning seda võisid lubada vaid rikkad. 7. Roomlastel võimaldas püstitada suuri kupleid ja akvedukte kasutades kive ja savi(plaate). 8. Pompeji ja Herculaneum on linnad, mis jäid tulemäe Vesuuvi purske alla. 9. Mosaiigid olid väikestest värvilistest kivikestest ja klaasist kokkupandud pildid. 10. Ateenas käiakse tänapäeval imetlemas Parthenoni ja Roomas Panteoni. Panteon on kõigi jumalate tempel ja Parthenon on neitsi Athena tempel. 11
6. Etruski kunst (8. - 3. saj eKr) Kapitooliumi emahunt ~500 eKr. Templid ja hauakambrid. 7. Rooma kunst(8. saj eKr/ 3.saj eKr) Polüteistlik kultuur. Vääriline amet oli olla sõdur või ametnik. Filosoofia võeti üle kreeklastelt. Kihistunud ühiskond. Patriitsid ja plebeid, senat. Arhitektuuri ilmusid kaared, võlvid ja kuplid. Akveduktid, aknad uksed, väravad- kasutati kaare motiivi. Ühiskondlikest hoonetest olid olulised termid ja amfiteatrid. 1.sajandil ehitati amfiteater, mis nimetati Colosseumiks. See koosnes 3st korrusest: esimese sambad olid dooria, teise joonia ja kolmanda korruse sambad aga korintose stiilis. Sellel oli 80 sissepääsu ja mahutas 50 000 vaatajat. Täiesti mõttetud ja kolossaalsed ehitised olid triumfikaared, mida püstitati sõjaliste võitude korral(monumendid). Keiser Trajanuse sammas. Rooma Panteon kõikide jumalate tempel
Rooma ajalugu konspekt nr. 1 Rooma ajalugu Tähtsad aastaarvud Rooma tekkimisest keisririigi tekkimiseni: 8.-6. sajand eKr – etruskide ülemvõim Itaalia kesk- ja põhja osas 753 eKr – Rooma linna legendaarne asutamine 753-510 eKr – Kuningate aeg Roomas 510-133 eKr – Rooma vabariik 133-30 eKr – Vabariigi languse ja kodusõdade ajajärk 387 eKr – gallid Roomas 328-290 eKr – roomlaste sõjad samniitidega 287 eKr – võrdsustati patriitsid ja plebeid 265 eKr – Kogu Itaalia langes Rooma võimu alla 264-261 eKr – I Puunia sõda 218-201 eKr – II Puunia sõda 149-146 eKr – III Puunia sõda 146 eKr – Kreeka langes Rooma võimu alla 133/123 eKr – vendade Gracchuste reformid 110-90 eKr – Mariuse sõjaväereformid ...
II oma surnud abikaasa Mausolose mälestuseks 353 eKr ● Egiptuse püramiidide järel suurim hauamonument ● Hoone purunes tõenäoliselt maavärinas, püsis enne seda sajandeid, seda ei kahjustanud isegi piraatide rünnakud 62 eKr ja 58 eKr Rooma arhitektuur Veejuhtmed (akveduktid) ja kiviteed Triumfikaar - monument, mis püstitati suure sõjalise võidu või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste tähistamiseks Saunad e termid Amfiteatrid (Colosseum), Circus Maximus Templid (Panteon) Pompej (hävines vulkaanipurske tagajärjel 79 a pKr) 395 - Ida-Rooma riik e Bütsants ● 1000-aastane riik ● Konstantinoopol → Istanbul ● Hagia Sofia katedraal 6. Saj ● Ikoonide maalimine ● Religioon - õigeusk Hagia Sofia katedraal Lääne-Euroopa 5. saj Lääne-Euroopa ● 5.-7. saj Frangi riik ● 8. saj keiser Karl Suur ● Kloostrid, Iirimaa
· See on ehitatud sillakujulisena Gardi jõe kohale · Akvedukte on hiljem parandatud ja täiendatud · Veega olid varustatud ainult majade esimesed korrused · Rooma ülikute majad olidki ühekorruselised · Lihtrahva jaoks ehitati hiljem mitmekorruselisi maju · Roomlased tundsid ka keskkütet · See lähtus keldrist ja küttis ainult esimest korrust · 3. saj alguses on kerkinud veel mõned suuremad ehitised, neist kõige tuntumad on Caracalla termid · Termid olid roomlaste saunad · Rooma linnas olevat olnud keisririigi ajal umbes tuhat sauna (1,5 miljonit elanikku) · Caracalla termid mahutasid umbes 2000 inimest · Saunad tegi populaarseks see, et seal oli lisaks pesemisvõimalusele ka muid asutusi: raamatukogu, võimla (palestra), kõrts jne · Termi ümbritses väike park · Saunad olid vaba aja veetmise kohaks · Kodanikele oli saun tasuta · Saunad olid aga ka väga kärarikkad asutused · Umbes 80
KORDAMINE VANA-KREEKA Geograafilised olud: mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa. Suhteliselt väikesi tasandikke eraldavad sageli raskelt läbitavad mäeahelikud või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed. Kreeta-Mükeene periood: Tänapäeva kreeklased ei ole Balkani poolsaare põliselanikud. Enne elasid seal tundmatu päritoluga hõimus. See kultuur saavutas õitsengu Kreeta saarel. Kuningas Minose järgi minoiline kultuur. Tunnused: oluliseks elemandiks olid lossid. Iga loss oli omaette võimukeskuseks. Tähtsaim loss Knossose palee. Lossidel polnud kaitsemüüre ei leitud ka relvu, mis viitab rahumeelsele kultuurile. Tundsid kirja( Lineaarkiri A, pole desifreeritud) Selles ajajärgus paiknevad Kreeka mütoloogia juured. Umbes 2000 eKr tungisid Balkani poolsaarele tänapäeva kreeklaste esivanemad indoeurooplased. Tähtsaim linn oli Mükeene ja seepärast oli see Mükeene periood. Erinevused Kreeta ja Mükeene peri...
KUNSTIAJALUGU Kultuur on kogu inimese tegevus nii vaimses kui ainelises valdkonnas Kunst on kõik see, mis pole loomulik ja looduslik vaid on loodud inimese poolt ehk kunstlik *Kunst haarab erinevaid loominguvaldkondi: arhitektuur, skulptuur, maal ja graafika *Kunst tekkis 30-40 000 aastat tagasi. Sel ajal toimus inimkonnas ka suured muutused: 1)Sugukondade tekkimine 2) Rasside kujunemine 3) Religiooni tekkimine 4)Kunst ja abstraktne mõtlemine MIKS TEKKIS KUNST? Kunst kui: 1) info edasikandja 2) religioossete tunnete väljendaja 3) eneseväljenduse vajadus 4) vajadus ilu jõule Ürgühiskonna kunst Kiviajad Tekkis vanemal kiviajal 800eKr tagasi (sel ajal leitud siberist koopamaalid) Lascaux ja Altamira koopad Koopamaalid olid realistlikud, kujutati peamiselt loomi, inimene oli teisejärguline, kasutati looduslikke värve. Willendorfi veenused-rõhutatud sootunnustega, nägu polnud Koopamaalidel oli rõhk nüüd inimesel. Hakati kuj...
1. SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID, KUNSTISTIILID-VOOLUD, ZANRID Mis on kunst ? Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist. KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks: 1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst) 2. midagi, mis pole ehtne, on "kunstlik" 3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika, film, tants, teatrietendus, aga ka pilt, kuju, ehitis. 4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti 4-da tähenduse. See on visuaalne kunst. Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos. KUNS...
ARHAILINE PERIOOD 600-480 eKr Arhailisel ajal loodud vabalt seisvad kujud Kreekas on alasti meesfiguurid (kouros) ja riietatud naifiguurid (kore). Elusuurusi või isegi suuremaid kouros'eid on leitud üle saja. Kõigis neis on tajutav egiptuse kunsti mõju. Laiaõlgsed noormehed seisavad sirgelt ja peaaegu valvelseisakus, rusikas käed kõrval , kuid vasak jalg veidi ettepoole astuma. Keha vormid on üldistatud, peaaegu skemaatilised. Egiptuse kunstnikud oskasid kindlamalt anatoomiat järgida, kuid neil jäid inimeste kujud seotuks kiviplogia, millest nad olid välja raiutud. Kreeklastel oli anatoomia järgmine esialgu kohmakam, kuid nad on esimesed, kes õppisid tegema vabalt, ilma toeta seisvaid inimfiguure. Kouros'te omaaegne tähendus pole selge. Oletatakse, et nad kehastavad kreeka ühiskonnas, eriti ülikute hulgas valistenud kujutlust ideaalsetest sõjakangelastest ja sportlastest. Hästiarenenud nooru...
Mõisteid: aatrium — laes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus. akt — alasti inimkeha kujutis kunstis. akropol - kõrgendikul asuv kindlus Vana-Kreeka linnades akvatinta - sügavtrükitehnika, mille puhul kujutise jätavad söövitatud krobelised pinnad. alabaster - peeneteraline kergelt läbikumav kipsi liik.vv altar — antiikajal kõrgendatud koht ohvriandide põletamiseks; ristiusu kirikus koht jumalateenistusega seotud toiminguteks.vv amfiteater — teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega. amfora — antiikaegne suur, kitsa kaela ja kahe kõrvaga savinõu veini ja õli hoidmiseks. antiik — Kreeka ja Rooma vanaaeg koos oma kunsti, kultuuri ja muude elunähtustega. Ka mõiste kõige vanaaegse ja väärtusliku kohta. apsiid — poolringikujulise põhiplaaniga juurdeehitis ristiusu kiriku idapoolses otsas, mõeldud altari paigutamiseks. arabesk - keerukalt ...
Bulgaaria sadamate pealinnaks ja Musta mere kuningannaks. Varna on oluline turismi- ja kultuurikeskus. Linna ajaloo algus ulatub kaugesse minevikku. Varna ümbruskonnas on leitud inimeste säilmeid paleoliitikumist ja neoliitikumist. Linna matmiskpaigast on välja kaevatud aare, millest leiti maailma vanimad (4. aastatuhat eKr) kuldesemed. Väljakaevatud esemed on praegu Varna ajaloomuuseumis. Rooma impeeriumi kolme sajandi pikkust hiilgeaega tõendavad hästisäilinud Rooma termid. Kaasaegne Varna on populaarne Musta mere kuurortlinn. Rohkete muuseumide, baaride, kohvikute, restoranide, ööklubide ja kauplustega Varna pakub nii noorematele kui ka vanematele reisijatele suurepärast võimalust mitte üksnes tuhande aasta vanuse linna ajalooga tutvuda, vaid ka meelt lahutada. Külastamist väärivad nii ajaloo-, etnograafia- ja meremuuseumid kui ka mereaed hiiglasliku akvaariumi ja delfinaariumiga.
Majades oli veevärk ja keskküte (kuuma õhuga). Vaadates kodanike maju, siis elati ühepereelamutes, mis algselt olid välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, 3 stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli.
Kirjutas oma sõdadest/poliitikast kolamndas isikus. · Linnad: Kesririigi alguseni linnaehitus ilma planeeringuta. Majad puust ja tellisest. Aegajalt laastavad tulekahjud. Keisririigi algul linna sihipärane ehitus. Foorum- linna ja impeeriumi sümboolne keskus, mill nabrusse rajasid Caesar, Augustus ja Traianus veel oma keiserlikud foorumid. Panteon- jumalate tempel. Kanalisatsioonisüsteem juhtis reoveed Tiberisse. Termid avalikud saunad. Nendest kujunesid puhkeasutused, ka vaestele. Korruselamud odavad, varem puust, siis kivist. Üürimajad vaeste majutamiseks. Allkorrusel poed, töökojad, söögikohad. Üleval üürikorterid. Ehitatud kiirustades, ohutusnõudeid järgimata. Palju leidus Ostias. Aatriumelamud rikaste mugavad ja madalad elamud. Pompei Lõuna-Itaalias. 79. aastal mattus vulkaanilise tuha alla, leitud kivistunud inimesi, loomi
Loodi skulptuurigruppe hästi palju-äärmiselt dramatiseeritud võitlused. LK.70-Pergamoni altari friis(väga ruumiline). Allegooriline kujutamine- Jumalad võitlevad gigantidega. 7. Kirjelda antiikaja arhidektuuri Roomas? Nimeta tähtsamad objektid? Rooma arhidektuurile arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone-kaari, võlve ja kupleid. Ühiskondlikult olulised objektid olid termid, amfiteatrid, raamatukogud, basiilikad(algul koosoleku hooned, hiljem kirikud). 8. Võrdle Antiik-Rooma skulptuuri Vanakreeka skulptuuriga? Roomas peaaegu ei loodud jumalakujusid, seevastu kujutasid roomlased iseend. Roomlaste omapära oli selles , et nad kujutasid esivanemaid realistlikult. Võrreldes kreeka portreedega olid rooma portreed hoopis isikupärasemad (individualiseeritud). Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. 9
staadione. Suurim amfiteater on Colosseum, mahutas 50 000 pealtvaatajat (kolmekorruseline, esimene dooria sambad, teisel joonia sambad ja kolmas oli kõige kergem, korintose sambad. Sellel oli 80 sissepääsu. Pealt sai katta päikesevarjuga. Igal ühiskonnagrupil oli oma sektsioon ja oma sissepääsud.) Keskmise korruse kaartes olid skulptuurid. Circus Maximus- Suur Tsirkus- kaarikuvõiduajamiste areen. Termid sisaldasid ka ujumisbasseine, jalutusruume, spordiväljakud ja rammatukogusid jne. (Caracalla) Veejuhtmed- akveduktidet tuua mägedest puhast vett linna. Elati villades.( (Vettiuse perekond) Naised olid seltskonnaliikme KUJUTAV KUNST Rooma reljeef on väga täpne. SKULPTUUR Skulptuure toodi Kreekast Kopeeriti o Koopiate järgi tunneme paljuseid tänaseks hävinuid töid
KUNST 1 KORDAMISKÜSIMUSED 1. Milliseid värve kasutati koopamaalide valmistamiseks? Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale! Peamisteks toonideks olid punane, kollane, must ja valge. Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. 2. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta....
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Plebian ARHITEKTUURI AJALOO LÜHIÜLEVAADE KOKKUVÕTE Õppeaines: ARHITEKTUURI JA EHITUSE AJALUGU Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1ÜRGAEG.................................................................................................................................3 2MESOPOTAAMIA..................................................................................................................4 3EGIPTUS....................................................................................................................................
Arhitektuur Arhitektuur ehk ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Esiaja arhitektuur ja vanimad kõrgkultuurid Egiptuses ja Mesopotaamias Esiaja arhitektuur · Pronksiaeg (2000 eKr) · Tekkisid esimesed kiviarhitektuuri näited: · Kindlused · Kultusliku tähendusega monumendid: · Menhir vertikaalne maasse püstitatud hiigelkivi · Dolmen kõrvuti püstised kivid, mida katab kiviplaat ( enamasti kalmeehitis) · Kromlehh koosneb menhirist ja dolmenist Näited · Carnaci menhir Prantsusmaal · Poulnabrone dolmen · Iirimaal · Klomehh Stonehenge Suurbritannias Mesopotaamia · 5000 aastat tagasi · Sumerid · Tähtsaim keskus Babüloni linn · Ehitusmaterjalid: päikese käes kuivatatud savitellised Ehitised · Tsikuraadid suured astmelised tornid, mille ülemisel tasandil asus tempel jumalakujuga · Tempel pühamu, kogu elu keskus, töökojad, laod j...
Mida kujutati ja kuidas? Kirjeldage palun Altamirast ja Lascaux`st leitud koopamaale? Koopamaalidel kujutati pullilaadseid loomasid ja inimeste võitlust nendega. Altamira koopas on väga suured maalid, väga hästi säilinud. Altamira koopamaalid avastati kõige esimesena. Lascaux on turistidele suletud, sest kardetakse hävimist. Koopamaalidel on kujutatud erinevate loomade ja inimeste võitlust. Vanus on ligikaudu 17 300 aastat. Mida kujutavad endast megaliitehitised (menhir, dolmen, kromlehh)? Milleks neid võidi kasutada? Kirjeldage palun Stoehenge´i ehitisi. Kromlehh-ringikujuine kividest tempel, Menhir-üks suur püstine kivi ja Dolmen-kivihaud. Kindlasti polnud need ehitised elamud, arvatavasti olid nad pühamud, sest ehitamisel oli arvestatud taevakehade asukohta. Stonehenge on kromlehh. Stonehenge kasutusviisi pole tänini selgunud. Paarikaupa on püsti pandud kaks suurt kiviplokki, millele on kolmas peale tõstetud. Kus asusid ja millised ...
· Ristvõlv kahe silindervõlvi ristumine. Roomal oli väga hea teedevõrk. Osa neist maanteedest on säilinud tänapäevani, mis on kivi sillutisega maanteed, 4. saj. lõpus e.Kr. Esimene maantee ühendas Roomat lõunas oleva Via Appia-ga. Ehitati ka sildu üle jõgede. Veejuhtmeid, mis tõid puhast vett mägiallikatest või järvedest. betoonist müüridega kaitsti linnu. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsamad saunad termid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased armastasid ka vaatemänge. Areenid neid ümbritsesid tõusvad pingiread. 1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Seal kasutati palju kaari ja võlve. Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks
Lapsed õppisid isa käe all. Algul hariti praktiliselt, kuid üha rohkem pöörati ka tähelepanu vaimsele harimisele. · Aatrium - traditsioonilise rooma elamu keskmine osa, mida ümbritsesid magamistoad ja millel oli lahtine katus, et päike sisse paistaks. · Foorum - linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus. · Akveduktid - veejuhtmed, mis tõid kogu linna vee lähedal asuvatest järvedest või allikatest. · Termid - avalikud saunad (pakuti erinevaid teenuseid, nt. massaaz), kuid seal leidus ka raamatukogusid. · Avalikud mängud - roomlased tundsid huvi närvikõdi tekitavate vaatemängude vastu. Populaarne oli gladiaatorite võitlus, mida peeti amfiteatris ja kus lasti orjadel või surmamõistetutel võidelda elu ja surma peale.
Roo mlased e elistasid korintose stiili, sageli muutsid selle veel rikkaliku maks. Tihti ka segati ühes hoones eri stiile. Roo ma linnas ehitati eriti palju keiser Augustuse ajal: Colosseum Roo mas, 1. saj. p. Kr. A mfiteater. Põhiplaan ovaalne. Müüri kõrgus 48 m, ümber m õõt 524 m. Mahutas 50 000 ini mest. I k. dooria, II k. joonia ja III k. korintose stiilis. Panteon Roo mas. Kõikide ju malate tempel. Ehitati keiser Hadrianuse (117138) ajal. Üm margune ehitis, Caracalla termid Roo mas. Keiser Caracalla valitses 211217. S äilinud on vare m ed. Oli või mas ko mpleks kül m ja soe saun, riietus ja jalutusruumid, basseinid, spordiruumid, purskkaevud. Ruu mid kaetud v õlvide või kuplitega. Ehitatud tellistest; ka mar mor, m osaiigid, kullatud pronksilustused. Diocletianuse termid Roo mas. Keiser Diocletianus valitses 284305. Mahutas 3000 ini mest. Pearuumi ehitas Michelangelo 16. Sajandil ümber kirikuks. Constantinuse triumfikaar Roo mas
eeskujulik tänavatevõrk (pilt 2) ja kanalisatsioon. Majades oli veevärk ja keskküte (kuuma õhuga). Vaadates kodanike maju, siis elati ühepereelamutes, mis algselt olid välja kujunenud etruskide elamutest (pilt 3). Pompeji rikaste elamud on nende edasiarendused, mida on juhtinud eklektitsismi vaim, mis on ühendanud väga erisuguseid elemente ja stiile nagu näiteks itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül kuulsas Vettiuste majas. Ühiskondlike hoonete nagu näiteks termid, stiilimuutusi vabariigi ajast keisririigi aega vaadeldes saab kiirelt selgeks, et vabariigiperioodi ehitistes on ülekaalus klassitsistlikud ranged, selged vormid ja tasapinna rõhutatus. Mida aeg edasi, seda lopsakamaks muutusid vormid, olulisemaks said valguse kontrastid ja enam ei mänginud nii suurt rolli sisemine liigendus, mis vabariigiaedsetes hoonetes väga ratsionaalne oli. Võtame vaatluse alla või Pompeji linna termi (pilt 4), kus ruumide paigutus oli
Vana-Rooma. Kristluse teke Rooma Vabariik Patriitsid ja plebeid Patriitsid (lad k patres isad) olid aristokraadid, keda arvati põlinevat kuulsates esiisades. Roomas valitses nende võim. Ainult nemad võisid olla riigiametnikud ja preestrid, tõlgendada tavaõigusi ja kuuluda senatisse (Rooma riigi eesotsas, iga aasta valiti amentnikud, kõrgeimad kaks konsulit). Ülejäänud kodanikke nimetati plebeideks, kes võisid osaleda ainult rahavakoosolekutel. Enamasti vaesed, seepärast pidid patriitsidelt laenu võtma ja olid sunnitud elama alaliste võlgade tõttu orjastamise hirmus (võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva keskel. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda, siis võis võlgnikku müüa võõrsile orjaks). Oli ka jõukamaid plebeisid, nemad taotlesid patriitsidega võrdseid poliitilisi õigusi. Suhted nende kahe grupi vahel olid...
mille jätsid teised antiikrahvad. Mitmetes kultuurivaldkondades jõudsid nad ka ise ületamatule tasemele. Rooma monumentaalsete ehituste jäänused on säilinud tänapäevani. Ajastu ehitusmälestisi: Akvedukt Pont du Gard 1. saj. eKr Coloseum 1. saj Panteon 2. saj Constantinuse triumfkaar 4. saj Caracalla termid 4. saj Pompeji amfiteater 1. saj. eKr Via Appia 1.saj eKr Trajanuse Maxentiuse basiilika 4. saj (vaade) sammas 2. saj. Fortuna Virilise tempel 1. saj. eKr Vabariigi-aegne ümartempel Forum Boariumil 1. saj. eKr Tituse triumfikaar 1. saj Ehitustüübid: Templid, basiilikad, amfiteatrid, kuppelehitused, akveduktid, triumfkaared ja sambad, teedeehitus. Ehitusmaterjalid: Savi, lubja- ja liivakivi, travertiin, tuff, marmor, tellis, rooma betoon
KORDAMINE ÜLDAJALOO ARVESTUSTÖÖKS. VANAAEG. I. Vana-Kreeka. 1. Mõisted: Polis- tüüpiline Vana-Kreeka linnriik Kodanik- riigi täieõiguslik elanik, kes sai osaleda riigi valimises ja riigikaitses Poliitika- linnriigi asjadega tegelemine Agoraa- linna keskväljak mida kasutati nii kogunemispaiga kui ka turuplatsina Akropol- kindlus kõrgemal künkal Aristokraatia- võim on koondunud rikaste ja suursuguste inimeste kätte, nt Sparta Demokraatia- võim on koondunud rahva kätte, nt Ateena Faalanks- lahingurivi, kus mehed pikkades ridades üksteise selja taga Hellen- kõigi kreeklaste üldnimetus, elasid emamaal ja kolooniates Barbar- mittekreeklane Hellenism- periood, kus idamaades olid valdavaks kreeka keel, elulaad ja kultuur Museion- muusade tempel, sisuliselt kultuuri ja teaduskeskus 2. Kes oli, mida tegi: Homeros- pime laulik, ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" autor. K...
· Foorum omandas piduliku välisilme. · Kerkisid ühiskondlikud hooned amfiteatrid, hipodroomid ja teatrid. · Uued templid, s.h. Panteon kõigi jumalate tempel. · Palatinuse künkale keisrite paleed. · Keisritele triumfikaared ja obeliskid (triumf võiduka väejuhi pidulik sissesõit linna). · Suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (ld.k. cloaca maxima) ja veejuhtmed. · Termid avalikud saunad, kus sai tegeleda kultuuriga (raamatukogud). · Lihtrahvas elas mugavusteta mitmekordsetes üürimajades. d. Aatriumelamu jõukate roomlaste elamutüüp: · Ühekorruseline 4-nurkne kivist elamu. · Hoone keskmeks oli aatrium avatud katusega siseõu. · Aatriumist pääses ülejäänud ruumidesse. · Hoone taga sammaskäiguga ümbritsetud aeg. e. Pompej (Pompeij/Pompei) · Lõuna-Itaalia väikelinn Vesuuvi jalamil.
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu, mida külastab igal aastal üle kolme miljoni turisti. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum, Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel", Colosseum, mis kunagi mahutas üle 80 000 pealtvaataja, Caracalla termid, Tituse võidukaar, Aemiliuse sild ja palju palju muud... Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid, kuulsa Peetri katedraali, muuseume, raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume - Vatikani Muuseum, kus on 15. sajandil Raffaeli maalitud freskodega, Pinakoteek
Kõige kuulsamad olid nende amfiteatrid, mida tänu sideainetele sai ehitada sõltumatult loodusest. Tuntuim 4- korrusseline Colosseum. Püstitasid suure tähtsa ehitise Panteoni, mis oli kõikidele jumalatele pühendatud tempel. Selle siseruum oli ümmargune. Ehitatud on see põletatud tellistest. Sellel on suur kuppel. Ehitasid näiteks: · Termisid e. Saunasid- Selles olid pesemisruumid, basseinid, koosoleku- ja ajaviitmisruumid, raamatukogud.(Caracalla termid Roomas) · Triumfikaari- Ilma praktilise ülesandeta ehitis, mitte hoone, vaid monument. See kujutas endast massiivset müüritahukat, milles oli 1 või 3 ümarkaarelist väravaava. · Foorumeid (arhitektuurilised ansamblid) · Akvedukte e. veejuhtmeid (Lõuna-Prantsusmaal Pont du Gard) · Lõbustusasutusi (Colosseum Roomas) Linnaehitust tervikuna on kõige parem tundma õppida Pompeji ja Herculaneumi
· Ristvõlv neljaosaline võlv, mis tekib kahe silindrivõlvi ristuval lõikumisel · Roidvõlv roietele toetuv võlv · Sibulkuppel sibulakujuline tornikaunistus vene õigeusukirikute otsas · Staatua - püstkuju · Zanrimaal - olustikumaal · Tahvelmaal transporditav pilt, mille aluseks on puuplaat või lõuend · Tempel püha paik · Tsikuraat - astmiktorn · Teravkaar terava tipuga kaar uste, akende kohal, Gooti stiilis · Termid avalik kümblusasutus Vana-Roomas · Triumfikaar võidukaar · Tsunft sama ala käsitöölisi ühendav organisatsioon · Tugikaar gooti basiilikate kesklöövi välisseina ja tugipiilarite vahele laotatud kaared · Tugipilaar gooti arhidektuurile iseloomulik pilaaritaoline seinatugi võlvide külgsurve tasakaalustamiseks · Tähtvõlv võlv, mille roided moodustavad tähe kujutise · Vaarao vana-Egiptuse valitseja
SPORDIAJALOO KT NR. 1 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kehakultuur 1.selgitada mõistet kehakultuuri ajalugu 13.kirjeldada valitsevate klasside kehalist Hõlmab kogu kehalise tegevuse algust- kasvatust nendes vanaaja riikides, kus oli esimesed jooksmised, hüpped, ravitsemised palgaarmee: jne. See sai alguse juba ammu enne meie aja Valitsevate klasside kehalise kasvatus oli arvamist ja kestab tänapäevani. meelelahutuslik ja mitte range korraline vaba aja veetmine. Kohustulikku füüsiliste 2.loetle ajaloo uurmismeetodid ja selgita ülesannete täitmist valitsevate klassides ei mida need need endast kujutavad olnud, sest palgaarmee täitis riigi kaitse 1)tüpologiseeimine(tüüpidesse jagamine) seisukordi 2)periodiseerimine(ajajärkude kindlaks määramine) 14. Bacalaureus tähistas keskaegsetes 3)kirjeldamine ...
II. ANTIIKAEG. ROOMA VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr § Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6. saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati vabariik Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3. saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on ...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 – 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 – 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 – 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vah...
1 II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk eKr 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik eKr kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia ülemvõim eKr sõjas löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma u tõusis Vahemere lääneosa...
II. ANTIIKAEG: VANA-ROOMA AJALOOPERIOODID: PERIOODI AEG ISELOOMULIKUD TUNNUSED NIMETUS Kuningate 753 509 eKr · Rooma linna legendaarne asutamine 753 eKr. ajajärk · 6.saj eKr oli Rooma linn etruski kuningate ülemvõimu all. Varane 509 265 eKr · Pärast viimase etruskist kuninga pagendamist vabariik kehtestati Roomas vabariiklik riigikorraldus. · 4.-3.saj eKr toimunud sõdades allutatakse Rooma riigi poolt Kesk-Itaalia. · 265 eKr on kogu Itaalia alistatud Rooma ülemvõimule. Rooma 265 133 eKr · I (264-241 eKr) ja II(218-201 eKr) Puunia sõjas ülemvõimu löödi sõjaliselt Kartaagot ja Rooma tõusis kujunemine Vahemere lääneosa tugevaimaks suurriigiks. Vahemere ...
Seega ei sobinud Rooma enam pealinnaks. Aastail 324-330 kerkis riigi uus pealinn Bosporuse väina lõunaosas asuva suurepärase loodusliku sadama Kuldsarve lahe kaldale. Constantinus kavatses nimetada selle Uueks Roomaks, kuid algusest peale hakati seda hüüdma Constantinuse linnaks - Konstantinoopoliks. Linna geograafiline ja sõjaline asend oli väga soodne. Majanduslikult tugev ja kultuurne impeeriumi idaosa oli Konstantinoopoli arengu aluseks. Siia rajati tohutu keisripalee, termid, raamatukogu, tsirkus, senat. Pidevalt asus uues pealinnas üks konsul. Egiptuse teravili läks Rooma asemel uue pealinna varustamiseks. Uue pealinna rajamisega algas keisririigi jagunemine kaheks. Pärast Constantinust olid keisrid kristlased ja tühiste isikutena ei ole nad pälvinud ajaloolaste huvi. Üksnes Constantinuse vennapoeg, filosoof Julianus Apostata (Taganeja) üritas tagasi pöörduda vana usu juurde. Tema korraldusel pidi
Näiteks kasutasid kreeka poksijad himantes't, pehmeid ribasid oma käte ümber, ent rooma poksijad hakkasid kasutama caestus't, metallist katet, mis pidi vastast tõsisemalt vigastama. Gladiaatorid ei võistelnud üksnes üksteise vaid ka loomade, näiteks lõvide vastu. AntiikRooma oli sõjaväeline impeerium, nad kasutasid võitluskunste sõjaväelise väljaõppe osana. Samal ajal olid roomlased ka elunautijad, sellest annavad tunnistust ka rooma saunad ehk termid. Roomlased ei viitsinud ise ennast treenida, nad vaatasid pigem teisi võistlemas. Seega erinevad roomlased kreeklastest, kes ise oma keha treenisid. 391.AD muutud kristlus ametlikuks riigiusuks Roomas, kaks aastat hiljem, 393.a.peeti viimased olümpiamängud. Nad olid muutunud liiga julmaks ja vastuvõetamatuks kristluse õpetusele. Olgugi, et pankraationis lubati kasutada ka jalalööke, pole sellest eriti palju tõendeid säilinud, peale ühepronkskuju ja marmorreljeefi
monumentaalsed veejuhtmed, mida kutsuti akveduktiks. Parima ettekujutuse keisririigiaegse Itaalia väikelinna arhitektuurist annavad Pompei varemed Lõuna- Itaalias. Linn paiknes tegutseva vulkaani Vesuuvi jalamil ja mattus pärast purset 79. aastal tuha alla. Katastroof säilitas mitte üksnes linna üldilma, vaid ka olulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Enamus majad Pompeis olid ühe- ja kahekordsed, ka veevarustus, termid, foorum ja amfiteater olid olemas. Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suulist. Pärimusi hakati üles kirjutama alles III sajandi eKr. Ka Roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega. Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnaehituses aga tugineti pikka ega eeskätt etruski eeskujudele
puhul marmoriga. Rooma riigis loodi transpordi ja liikumise kergendamiseks kividega sillutatud tänavaid ja maanteid (Via Appia Rooma Capua Brundisium), kaarekonstruktsioon abil kivist sildu ja väravaid. Roomas hinnati kõrgelt puhast vett, vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest linnadesse ehitati tohutuid veejuhtmeid (Pont du Gard 1. saj.). Tähtsal kohal oli profaanarhitektuur. Ehitati turuhooneid, terme, amfiteatreid, vabaõhuteatreid, hipodroome jpm. Termid suured saunakompleksid koos spordiväljakute ja -ruumidega, raamatukogudega jms. Saunateenus oli kõigile tasuta. Ennast pesti saviga. (Diocletianuse termid). Roomale iseloomulikud olid amfiteatrid, kus peeti gladiaatorite heitlusi. Suurim ja kuulsaim amfiteater on tänaseni säilinud Colosseum (1. saj. e.Kr.). -esimesel korrusel istus keiser lähikondlaste ja ülikutega. Poolsambad dooria stiilis -teisel korrusel ratsanikud ja rikkamad, kõrgemast soost isikud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
