Õiguse alused 32 tundi ,,Inimene ja õigus" (autorite kollektiiv A. Adamson, M. Eerika, Floren...) ,,Riik ja õigus" (sisekaitseakateemia õpik) Mis on õigus? Õigus all mõeldakse mingis riigis või ühiskonnas kõigi jaoks kohustuslike käitumisreeglite seaduste kogumit, millest kinnipidamist tagavad selleks kehtestatud mõjutusvahendid (riiklik sund). Õigus ja õiglus. Õigus on suhtelise iseloomuga, nii et ta sõltub ajastust ja oludest. Kauidas tekkis õigus? TAVAÕIGUS tavalisel moel samalaadseid samamoodi. Kodifitseerimine - tavaõiguse korrastamine ja kirja panemine. Kuningas Hammurapi sedaustekogu Vanim kirja pandus seadustekogu u. 18-17 saj e.Kr Profet Moosese seadused euroopa jaoks kirja pandud seadused 14-12 saj e.Kr Õigussüsteemid Mandri Euroopa õigussüsteem, kasvanud välja rooma õigusest Prantsuse õigussüsteem Saksa õigussüsteem (laskus detailidesse) Primaarne on seadus Anglo Ameerika õigussüsteem, primaarne on kohtupredtse...
Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit (vt Tabel 1, 3 lk). 3 1 OHUTEGURITE KIRJELDUS Füüsikalised tegurid- valgustatus, õhutemperatuur ja -niiskus, ventilatsioon, müra. Keemilised tegurid- tolm, fenool. Bioloogilised tegurid- viirused, mikroorganismid, inimese endoparasiidid, hallitused. Psühholoogilised tegurid- stress, väsimus, pikaajaline istumine ja tegevusetus, silmade pingesolek. Füsioloogilised tegurid- töö kuvariga, pikalt istumine või seismine, sama tüüpi liigutuste kordumine. 2 RISKIHINDAMISE METOODIKA JA RISKITASEMETE ALUSED Käesolevas riskianalüüsis kasutatakse BS 8800 viie astme riskihindamise maatriksit. Riski suurus = tõenäosus x tagajärg. Tabel 1. Riskihindamismaatriks (Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri (ETTA) juhend.
Aga alates katseks läheb asi kurjaks. 3. Millised teod ei ole karistavad? Mõtted, arvamused, tunded. Ei saa karistada teo eest, mida isik paneb toime vääramatu jõu või ähvarduse sunnil (ei või olla vaba tahet). Ei ole karistatavad need teod, mis on somaatilised keha refleksid, n. uneskäijad, narkoosi all olles või hüpnoosi all olles, automatismid. Kas ikka on õpitavad automatismid karistavad, nt. boksi löök või karate löök? Tegevusetus kui tegu? Oli õiguslik kohustus teatud viisil käituda, aga ei käitu ja toimub tagajärg. Võib olla puudus tegevusvõime (kinniseotud) või vääramatu jõudu tõttu. Uinutatud ka ei süüdistata. Ei ole karistatav tegu, mida paneb toime loom. Loomi ei või vastutusele võtta. Küll aga võib olla loom, kui vahend ja vastutab omanik. Loom ei ole asi, kuid temale kohaldub teatud juhtudel asjaõiguse sätted. Vaieldakse JUR tegude üle
RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT 2. peatükk STRATEEGILINE PLANEERIMINE Selles peatükis käsitletakse detailsemalt programmi/projekti määratlemise etappi strateegilise planeerimise faasis; kirjeldatakse, kuidas tuvastada sidusgruppe, analüüsida probleeme ning tuletada neist eesmärke. Strateegiline planeerimine hõlmab tegevusi, mis leiavad aset enne projekti elluviimist. Strateegiline planeerimine Projekti edukus või läbikukkumine sõltub Strateegiline planeerimine tihti sellest, kui põhjalikult on läbi viidud strateegilise planeerimise protsess. Just selles hõlmab: faasis peab suutma ette näha kõiki otseselt ja kaudselt projekti mõjutavaid ning projektiga · Olukorra määratlemist seotud tegureid. · Probleemide analüüsi ...
ning sõjalaevastikku. Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult. Saarimaa elanikkond otsustas referendumil (1936), et liitub uuesti Saksamaaga. 1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. 1935. astus Saksamaa välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest, see andis märku kavast hakkata mutma Euroopa riikide piire. Saksamaa edust sai innustust Itaalia, kes 1935 ründas Etioopiat, vallutas selle. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et diktaatorid rahunevad. Nimetati rahustamispoliitikaks. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni-vastase pakti. Oli suunatud NSVL vastu. Ühines Itaalia+veel riike. Hispaania kodusõda (1936-1939) Hispaanias tuli võimule kommunistide ja sotsialistide juhitud Rahvarinne. 1936 juulis Hispaania koloonias Marokos ülestõus, mis haaras kiiresti kogu Hispaania. Vastuhaku juhiks tõusis kindral Franco. Euroopa riigid: mittevahelesegamispoliitika. Itaalia ja
Lepingu kõige olulisemaks osaks oli salajane lisaprotokoll, kus diktaatorid Ida-Euroopa ära jagasid. Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimine tähendas, et uus maailmasõda võis alata. 4. Mida kujutas endast Saksamaa maharahustamise poliitika? Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult. Saksamaa vallutuste osas piirdusid lääneriigid protestiga, mis diktaatori jultumusele aina hoogu lisasid. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktaktuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 5. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? Ei oleks saanud ära hoida, kuna Hitler rikkus pidevalt Versailles’ lepingut ning tegi lõpuks Venemaaga Molotovi-Ribbentropi lepingu, mille kohaselt jagati kogu Euroopa ära
tingimustes ning toob kaasa töö- ja tegevusvõime ja üldise vastupanuvõime halvenemise. Näiteks on toimunud mõni suurem tüli/konflikt. 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine, igasugused ebaõnnestumised, kiirustamine, igasugused tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis, töötamise füüsilised tingimused, igasugune pidev ohu situatsioon, kestev võitlus või konkurentsisituatsioon, tegevusetus, füüsiline väsimuslikkus ja kurnatus. 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus, töö ei vasta võimetele ja/või oskustele, liigne kontroll, ebaterve õhkkond töö juures, suur vastutus. 37. Kuidas kirjeldate, tulenevalt stressiteooria seisukohtadest, A ja B tüüpi inimeste käitumist? Näide A-tüüpi inimesed loomult aktiivsed, kõrge saavutusvajadusega, pretensioonikad, auahned, emotsionaalsed, võitleja natuuriga
inimõigusi ei tohi kodaniku õigus piirata. 41. Juriidilised faktid mõiste ja liigid: Juriidilised faktid - õigusnormid seostavad õigussuhte tekkimise muutumise lõpu teatavate asjaolude tekkimisel. Sisaldavad õigusnormi hüpoteesis. Tekkimise iseloomust sõltuvalt: 1) Juriidilised sündmused a) absoluutsed - ei sõltu inimtahtest b) suhtelised - teke sõltub inimesest, edasine protsess enam mitte 2) Juriidlised teod - tegevus või tegevusetus, millega seadus seostab õigussuhte tekke, muutumise, lõpu a) õiguspärased · juriidilised toimingud - tekivad seaduse alusel, kuid kavatsust selleks ei olnud · haldusaktid - adresseeritud konkreetsele isikule · juriidilised tehingud era- või tsiviilõiguses b) õigusvastased
TALLINNA MAJANDUSKOOL Sekretäri- ja ametnikutöö osakond SR091 KONFLIKT SEKRETÄRITÖÖS JA ORGANISATSIOONIS Kursusetöö Juhendaja : Anne Muusik Tallinn 2011 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 1. Konflikt................................................................................................................................... 4 1.1 Konflikti liigid...................................................................................................................5 1.2 Mis põhjustel konflikt tekib.............................
täitesaatvat või kohtulikku jurisdiktsiooni. Vastutus Kui rahvusvahelise õiguse subjekt rikub mõnda rahvusvahelisest õigusest tulenevat kohustust, siis paneb ta toime rahvusvahelise õiguse rikkumise e rahvuvahelise väärteo. International wrongful act. Riigivastutus Riigivastutust küsimusi reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid. Mis on rahvusvaheline väärtegu? Käitumine, tegevus või tegevusetus mis vastab järgmistele tunnustele: omistav riigile ja rikub riigi rahvusvahelist kohustust. Tegevusetus võib olla väärtegu ainult siis kui riigil oli rahvusvahelise õiguse kohaselt kohustus käituda teatul viisil, kuid ta ei teinud seda. Väärtegude kategooriad: · Rahvusvaheliste kohustuste rikkumised · Rahvusvahelise õiguse imperatiivnormidest tulenevate kohustuste tõsised rikkumised
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus RISKIJUHTIMINE Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 SISSEJUHATUS Riskide määratlemine ja riskijuhtimine ei ole midagi uut, see on juhtimiskontrolli loomulik osas ja sellega tegelevad igapäevaelus kõik juhid. Risk, et midagi juhtub on kõikjal. Kui sa seda juhid, siis ei pea sa sellele rohkem mõtlema. Alati on kasulik läbi mõelda, millised tagajärjed võivad olla vales müügiotsuses, töötaja palkamisel, seadme rikkel või operaatori valel tegutsemisel. Praktiliselt iga juhtimistegevuse juures juhitakse kas teadlikult või alateadlikult riske hinnatakse, mis võib minna valesti ning kuidas suurendada tõenäosust, et asjad lähevad õigesti. Riskide hindamine saab olla edukas ainult sellisel juhul kui arvestatakse kõiki asjaolusid, tegutse...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Triin Kevade Mäng ja lapse areng Referaat Tallinn 2010 Mäng ja lapse areng Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on mäng?..............................................................................................................................4 Mängulise käitumise tunnused....................................................................................................4 Mäng ja lapse areng.................................................................................................................... 5 Mänguteooriad......................
kasutab, märkimaks oma seost dokumendiga. Digitaalne dokument- masinloetavale andmekandjale digitaalkujul salvestatud dokument Digitaalne tempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mida digitaalse templi sertifikaadi omanik kasutab tõendamaks digitaalse dokumendi terviklust ning oma seost sellise dokumendiga. Dispositsioon määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks või kuriteoks. Dok. registreerimine- hõlman dok süsteemi, saab endale reg.nr ja kuupäeva (e viida) dokumendi element- informatiivelement, mis kuulub dokumendi vormingu koosseisu. Dokumendi elukäik- Aktiivne ( dok sisalduvat teavet kasutatakse aktiivselt), Väheaktiivne (säilitatakse arhiiviruumis), Mitteaktiivne (hävitatakse või arhiveeritakse)
põhiseadusega. President kuulutab seaduse otsusega välja, läheb Riigikogusse, kust saadetakse justiitsministeeriumisse. 33. Õiguse rikkumise mõiste, tunnused, liigid. Õigusrikkumise koosseis: - Subjekt: vastutusõiguslik isik. Võib olla ka juriidiline isik. - Subjektiivne koosseis: isiku suhtumine käitumisse. Vastutama saab panna ainult siis, kui süü on tuvastatud. - Objekt: õigussuhe, mis on normiga kaitstud. - Objektiivne koosseis: tegevus, tegevusetus, mille kaudu sooritati seadusevastane tegu. Liigid: - Kuriteod - Väärteod - Tsiviilõigusrikkumised - Distsiplinaarsüüteod 34. Juriidiline vastutus. - Vastutus aktiivses aspektis: igapäevane vastutustunne - Vastutus retrospektiivses aspektis: hinnang antakse minevikus toimunud teole, millele antakse hinnang praegu. Juriidilise vastutuse liigid 1: kriminaalvastutus(kuritegu), haldusvastutus(väärtegu), varaline vastutus(tsiviilõiguslik),
Hädaseisund- Tegevus, millel on küll kõik õigusrikkumise tunnused, kuid mis pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat, teist isikut, ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huve, ei ole õigusrikkumine, kui seda ohtu antud asjaoludel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitust väiksem. Objektiivne süüteokooseis- tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja tagajärje vahel, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid Subjektiivne süüteokooseis- tahtlus või ettevaatus teo toimepanemisel, teo motiiv, ajend, eesmärk või muu süüteokooseisu subjektiivne tunnus Karistusõigus- määrab, millised teod on käsitletavad süütegudena ja milliseid karistusi nende
Esindusõigus Juriidilist isikut esindab seadusjärgne esindaja või volitatud isik. Volitatud isikule juriidilise isiku esindamiseks välja antud volikiri (mille on allkirjastanud seadusjärgne esindaja) võib olla nii kirjalikus- kui notariaalses vormis. ja seda on võimalik esitada nii EMT ja Elioni esindustes, anda üle kliendihaldurile või saata digiallkirjastatult e-posti teel. Lisaks on võimalik volitus mugavalt ja kiiresti vormistada Iseteeninduses, valides volituse andmisel, mis liiki toiminguteks esindajale õigus antakse. Kui on soov anda volitus juriidilise isiku esindamiseks ja tehingute tegemiseks ka EMT teenuste osas, palume pöörduda oma kliendihalduri poole. Eraklient Klient võib teha tehinguid esindaja kaudu. Eloni iseteeninduses või lähimas EMT ja Elioni esinduses on võimalik anda esindajale üldvolitus vastavalt Eloni poolt koostatud standardsele formaadile. Üldvolituse kehtivust saab Klient ise mää...
ohtu antud asjaoluldel ei saadud kõrvaldada muude vahenditega ja kuis põjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. Kuritegu või väärtegu on karistuseadustikus või muus seaduses sättestatud süütegu, mille eest on põhikaristused kuriteo puhul, kas 1)rahaline karistus; 2)sundlõpetamine; 3) vangistus või kui väärtegu siis 1) rahatrahv; 2) arest; 3) sõiduki juhtimise õiguse ära võtmine. Süüteokoosseis koosneb teo objektiivsetest (tegevus või tegevusetus, seaduses ettenähtud tagajärg, põhjuslik seos teo ja taga tagajärje vahe, isiku erilised isikutunnused ja teo modaliteedid) ja süüteokoosseisu subjektiive tunnus) tunnustest. Süüteokooseisu kirjeldusest nähtub, kas süütegu on toimepandav tegevusega või tegevusetusega, on see tahtlik või ettevaatamatu. (l.364) Süüteo subjektiivsete tunnusteks on tahtlus või ettevaatamus. Tahtlus võib olla kas kavatsetus, otsene tahtlus või kaudne tahtlus
Näiteks 2004. aastal oli Euroopa Liidu riikides noorte mitteaktiivsuse määr 54,9%, Eestis samal ajal 65,3%. Keskmisest kõrgem mitteaktiivsus on iseloomulik mitte ainult Eesti noortele, vaid ka teistele uutele liikmesriikidele. Üha enam noori pühendub hariduse omandamisele, mis iseenesest on positiivne. Muret teevad siinkohal noored, kes ei õpi, ei tööta ja ei tahagi tööle minna. (4) Reformierakond on seisukohal, et suurim risk noorte tuleviku suhtes on tegevusetus. Koolikohustuse täitmise tagamiseks ja tööharjumuste kujundamiseks peavad jõu ühendama omavalitsus, sotsiaalabisüsteem, haridusasutused ja noorteorganisatsioonid. Ellu tuleb kutsuda kutsenõustamiskeskused. Kui kõik läheks nii nagu me loodame on oodata asjade paranemist. 2.4 Töökogemuse puudumine Sarnaselt enamikule Euroopa riikidele sõltub ka Eestis töötuse määr töökogemusest : mida pikem see on, seda väiksem on ka töötuse määr. Isegi kaks kuni viis aastat
Vastupanuliikumise vormideks olid natsidevastane propaganda, diversioonid, sabotaaz ja relvavõitlus, mis kulmineerus ülestõusudes (Varssavi ülestõus, Pariisi ülestõus jt.). Laiaulatuslikum vastupanuliikumine kujunes Poolas, Prantsusmaal, Kreekas ja Jugoslaavias. Tsehhide vastupanuliikumine algas juba 1939. a. suvel, seega enne II maailmasõja algust. NSV Liidus kutsuti vastupanuliikumises osalejaid põrandaalusteks ja partisanideks. Rahustamispoliitika- lääneriikide tegevusetus põhines lootusel,et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. Usuti,et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida,kuid see lootus osutus lühinägelikuks. Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents. Ida-Preisimaa põhjaosa Nõukogude Liidule,Saksamaa tegelik jagamine,kohtumõistmise korraldamine, reparatsioonid saksa-le ja tema
õigushüve ohverdamise või kahjustamise hinnaga. Õigustatuks saab sellist päästmist pidada üksnes siis, kui päästetud hüve oli ohverdatud hüvest olulisem. 21. Kohustuste kollosiooni mõiste ja olemus Kohustuste kollisioon- kohustuste kollisioon on dilemma, kus isikul on üks õiguslik kohustus, mida ta suudab täita ainult teise õigusliku kohustuse täitmatajätmise hinnaga. Sealjuures on kohustuse täitmatajätmine karistatav tegevus või tegevusetus. Seda instituuti võib nimetada ka õiguslikuks hädaseisundiks ning tavaliselt käsitletakse seda kui hädaseisundi erajuhtu.Tavalisest hädaseisundist erineb kohustuste kollisioon aga selle poolest, et ükskõik, kuidas isik ka ei käituks, peab ta vähemalt ühte kohustust rikkuma.1 Kohustused võivad olla kaalult erinevad kui ka võrdsed. Siinjuures on oluline hinnata, et isik teeks kõik endast oleneva, et täita kohustust, mis on vähemalt sama oluline kui rikutav kohustus. 22
37) Vältimatu sotsiaalabi- Isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu, osutatakse vältimatut sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse. Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule seni, kuni ta ei ole enam elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitus olukorras. 8) Subsidiaarsus ( lähimus )- inimese abistamine tema lähiümbruses 5) Lapse väärkohtlemine- tegu või tegevusetus mis takistab lapse eakohast arengut või valmistab talle kannatusi 9) Erivajadus- vajadus kõrvalise abi järele 18) Ohvriabiteenus- avalik teenus, mille eesmärgiks on kuriteo, hooletuse või halva kohtlemise või füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks langenud isikute toimetulekuvõime säilitamine või parandamine. 15) Heitumus ( encouragement )- meeleseisund mille puhul inimene ei suuda vastu võtta otsuseid enda olukorra parandamiseks
- 1953 – positiivne - Harta ei defineeri ega täpsusta – vastu võetud mitmeid konventsioone jakäsil mitmeid eelnõusid - Harta ei sea protseduure o Teadlikkus o Ideede vahetus o Avalikustamine o Standardid Edasine ajalugu Külma sõja lõpuni - Esimesed 10 aastat – normiloomine - 50ndate keskelt 60ndate keskpaigani o Optimistlik – edendamine ja kaudne kaitse o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid Julgeolekunõukogu Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P)
poole pöördumise näitajateks võivad olla palveelu intensiivistumine, jumalateenistuste külastamise sagenemine, pühakirja uurimine ja usuliste väärtuste arvestamine otsustamisel. - Tunnete väljaelamine tähendab stressorikohaste tunnete vallandamist. Nendeks emotsioonideks võivad olla näiteks viha, kurbus, lein, häbi või ka ärevus. Eitamine tähendab toimunu olematuks tunnistamist. Eitamine esineb ennekõike vahetult pärast õnnetusjuhtumit. Tegevusetus väljendub nendest eesmärkidest loobumist, mis on kuidagi stressoriga seotud. Hingeline vältimine puudutab traumaga seotud mõtete ja tunnete vältimist. Alkoholi ja mõnuainete tarbimine võib olla traumaga seonduvate mõtete ja tunnete vältimiseks. Huumor, mis avaldub naljades stressori üle. Kannatuse põhjuse ja kannatuse üle nalja tegemisel võib olla tervendav mõju. Seega on religiooni poole pöördumine üks võimalikest toimetulekustrateegiatest. 12
noorte fantaasiakirjandus) • kirjandus, mille aineseks on noore inimese elu Noortekirjandus •Probleemraamatud Probleemraamatud • sõltuvusprobleeme käsitlevad teosed • vaimne ja füüsiline vägivald (nt (kooli)kiusamine), • kuritegelikkus • sõprus, armastus, seksuaalsus (k. a teismeliste rasedus) • haigused ja surm (k. a enesetapp) • täiskasvanute maailma ohud • identiteediprobleemid ja eksistentsikriis, üksindus, spliin, • depressioon, tegevusetus ja vegeteeriv elustiil vs. hedonism Sõltuvusest 1.Füüsiline sõltuvus mõnuainetest (narkomaania, alkoholism, suitsetamine): • Melvin Burgess: Saast (ek 2000) • Dirk Walbrecker: Kambalugu (ek 2002) • Jaan Tangsoo: Hanejaht (2003) • Helga Nõu: Kuues sõrm (2003) • Diana Leesalu: 2 grammi hämaruseni (2005) • Aidi Vallik: Kuidas elad, Ann? (2001), Mis teha, Ann? (2001) • Sass Henno: Mina olin siin (2005) • Ene Sepp: Medaljon (2009)
kõiki konfliktidega toimetuleku võtteid, kuid paremaid tulemusi saavutatakse oskusega teha kompromisse ja leida koostöövõimalusi. Võtmeoskuseks läbirääkimistel on oskus ühildada eesmärgid nii, et osalejad saavad kõik, mida nad tahavad. Võistleva strateegia valinuid saadab uskumus, et elu on võitlus ja eesmärgiks on teine pool nn seljatada. Alistuvat strateegiat kasutavad läbirääkijad kalduvad tundmast vähe huvi oma tulemuste saavutamise vastu. Tegevusetus tähendab enamasti tagasitõmbumist või passiivsust, siin ei ilmutata huvi ei enda ega teise poole huvide suhtes. Võitja-võitja või ka probleemi lahendamise strateegia kasutamisel rakendavad mõlemad osapooled lähenemisviise, mis võimaldavad mõlemal poolel kasu saada, ehk võita. Kompromiss on situatsioon, kus mõlemad pooled on saanud mõõduka lahenduse oma probleemile. Parim viis oma eesmärgi saavutamiseks on teha kindlaks, et kõik teised osapooled saavutaksid ka oma eesmärgid
isiku või perekonna füüsilist või psühhosotsiaalset võimet igapäevases elus toime tulla. Toimetuleku erinevate aspektidena nähakse materiaalset, füüsilist, sotsiaalset ja psüühilist, ning Tallinna Pedagoogikaülikooli lektor Kersti Põldemaa on oma loengus (20.02.1996) sõnastanud toimetuleku inimeseks olemise terviklikkuse aluseks. Sir William Beveridge kirjutas 1940-date alguses imaginaarse visiooni viiest õelast hiiglasest - vaesus, haigus, harimatus, räpasus ja tegevusetus (1943; ref. Kreem 1995, 274). Need õelad hiiglased pole veel surnuks löödud vaid ängistavad ühiskondi tänapäevalgi ja püsivad sotsiaalpoliitika põhiprobleemidena. Viie hiiglase alistamist üksikisiku elus võib tõlgendada ka toimetulekuna ning nimetada hiiglasi toimetuleku viieks tahuks (Andres Siplane, kursusetöö) Mis on lapsendamine? Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vanema- ja lapsevahelised õigused ja kohustused
Inimene on ladina keeles HOMO- lhendina. Inimene kellel on mistus on HOMOSAPIANS. Pea on ladina keele CAPUT. Ineme kuulub imetajate hulka. Himkond on hominiidid. Aju asetseb kolju nes. Aju kaalub umes 1400g. Gorilla aju moodustab tea keha kaalust ainul 0,2 %. Mesilase aju moodustab 0,5% tema keha kaalust. Inimene kuuleb kuni 18-20000Hz. Korad kuulevad kuni 100000Hz. Nahkhiired kuni 175000Hz. Keha temp. mida ei loeta haiguseks on 37,3. Kui langeb alla 36 siis loetakse seda alajahtumiseks. Sdame lgisagedus hes minutis 60-80 lki. Inimese eluiga 64-54 aastat(mehed). 74-75(naised). Inimene hingab minutis 12-16 korda. Kopsumaht naistel on 3l ja meestel on 5l. Graviidsus- rasedus(40 ndalat) 1 menstruatsiooni pevast. Loetakse edasi 280 peva viimase menstruatsiooni pevast arvestaes 280 peva e. 40 ndalat on lapse sndimise ennustatav aeg. Tiskasvanud inimesel on 5l verd. pevas lbib sdant umbes 7000l verd. Lbi neerude voolab pevas veri 300 korda. ...
Alaväärsustunnet tekitab, kas mure kehakaalu pärast, kehakuju pärast on muidugi ka teisi põhjuseid, aga need on peamised. Kui aga nooruk tunneb alaväärsust oma välimuse pärast ja kardab ning häbeneb teiste hulka minna, üritades seltskonnas varju jääda kartes, et ta üle naerdakse, siis ohustab see tõepoolest tema mina arengut. Alaväärsust põhjustab ka kartus olla teistest vähem võimekas. Selleks võib olla halb hinne või loodetust halvem tulemus. Paraku takistab tegevusetus potentsiaalsete võimete arengut: võimeid piisaks, kui kasutatakse ja arendatakse, aga vähestel on neid nii palju, et kompenseerida tegemata töödest ja omandamata teadmistest tekkinud lünki. Korduvad halvad kogemused, eba- õnnestumised ja kriitika suurendavad alaväärsustunnet. Õppimine muutub aina vastumeelsemaks, nooruk veendub üha kindlamalt, et ta ainus väljapääs on teha nägu nagu õppimine teda ei huvitaks, et ta ei tahagi häid tulemusi.
Aegumine on tähtaja möödumine pärast mida teosse, teistesse isikutesse või õigusesse üldse. Objekt on ei saa subjektile esitada enam nõude õigust või taotleda tema õigushüved, mille vastu on rikkumine suunatud. Objektiivne juriidilisele vastutusele võtmist. Aegumise eesmärk on kaitsta koosseis, kas aktiivne tegevus või passiivne tegevusetus. võlgniku. Üldine tähtaeg rahaliste nõuete puhul on 3 aastat. Kuriteod on KarS-is sätestatud süüteod, mille eest on Inimsuse vastased ja sõjakuriteod ei aegu kunagi. Piirivaidlused põhikaristusena ette nähtud füüsilisele isikule rahaline karistus ei aegu kunagi. I astme kuriteo aegumine 10 aastat või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus
1.Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. 2.Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on tihtipeale inimene, kes omab teistest kõrgemat positsiooni ning kes on ametisse võetud selleks, et teised teda järgiksid. Tal on kindel nägemus eesmärkidest ja nõuab ka meeskonna liikmetelt nende saavutamist. Ometi jääb paljudel juhtidel puudu liidri omadustest ning oskusest hoida oma meeskond motiveeritud ja pühendunud. Liider on seevastu meeskonnamängija. Teda järgitakse vabatahtlikult, hoolimata tema positsioonist. Ta on inimene, kellel on visioon ja nägemus paremast tulevikust, võimalustest ning mis peamine – ta ise usub nende saavutamisesse. Liider teab ka seda, et suuri eesm...
Kontrolltöö nr 1 1. Organisatsioonikäitumise uurimismeetodid: Vaatlused Juhtumite analüüsid Küsitlused Eriuurimused Eksperimentaalsed uurimused Laboratoorsed eksperimendid Intervjuud 2. Isiksusjoonte teooria väidab, et inimestel on mõned kaasasündinud isiksuseomadused, mis kujundavad isiksuse ja seeläbi ka käitumise. 3. Temperamenditüüpid: Flegmaatik stabiilne introvert Sangviinik stabiilne ekstravert Melanhoolik neurootiline introvert Koleerik - neurootiline ekstravert 4. Sisemise kontrollkeskme erinevus välisest kontrollkeskmest. Kui in. tunneb, et ta mõjutab suurel määral temaga juhtuvat, siis on ta seesmise kontrollikeskmega. On motiveeritum, pühendunum. Kui in. tunneb, et teda mõjutavad teised inimesed või org., siis on ta välise kontrollikeskmega inimene. Vajab rohkem bürokraatlikku organisatsio...
Toimetuleku 4 tunnust: 1:see on protsess, mis kirjeldab kuidas in hakkama saab 2:see on püüe hakkama saada, aga mitte selle tulemused 3:selles on keskne roll inimese hinnangutel, 4:see tähendab jõupingutust ning need ei ole automaatsed reaktsioonid! Strateegiad Aktiivne toimetulek, planeerimine, emotsionaalne sotsiaalne toetus, instrumentaalne sotsiaalne toetus, huumor, narkoainete kasutamine, religioon, tunnete väljaelamine, leppimine, tegevusetus (allaandmine), mittemõtlemine (TV vm abiga), keskendumine positiivsele (õpid kogemusest) Emotsioonikesksed- põgenemine, vältimine, enesesüüdistamine, unistamine, emotsioonide väljaelamine Probleemilahenduse kesksed- planeerimine, variantide väljamõtlemine, teabe otsimine, otsene probleemi lahendamine Teine liigitus: probleemilahendus, emotsioonide ja suhete regulatsioon ja vältimine Toimetulekustiil versus paindlikkus- stiili puudumine, ehk see, kui inimene kasutab
ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 14. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult
keelatud. Lääneriigid suhtusid Saksamaa relvastumisse järeleandlikult, Suurbritannia sõlmis Saksamaaga kokkuleppe, millega seati Saksa sõjaväe tonnaazi piirmääraks 34% Briti laevastiku tonnaazist. 1935. a astus Saksamaa Rahvasteliidust välja. 1936. a märtsis viis Hitler oma väed demilitariseeritud Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid protestiga, kuigi Hitleril polnud tol hetkel jõudu lääneriikidega sõdida. Hitler sai protestidest hoopis hoogu juurde. Lääneriikide tegevusetus põhines lootusel, et saavutatud edu järel diktaatorid rahunevad. See sai nimeks rahustamispoliitika. Esimene sõda pärast Esimest maailmasõda oli Hispaania kodusõda - 1936. Valimised võitis Hispaanias kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne. Levisid kuuldused, et kehtestatakse peagi diktatuur. See jagas Hispaania sisemiselt kaheks leeriks: vastuhaku juht kindral Franco (Saksamaa toetus), teisel pool Rahvarinne (NSVL toetus). Lääneriigid ei sekkunud vahele. Sõjas katsetasid
vastutab käsu andja, mitte selle täitja 46. Õigusrikkumise objekt Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. Õigusrikkumise objektiivse koosseisu elemendid on: teo õigusvastasus kahjulik tagajärg põhjuslik seos nende vahel 47. Õigusrikkumiste liigid Õigusrikkumised liigitatakse nelja rühma: kuriteod – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine väärteod ehk haldusõigusrikkumised – süütegu, mille eest on ette nähtud rahatrahv või arest tsiviilõigusrikkumised – lepingulise kohustuse mitte täitmine või kahju tekitamine lepinguvälises suhtes; järgneb lepinguline vastutus või kahju hüvitamine
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja seaduses sätestatud juhtudel sellega põhjuslikus seoses olev tagajärg. Süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused on tahtlus või ettevaatamatus. Seaduses võib olla ette nähtud motiiv, eesmärk või muu süüteokoosseisu subjektiivne tunnus. 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 1) Kedagi ei tohi süüdi mõista ega karistada teo eest, mis selle toimepanemise ajal kehtinud seaduse kohaselt ei olnud süütegu
kahjuliku tagajärje, kuigi võib ja peab seda ette nägema. Õigusrikkumise eest võetakse isik vastutusele, kui selle rikkumise põhjustanud tegu oli süüline. Süü on õigusrikkumise kohustuslik element. 3. Õigusrikkumise objekt. Õigusrikkumise objektiks on need õigushüved, mille vastu on suunatud õigusrikkumine. 4. Õigusrikkumise objektiivne külg. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. Õigusrikkumine võib seisneda tegevusetuses juhul, kui isik jättis tegemata teo, mille ta oli kohustatud tegema (nt valvur peab valvama, ema peab beebi eest hoolitsema). Õigusrikkumised on inimeste õigusvastased käitumised ja õigusrikkumisena ongi käsitletav vaid tegu, mis on õigusvastane. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud 1. Hädakaitse. Hädakaitse on kaitsjat ennast või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte,
Töötajatele tuleb korraldada ekskursioone nii töökogemuste vahetamiseks kui ka kodumaa kaunite ja ajalooliste kohtade külastamiseks. Nende tähtsust ei saa alahinnata, sest need ei ole mitte ainult lõbusad ajaviitesõidud, vaid laiendavad silmaringi, annavad rikkalikult uusi muljeid, on heaks aktiivseks puhkuse vormiks. Aktiivne puhkus taastab igapäevases tööprotsessis erutusseisundis olnud ajurakkude töövõimet tõhusamalt kui passiivne puhkus - täielik tegevusetus. Aktiivne puhkus nõuab meilt vabal ajal, välja arvatud vajalik magamisaeg, tegevust, mis maksimaalselt erineks meie igapäevasest tööprotsessist, oleks meile vahelduseks. Siis on erutusseisundis need närvirakud, mis ei ole seotud meie tavalise tööga ja füsioloogia seaduspärasuste kohaselt pidurdatakse intensiivsemalt, antakse maksimaalset puhkust närvirakkudele, mis olid erutusseisundis meie kutsetöö ajal.
loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. 7. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja
tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Lepinguvabadust piiravad tüüptingimused. Poe reklaam postkastis on üleskutse teha pakkumus Tahteavaldus* - õigusliku tagajärjele suunatud tahte väljendus. Kehtib tahteavalduse viisi valiku vabadus. Peab olema teistele äratuntav ja arusaadav. Tahteavalduse viisid: otsene, kaudne, vaikimine v tegevusetus (erandina). Tah-avaldust võib asendada kohtuotsus. Kohtulahend tah.avaldusena asendab müüja tahet Kohalviibija ei pea olema füüsiliselt samas ruumis, võib olla ka nt online suhtlus. Eemalviibijale tah.avalduse tegemise kättesaanuks lugemine TsÜS § 69 lg 3 Arvete kättesaamise kinnitus pärast lepingu sõlmimist on lepingu täitmine. Üürileping 2 aastaks. Üürnik jääb 3kuu üüri võlgu ja ütleb selle lepingu erakorraliselt üles 8 kuud enne 2 aasta täitumist
deliktivõimelike isik ja mis on juriidilise vastutuse aluseks. 2.Mida mõistetakse õigusrikkumise koosseisu all ja millised elemendid sellesse koosseisu kuuluvad? Kuna õigusega saab reguleerida ainult inimeste välist käitumist, siis on õigusrikkumisteks ainult inimeste teod, mitte aga nende mõtted või kavatsused. Üldjuhul on õigusrikkumine aktiivne tegu, kuid teatavatel juhtudel on õigusrikkumisena käsitletav ka tegevusetus. 3. Kes võib olla õigusrikkumise subjektiks? Subjekt on deliktivõimeline isik. Organisatsioon saab olla õiguserikkujaks ainult oma tegevusvaldkonnas. Õigusrikkumise subjekt on õigusrikkumise toime pannud isik või organisatsioon. 4. Mida hõlmab õigusrikkumise subjektiivse külje mõiste ja millist osa teo subjektiivse külje tunnusena etendab süü? Õigusrikkumise subjektiivne külg hõlmab subjekti psüühilist seisundit, tema tahte suunatust tagajärgedele teo toimepanemise hetkel
303. Milline tegu või tegevus on süütegu? V: Süüteod on kuriteod ja väärteod. 304. Mille poolest erineb väärtegu kuriteost? V: Väärtegu erineb selle poolest, et selle süüteo eest on põhikaristus kas arest või rahatrahv. Mitte vangistus. 305. Kas on võimalik karistada tegevusetuse eest? V: On. Siis kui isik oli tagajärge õiguslikult kohustatud ära hoidma. (nt. turvamees) 306. Millised on süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused? V: Objektiivsed- tegevus või tegevusetus millega põhjustatakse tagajärg. Subjektiivsed- ettevaatamatus. 307. Kuidas anda hinnang teole, mis võib olla süütegu? V: Süüteokoosseis on alus mille järgi hinnatakse kas tegemist on süüteoga või mitte. 308. Millised on teo õigusvastasust välistavad asjaolud? Kuidas neid piiritleda ja kuidas tulemit hinnata? V: Sellised asjaolud kus isik tegu toime pannes kujutab endale ekslikult ette, et ta ei soorita midagi seadusevastast
1.Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigus ja psühis. Psühholoogia ja õigus tegelevad mõlemad inimeste käitumisega. On omavahel tihedalt seotud Õigus kasutab psühholoogiat (õiguspsühholoogia, juriidiline psühholoogia, kriminaalpsüho-loogia, kohtupsühholoogia). Õigus võib psühholoogiat kasutada ,,enda sees" või kaasatakse psühholoogia õiguslikku konteksti mitteõiguslike eriteadmistega. Erinevused: *õigus lähtub teo lõpptagajärjest, psühholoogia lähtub käitumisest. *õigus suhestab inimese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega. *õigus seostab inimese käitumist tema vaba tahtega, psühholoogia aga väidab, et inimese käitumine on mõjutatud sisemiste ja väliste stiimulite kombinatsioonist. * õigus on ,,verbaalsuskeskne", psühholoogia on ,,käitumiskeskne" 2. Õiguse ja psühholoogia kitsamad kokkupuute...
väljendanud, et ta ei loe end ettepanekuga seotuks, samuti lepingu sõlmimise ettepanek, mille puhul lepingu olemusest, mille sõlmimiseks ettepanek tehti, või muudest asjaoludest tuleneb, et ettepaneku tegija ei ole oma ettepanekuga seotud. Sellist ettepanekut loetakse ettepanekuks esitada pakkumus. § 20. Nõustumus (1) Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. (2) Vaikimine või tegevusetus loetakse nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Mis on võlasuhe, selle õigussuhte subjektid (§2): Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.
produktiivsust ja loomingulisust. Distress võib olla nt siis, kui kolitakse uude riiki ning uue kultuuri ja keskkonnaga ei suudeta kohaneda. Eustress võib üle minna distressiks! 35. Millised on enamlevinud üldised stressorid? Suhete katkemine Ebaõnnestumised Kiirustamine Tähelepanu hajutavad tegurid töö situatsioonis Töötamise füüsilised tingimused Pidev ohu situatsioon Kestev võitlus/konkurentsisituatsioon Tegevusetus Füüsiline väsimus/kurnatus 36. Millised on enamlevinud tööalased stressorid? Ülekoormatus (liiga palju vaja teha liiga lühikese ajaga või liiga väheste ressurssidega) Töö ei vasta õpitud oskustele ja võimetele. Arenguks ja karjääri tegemiseks puuduvad võimalused. Töö käigus ei jagata piisavalt tähelepanu ja tunnustus. Töö pole piisavalt iseseisev, liiga suur kontroll ja liiga vähe iseotsustamise õigust
2. Abstraktsiooni printsiip, kes on omanik 3. Esindusõigus, kas juriidilist isikut võidi esindada või mitte (TsÜS §34) TEHINGUD Tehing – toiming (õiguspärane tegu), millel on tahteavaldus Tahteavaldused jagunevad kolmeks 1. Otsene – milles sõnaselgelt avaldub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg 2. Kaudne – väljendub teos, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg (poes kassalindile kaupade asetamine) 3. Vaikimine või tegevusetus – kui vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast. (Kauba tagastamine 14 päeva jooksul, kui ei vii tagasi, N. otsustusvõimetuna tehtud tehing §13 lg 2) RIIGIKOHTU LAEHND – MILLINE ÕIGUSLIK TÄHENDUS ON ÄRIREGISTRI KANDEL? Omab deklaratiivset tähendust, ei ole õigusloov – ei ole nagu kinnistusraamatu
õigussuhe mis kestab punktst a , punkti b) staatust, läheb ühest valdusest teise mingi lepingu alusel) Subjektid- õigustatud subjekt- asja, Subjektid- õigustatud subjekt- valduse omanik; kohustatud subjektid võlausaldaja e kreeditor, kohustatud kõik teised subjekt- võlgnik e deebitor Objekt- omand, valdus, servituut Objekt- sooritus- tegevus v tegevusetus Absoluutne õigussuhe, st teada on ainult Realtiivne õigussuhe- kehtib ainult nende õigustatud subjekt, kohustatud subjeks on poolte vahel, mitte teiste kindlaks määratud Asjaõigused on määratud(numerus Võimalik juurde luua, pole määratud clauses), pole võimalik juurde luua(aint seadusega) Avalikud, st äratuntavad Res 1. In nostro patrimonia=res humani iuris= res singulorum hominum=res private(meie eraomandis), kõik millega võib tehinguid teha 2
tagamiseks. Võlasuhte lõppemine lõppeb kohase täitmisega. Lõppeb tasaarvestusega. Võlasuhe lõppeb kokkulangemisega. KARISTUSÕIGUS Analoogne keeld - Ei ole kuritegu mis ei ole karistusõigusega selleks määratud. 1) Süüde koosseis 2) Õigusvastasus 3) Süü Süüde koosseisul on kindlad tunnused : Objektiivsed ja Subjektiivsed tunnused. Süüdi oleku tunnused on tegu või tegevusetus, tagajärg. Objektiivsed tunnused - Teo ja tagajärje vahel valitseb põhjuslik seos mateeria liikumise või teabe ülekandmine ühelt nähtuselt teisele, tagajärg on teost tingitud ning sellest ajaliselt ja ruumiliselt eraldatud mõju välismaailmale. Tegu eemaldatakse mõtteliselt. (nt vildika viskamine vastu kedagi on tegu, kampsuni määrimine on tagajärg, järelikult tegu on seoses tagajärjega) Conditio sine..
1.Mängu mõiste ja tunnused: Mäng on suhteliselt kerge ära tunda, aga raske defineerida. Mäng on olnud inmelu ja ühiskonna lahutamatu koostisosa. Samuti on mäng tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Laste jaoks on mäng aga erilise tähendusega, ta on lste elu lahutamatu koostisosa. Mäng kaunistab ja täiustab meie elu juhul, kui kultuurimõjuväljas tahame elada.Mängus püüdleb mängija nii iseseisvuse kui ka ühenduse järele ning samal ajal on mäng ka eesmärgita, vaba tegevus. Tunnused: Mängul on viis iseloomulikku tunnust: *tinglikkus e. näilisus, st tegevus kus käitumine mängus pole tõeline või reaalne. Mänguline käitumine omandab teistsuguse iseloomu võrreldes igapäevaseeluga. *Sisemine motivatsioon:Mängu ei põhjusta ei kehalisedvajadused, välised reeglid ega ühiskondlik surve. Mäng lähtub individist, tema vabast soovist ja vabast valikust niiviisi tegutseda. *Protsess ja tulemu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
