LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) (0)

Räpina Aianduskool
Keskkonnakaitse eriala
mittestatsionaarne osakond
Reimo Teder
LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)
Referaat
Räpina 2015

Sisukord

LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) 3
Välimus 3
Käitmine 3
Elupaik 4
Areng 4
Paaritumine 4
Toitumine 4
Koht ökosüsteemis 5
Vaenlased 5
Levik 5
Kaitse Eestis 5
Meedia 5
Kasutatud kirjandus 7
Elektroonsed allikad 7
Raamatud 7

LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS)

Lagrits ehk oravhiir ehk aedunilane. Rahvapäraseks nimeks on veel tammehiir või aiahiir. Saksamaal on ta nimeks Gartenschläfer, mis tähendab tõlkes aiamagajat.

Välimus

Lagrits on omapärase välimusega noore roti suurune loom.  Tüvepikkus on 10 ... 18 cm, saba 8 ... 15 cm. Kehamass 80 ... 150 grammi. Selja poolt on ta punakaspruun, kurgualune , kõht ja käpad on valged. Lagritsal on pikad vurrud, kõrvad ja saba. Lagritsale omase ilme annab talle must vööt, mis ulatub silmast kõrvani ja moodustab seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravae silmade varjamine vaenlaste eest. Vaenlaste petmiseks on ka lagritsa saba silmatorkavalt värvunud: üldiselt must, otsast valge tipuga. Vaenlane , kes märkab saba, ründab seda ja seega pääseb lagrits ainult sabanaha kaotusega (see tuleb tal kergelt ära). Hiljem kärbub ka saba ja nii ongi üsna paljud lagritsad ilma sabata.
Võib kergesti segamini ajada mõne hiire või rotiga, kui valge tutiga saba näha pole ja valgust eriti peale ei paista.

Käitmine

Iseloomult on lagritsad uudishimulikud ja tulevad sageli inimesi uudistama. Seetõttu ei ole neid raske kohata seal kus neid esineb ning nad on hästi tuntud. Kuna aga Eestis on lagritsaid viimasel ajal pidevalt vähemaks jäänud ei ole neid kaasajal enam lihtne kohata. Oma väikese arvukuse tõttu on lagritsad looduskaitse alla võetud. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Elupaik

Lagritsa elupaigaks on leht- ja segametsad, samuti võsastikud. Hea meelega ka inimese läheduses. Eestis eelistab kiviaedade ja -hunnikute lähedust. Liigub ringi põõsaste all ja kivide vahel ning mõnikord ka puude otsas. Sageli elab ka majades . Pesa ehitab ise. Pesa on ümmargune, küljel asuva sissekäiguga. Vooderduseks kasutab sammalt, sulgi, lehti, heinakõrsi ja karvu. Pesa ehitab pehkinud kändudesse, lindude suluspesadesse, ehitab ka urge. Talveuneks (oktoobrist maini ) kasutab puuõõnsust, seinaõõnsust või koopaid.
Öise aktiivsusega üksikeluviisiline unilane, kel puudub külmatardumus: Tihti tegutseb ka peale päikesetõusu. Kasutub igal aastal ühte ja sama territooriumi, mille raadius pesast on u. 75-80 meetrit. Eriti häälekas on ta sigimisperioodil.

Areng

Suguküpsuse saavutavad lagritsad ühe aasta vanuselt. Eluiga ei ületa neil tavaliselt viit aastat, kuid erandjuhtudel võib see küündida 9 aastani.

Paaritumine

Meil poegib korra, lõuna pool kaks korda aastas. Tiinus kestab 22 ... 24 päeva. Pojad (tavaliselt 3 ... 5, harva 2 … 7) sünnivad juunis - juulis. Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägema hakkavad nad paarikümne päeva vanuselt. Imetatakse poegi kuu aega. Pojad iseseisvuvad ja saavad suguküpseks kuue kuu vanuselt. Lagritsad paarituvad põhimõtteliselt kohe peale talveund.

Toitumine

Segatoiduline, kes ei põlga ära ei taimset ega ka loomset toitu, eelistades nähtavasti loomset. Sööb putukaid ja nende vastseid , tigusid, väiksemaid selgroogseid, linnumune ning taimede seemneid. Sööb meelsasti pähkleid, tammetõrusid, pungasi , putukaid, tigusid, lindude ja hiirte pesapoegasi ning ka mune. Toiduotsinguile siirdub lagrits pimeduse saabudes. Päeva ajal eelistavad nad nagu ööloomad ikka magada.

Koht ökosüsteemis

Süües ja lõhkudes linnupesi teeb mingil määral neile liikidele kahju. Ise on toiduks endast suurematele röövloomadele ja -lindudele. Madala arvukuse tõttu erilist mõju ei oma.

Vaenlased

Nagu kõigil pisiimetajatel on ka lagritsatel väga palju vaenlasi. Kõik röövlinnud ja -loomad võtavad neid võimalusel saagiks .

Levik

Levinud Euroopas kuni Uuraliteni, okasmetsade vööndist kõrbeteni. Eestis levinud mandril, sagedamini esineb Lõuna-Eestis (Taevaskojas, Tartu ja Otepää ümbruses). Lagritsate levik Eestis on vähenenud ja neid kohata on suhteliselt raske. Arvukus on Lagritsal Eestis arvatavalt väga väike. Eestis on lagritsa levila põhjapiir ja ta on siin üliharuldane.
Vahemere saartel elab mitmeid alaliike , nt sitsiilia lagrits (E. q. dichrurus) ja sardiinia lagrits (E. q. sardus). Lääne- Aasia ja Põhja-Aafrika asurkonnad on hiljuti tunnistatud eraldi liigiks Eliomys melanurus.

Kaitse Eestis

Lagrits kuulub III kategooria kaitsekategooriasse (III kategooria kaitse all on liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd , et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka).

Meedia

2010. aastal oli lagrits ka Eesti postimargil ja esimese päeva ümbrikul.
https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019
Ajaleht Waba Maa, nr 160, 10 juuli 1935 lk 6
(Tk.) Teatavasti mõni aeg tagasi viljandlane Elmar Rebane leidis Viljandi lähedalt Matsi talu segametsast haruldasemaid Eestis elavaid loomi – oravhiiri; ema ja 5 poega . Oravhiire perekonna koju viinud, asus ta selle eest hoolitsema mag. J. Auli näpunäidetel. Paar päeva tagasi poegis ema ja oravhiire pere suurenes 5 liikme võrra. Üks sündinu suri, neli jäi elama. Nüüd on leidja asunud läbirääkimisse Tartu zooloogia muuseumiga ja viimane on avaldanud nõusoleku sündinud oravhiire nelja poja äraostmiseks. Pojad viiakse Tartu, kus nad tapetakse ja täis topitakse, mille järele täistopitult nad zooloogia muuseumi vaatamiseks välja pannakse.
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-"poliitikud"----1935-----Daily+newspaper #

Kasutatud kirjandus

Elektroonsed allikad

http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Sirel/Lagrits.ht m (23.04.2015)
http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=169 (23.04.2015)
http://et.wikipedia.org/wiki/Lagrits_(loom) (23.04.2015)
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/ELIQUE2.ht m (23.04.2015)
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/lagrits1 (23.04.2015)
http://www.digar.ee/ajalehed/dea?a=d&d=wabamaa19350710&e=------193-et-10--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-"poliitikud"----1935-----Daily+newspaper # (23.04.2015)
https://pood.post.ee/?id=3549&product_id=8031&c_tpl=1019 (23.04.2015)

Raamatud

Kumari, E. Punane raamat. Tallinn: Valgus, 1982.