Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Referaat Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena Immanuel Kant Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru. Juhendaja: Eduard Parhomenko Koostas: Ave Hamatvalejev Tartu, 2012 1 Näimises pole süüdi mitte meeled, vaid aru.
arenguga. Esimest korda arutles keele päritolu teemadel Platon, 5.saj eKr. Tema mõtteid viis edasi Sokrates. Hippokrates aga semiootika rajaja selles mõttes, et rääkis meditsiini seisu kohalt diagnostikast – mingid märgid võimaldavad meil panna haigele diagnoosi, mis ei taga küll tervenemise, ent võimalikest parima ravi. Semiootika mõiste pärineb aga 17.sajandist, John Locke'ilt. Semiootika tekkis iseseisva teadusena 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus. Üheks semiootika rajajaks peetakse Charles Peirce'i, temaga paralleelselt lõi Ferdinand de Saussure semioloogia. Ent juba 1880ndatel tõusis esile kolm suunda, mllest kasvasid 20.sajandil 3 filosoofilist mõtlemist väga tugevalt mõjutanud valdkonda. Kolm erinevat märgiõpetust: fenomenoloogiline suund, analüütilise filosoofia suund, kolmas suund peab tähendust
Semiootika alused 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Eestis (Tartus), esimesena semiootikuna ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika on teadus märkidest. Veel täpsemalt on see teadus semioosist või kommunikatsioonist. Semiootika aluseks on märgisuhted. Iga märk on semioosise produkt. Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis. Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Iga asi, mida me teeme, saadab meie kohta sõnumeid erinevates koodides. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsioon...
3. Sotsioloogia postklassikalise arenguetapi põhiidee on, et uurimismeetod ja selle kasutamise kvaliteet mõjutavad uurimustööd 4. Kes autoritest rõhutas esimesena, et sotsioloogia peab uurima sotsiaalseid fakte Emile Durkheim 5. Sotsioloogilise postmodernse arenguetapi käigus pööratakse olulist tähelepanu subjektile, kes on uurimise oluline osa 6. Auguste Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena olema väärtustevaba ning objektiivne 7. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse dogmatismi 8. Sotsioloogilise kujutluse mõiste autor on C.Wright Mills 9. Auguste Comte kasutas enne mõistet sotsioloogia mõistet sotsiaalne füüsika 10. Sotsioloogilise kujutlus tähendab seda, et isiklik ja ühiskondlik kogemus on olemuselt erinevad 11. Mesosotsioloogia tähistab keskastme sotsioloogiat 12
tunnetusega mingit pistmist ning sel põhjusel ei ole meil ka sinna sissepääsu. See maailm on "transtsendentne" see on küll olemas, kuid seda ei saa kogeda. Filosoofia saab Kanti järgi olla üksnes transtsendentaalfilosoofia, st tegeleda tunnetusvõime kirjeldamisega mõistuse positsioonilt ning pürgimata transtsendentsete objektide kirjeldamisele. PSÜHHOLOOGIA I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia on võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene I.Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2
Sellel imperatiivil on ka teine sõnastus: "Toimi nõnda, nagu sinu toimimise maksiim peaks sinu enese tahte läbi saama üleüldiseks loodusseaduseks". Kolmas sõnastus erineb kahest esimesest ning rõhub inimese kui mõistusolendi väärtusele iseendas: "Toimi nõnda, et sa inimsusse nii oma isiku kui ka ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati ühtlasi kui eesmärki ja mitte kunagi pelgalt kui vahendisse". Psühholoogia I.Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena. 2
ükskõik millise teise isiku näol suhtuksid alati kui eesmärki ja mitte kunagi kui ainuüksi vahendisse.“ See tähendab, et kõik inimesed on moraalses mõttes võrdsed. Kõlblus on religiooni alus, mida mõistuse ja teadusega “tõestada” ei saa. Praktilise mõistuse postulaadid: - kõlbeline tegutsemine - vaba tahe - hinge surematus - Jumala olemasolu Need on praktilise maailma ja vahetu kogemuse alused. Kant jõudis järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu, sest: Inimhinge mõistmine on võimatu, sest kõik saab alguse “Mina olen” väitest, mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Psühholoogias pole võimalik rakendada matemaatikat Psühholoogia ei suuda kontrollida nähtusi, mida ta uurib. "Puhta mõistuse kriitika" (1781) "Prolegomena igale tulevasele metafüüsikale, mis on võimeline esinema teadusena" (1783) "Alusepanek kommete metafüüsikale" (1785)
Vabadus ja moraaliseadus - Ainult praktiline filosoofia saab õigustada usku inimese vabadusse. Vabadus on oluline, sest moraalne hinnang eeldab Kanti järgi, et me oleme vabad selles mõttes, et meil on võime toimida teisiti. Moraalne õigsus ja väärus käivad ainult vabade tegutsejate kohta, kes kontrollivad oma tegusid ja kelle võimuses on teo hetkel toimida õigesti või mitte. Psühholoogia I. Kant jõudis oma mõtisklustes järeldusele, et teadusena on psühholoogia võimatu: 1. Inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "Mina olen", mis on empiiriline, mitte aga ratsionaalne väide. Mina olemasolu konstateerimisega aga ei tulene Kanti arvates mitte midagi olemuslikku või paratamatut, mistõttu psühholoogiat ei saa käsitleda "päris" teadusena, vaid empiirilise teadusena
Inimeste mõjutamine kollektiivis ja kollektiivi kaudu Indiviidi arengu mõjutamine Rõhuasetus on sellel, kuidas indiviid integreerub ühiskonda, selle tegevussüsteemidesse ja kollektiividesse! Kasvatuse keskne tähendus ühiskonna arengus Mida probleemide lahendamiseks võib teha ja peab tegema Sotsiaalpedagoogiline teooria: Enesemääratlusteooria- analüüsib sots.ped põhisisu, kujundab küsimusteasetuse iseloomu, asend teadusena, õppeainena, ühisk. tegevusssteemina Raamteooria teadusalade toeeria, nähtused, millega kokku puututakse Meetoditeooria töömeetodid Tegevusideed ja traditsioonid, tegevuse eesmärgid ja viisid Teooriaid ühendab pedagoogiline raamistus ja mõtteviis Teadmised sellest, kuidas asjad on kui ka sellest , kuidas need peaksid olema ja kuidas selles suhtes toimida. Väärtuse ja tõsiasjade ühtesobitamine Otsib probleemidele praktilisi lahendusi
Iseseisev töö Loodusteaduslik uurimismeetod Looodusteadus on süstemaatiline uute teadmiste hankimine looduse kohta. Loodusteaduse all mõistetakse ka loodusteaduse tulemusena saadud teadmiste kogu. Loodusteaduslik meetod ehk teaduslik meetod põhineb hoolikal vaatlemisel ja teooriate katselisel kontrollimisel. Traditsiooniliselt on loodusteadust mõistetud teadusena, mis uurib loodust, sellisena nagu ta tegelikult on,sõltumata inimtegevusest. Siiski ilmneb üha enam tendentse, mis sunnivad seda arusaama revideerima. Loodusteaduseks kõige puhtamal kujul peetakse füüsikat. Sõna „loodusteadus” mõistetakse sageli ka teisiti, mõeldes selle all eluslooduse uurimist põhiliselt vaatluse teel. Loodusteaduslik uurimismeetod sisaldab teatud komponente: • Probleem • Hüpotees • Katse hüpoteesi kontrolliks
teadus, mis tegeleb sademete ja vee äravooluga ning veevarude haldamisega (pinnase niiskuse ja äravoolu reguleerimine, vee kvaliteet). Hüdroloogia põhiline komponent on siseveekogude füüsika. Tulenevalt vee kvaliteedi küsimustest, hüdrokeemia valdkond kuulub samuti praktilise hüdroloogia alla. Analoogiliselt okeanoloogiaga käsitleb järvesid interdistsiplinaarne teadus limnoloogia, kuhu hüdroloogia kuulub järvede füüsikalisi protsesse uuriva teadusena. Mere- ja sisevete teaduste eristamisel on üheks oluliseks elemendiks merevee soolsus. Füüsikaliselt, merevee soolsus tingib vee püsiva kihistumise vee tiheduse järgi, mistõttu iseloomulikud protsessid võivad meres olla väga pika perioodiga, kuni tuhandeid aastaid. Bioloogiliselt, vees elavad liigid jagunevad mage- ja merevees elavateks liikideks. Intensiivne veevahetus toimub atmosfääris ja jõgedes. Atmosfääris olev vee mass on ekvivalentne 3 cm paksuse veekihiga,
Kool REFERAAT René Descartes Koostaja: Klass: Juhendaja: Üldine teave René Descartes (ladinapäraselt Renatus Cartesius ) sündis 31. märtsil 1596. aastal La Haye'i alevikus Lõuna-Prantsusmaal Bretagne parlamendinõuniku Joachim Descartes'i pojana. René Descartes oli prantsuse matemaatik, filosoof ja loodusteadlane. Descartes suri 11. veebruaril 1650. aastal Stocholmis. Õpingud 1604. aastal alustas Descartes õpinguid La Fleche'is Jesuiitide kolleegiumis, kus ta õppis kirjandust, grammatikat, teadust ja matemaatikat. 1614. aastal lahkus ta Jesuiitide kolleegiumist ning asus õppima õigusteadust Poitieris. Diplomi õigusteaduses sai ta 1616. aastal. Lisaks õppis Descartes veel psühholoogiat, tehn...
Graafilise disaini asetamisel sotsiaalteaduste tingimustesse on aga graafiline disain kui teadus täiesti võimalik saab uurida kujundite loomise ja töötlemise protsessi, seda hinnata, teha lihtsamaid järeldusi ja ligikaudseid ennustusi. Seega võib väita, et graafilist disaini võib nimetada ka teaduseks. Jättes kõrvale ühiskonna üldised arusaamad, koduse kasvatuse ning avastades, et teadus võib olla rohkem kui matemaatilised valemid ja füüsikaseadused, võib näha ka kunsti teadusena ning teadust kunstina muidugi vaid mõningatel tingimustel. Graafiline disain võib olla aga mõlemat nii kunst kui ka teadus. Siiski tuleb valida, kus ja kuidas seda kasutada. Kunst tähendab siiski pigem loome ja töötlemisprotsessi ning teadus selle uurimist, järelduste tegemist ja hindamist. Kuigi graafiline disain on nii kunst kui teadus, ei saa ta olla ühes kontekstis mõlemat korraga. Sellest saame aga järeldada, et graafiline disain on kunst või teadus.
integratiivseks teaduseks, kuna nähti didaktika põhiallikatena teiste teadmiste integratsiooni. (H. Liimets 1982) Üheks esmaseks katseks kajastada sotsioloogilist ning sotsiaal- psühholoogilist teadmist fundamentaaldidaktilises mõistes võib pidada 1976. aastast pärinevat uurimust "Süsteemne käsitlus õpilase koolijõudluse analüüsimise". 1982. aastal väitis H. Liimets aga juba, et didaktika peaks olema käsitatav integraalse teadusena, mis ühendaks teoreetiliselt kõik didaktilise tegelikkuse seletamiseks vajalikud üldisemad filosoofilised ja sotsioloogilised teadmised, tegelikkuse üksikaspekte puudutavad teadmised. Integratiivse teadusena seisab aga didaktika paratamatuse ees uuendada senist kontseptuaalset süsteemi. (H. Liimets 1982) Kokkuvõte Heino Liimetsa uurimisprogramm oli eelkõige suunatud teoreetilis- metodoloogilistele otsingutele didaktikas
Kunst ja poliitika Poliitikat võib vaadelda kui teadust ja kunsti, mille peaeesmärgina kui teadusena on poliitilise arengu eesmärkide ja ülesannete liigitamine, erinevate poliitiliste tegevuste aspektide töötlus, modelleerimine ja prognoos. Poliitikat võib vaadelda kui kunsti just selles suhtes, et ta võib olla inimeste olemise, klasside, parteide ning vabariikide üks oluline teaduste allikas. Kuid poliitika peab põhinema vastavatel teaduslikel teadmistel ja olema objektiivsete seaduspärasuste arengu
oluliseks majandusarvestuses. Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, zurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed zurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses, perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja
29). Kui lähtuda Kanti antud määratlusest, siis on metafüüsika objektide puhul tegemist millegi sellisega, mis peab paratamatult asuma “väljaspool igasuguse võimaliku kogemuse piire …” (lk. 36). Antud juhul kõnelebki Kant senise traditsioonilise metafüüsika objekti-määratlusest. Viimast jaotati tol ajal metaphysica generalis`eks ehk ontoloogiaks ja metaphysica specialis`eks. Ontoloogiat defineeriti sealjuures Aristotelese “esimese filosoofia” eeskujul teadusena oleva olemise kõige üldisematest määratlustest. Metaphysica specialis hõlmas aga omakorda kolme distsipliini nimetustega “ratsionaalne psühholoogia”, “ratsionaalne kosmoloogia” ja “ratsionaalne teoloogia”. Nimetus “ratsionaalne” viitab sellele, et ka metaphysica specialis`e puhul on tegemist tunnetusega, milleni sai jõuda vaid puhta mõistuse abil ning arvesse ei tulnud teised võimalikud tunnetusallikad nagu kogemus ja ilmutus.
Autoritaarne riik: Isiku või institutsiooni ebademokraatlik valitsemine. Totalitaarne riik: Riigivõimu täielik kontroll kodanike kõigi eluvaldkondade üle, ühe ideoloogia keskne ning äärmiselt agressiivne võimalike sise- ja välisvaenlaste suhtes. 13. Milline riigivalitsemise vorm on oma olemuselt demokraatiat välistav? Diktatuur 14. Kas teie arvates on õigustatud religiooni käsitlemine ideoloogiana? Miks/miks mitte? Ei, sest religiooni ei saa mõista ideid käsitleva teadusena vaid pigem uskumuste, normide, tavade süsteemi, mille keskmes on üleloomulikud jõud ja suhteid reguleerivad väärtused. 15. Mis on parem- ja vasakpoolse maailmakäsitluse peamine erinevus? Parem: liberalism (vabameelsus), esiplaanil inimene ja tema vabadused, majanduses vaba konkurents, avatud turg ning riigi vähene sekkumine, ei toeta kõrgeid makse, riik ei poputa Vasak: Üldistavalt sotsialism, võrdsuse saavutamine 16
täidavad ikka ja jälle mu meele imetluse ja aukartusega, üha sagedamini ja tungivamalt pöördub mu mõte nende juurde tagasi: tähistaevas minu pea kohal ja kõlblusseadus mu sees". Tähtsamad tööd 1755 Üldine looduslugu ja taeva teooria. 1736 Füüsiline monadoloogia. 1770 Dissertatsioon meelelise ja mõistuspärase maailma vormist ja printsiibist. 1775 Inimese erinevatest rassidest. 1781 Puhta möistuse kriitika. 1783 Sissejuhatus tulevasse metafüüsikasse, mis võib teadusena esile astuda, /s.o. tema õpetuse lihtsustatud kokkuvõte/. .1784 Üldise ajaloo idee maailmakodaniku vaatenurgast. 1785 Kommete metafüüsika põhjendus. 1788 Praktilise mõistuse kriitika. 1790. Otsustusvõime kriitika. 1793 Religioon puhta mõistuse piirides. 1795. Igaveseks rahuks. Filosoofiline visand. 1797 Kommete metafüüsika kahes osas. 1798. Fakulteetide võitlus. 1793 aastal otsustas ta oma koguteosed ise välja anda, kuid ei jõudnud seda enam teostada.
· Kas inimese käitumine ja suhtepilt on ajaloos muutunud, millised on muutuste suunad? Kas oleme osa suuremast hoovusest, laiemast arenguprotsessist? Vaidlused: evolutsioon ja antropogenees · Kreatsionism vs evolutsionism: alguspunkti iseärasused, inimese positsioon maailmas, tunnetuse piirid · Kas inimene on loom? · Teadus evolutsionistlik, tavaelu kreatsionistlik? Kreatsionisti elu on kergem! · SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Ajaloolise arengusuuna otsingud Näide 1: Norbert Elias ja tsiviliseerumine · Kuidas on käitumine ja suhtemustrid muutunud viimase 6-7 sajandi jooksul Näide 2: Ronald Inglehart ja väärtuspilt · Väärtused kui inimsuheteid peegeldav ja suunav kontekst. Väärtus kollektiivne motiveeriv uskumus selle
määratletud abstraktses mõtlemises ei ole midagi halba,nagu sai leotud mõrvari näitest. Inimesetundja ei mõistnud mõrvarit hukka vaid hakkas mõtlema miks see mõrvar on sellise teoga hakkama saanud. Ta ei näinud mõrvais ainult seda et ta oli kuriteo toime pannud vaid hakkas analüüsima miks ta sellise teoga hakkama sai, ja leidis sellele ka hea põhjuse.Kanti metafüüsika räägib tunnetustest, mida ainsana võib nimetada metafüüsiliseks.Kui tahetakse esitada mingit tunnetust teadusena, peab kõigepealt olema võimalik määratleda täpselt ära see iseloomulik, mis teda kõigist teistest eristab ja on niisiis temale ainuomane, vastasel juhul segunevad kõikide teaduste piirid ja ühtki neist ei saa käsitleda põhjalikult, tema enda loomusest lähtudes. See eripära võib seisneda kas objekti, tunnetusallikate või tunnetusviisi kas siis kõigi kolme või mõnede neist erinevuses, alles sellele saab tugineda mõte võimalikust teadusest ja tema ulatusest
surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud enda olevat sunnitud tagasihoidlikult rahulduma tunnetusteooriaga, siis fenomeloogia tegi taas kättesaadavaks terve kogemusmaailma rikkalikkuse. Kui juba Husserl oli tegelenud inimese tajuvälja ehitsega, siis Prantsusmaal võttis
alajoo välja selgitamisega, teisalt aga peaks tunnetusteooria ja loogika arenemine teadusajaloo põhjal olema filosoofide pärusmaa. Esimese osa lõpus on esitatud Vihalemma artikkel, mille pealkirjaks on ,,Kas teaduse metodoloogia õpetab ,,teadust tegema"?" Oma vastuse on ta jaganud mitmeks punktiks, kuid põhiline, mida ta öelda tahab on see, et ilma üheta pole teist, kui poleks metodoloogiat, ei tuleks ka teaduslikele probleemidele lahendust. Teadust ei saa võtta puhtalt teadusena, seda tuleb vaadelda läbi filosoofia ja seejärel tuleb antud filosoofiat teaduslike oskuste ja kogemustega tõestada. Teise raamatu ossa on koondatud Vihalemma tekstid, mis oma põhimõttelt võrdlevad kriitiliselt teadust ja filosoofiat ning arutavad, kas puhta teadusfilosoofia olemasolu on võimalik, läbi erinevate teooriate. Täppisteaduslik maailmanägemine tähendab nähtuste nägemist tingimustes, milles nad alluvad üldistele kvantitatiivsetele seadustele
KLASSIKALINE EHK TRADITSIOONILINE KASVATUS Klassikaline pedagoogika ei ole preisi ega nõukogude pedagoogika. Klassikalise pedagoogika keskmeks on väärtusõpetus, sest praktikale orienteeritud teadusena ei saa see olla väärtusvaba, kirjeldav teadus. Juhtida saab ainult see, kellel on sihid, kuhu juhtida. Pedagoogika on nii teadus kui ka kunst. Teadus, sest tal on oma uurimisaine kasvatus , mida ei uuri ükski teine teadus. Kunst, sest konkreetne kasvatussuhe on alati ainukordne: nõuab õpetajalt iga kord ainukordset lähenemist ja interpreteerimist. Pedagoogika klassika moodustavad teadmised, mis on sama vanad kui inimkond, sest inimese
Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab. Kant selgitab oma nägemust metafüüsilisest tunnetusest, milles jagab tunnetuse analüütiliseks ning sünteetiliseks. Ta ütleb, et metafüüsiline tunnetus peab sisaldama ainult aprioorseid otsustusi, st puhtast arust ja mõistusest tulenevaid tunnetusi. Otsustuste erinevus sõltub aga nende sisust. Analüütiliste
teatud mõttes ,,seedimine". Steiner õpetajast: õpetamine on elav kunst õpetaja ja õpilase koosmõju. Teadmiste kontrolli asemel peaks kindlaks tegema, kas tulevane õpetaja suudab õpilastega viljakaid suhteid luua, kas ta on võimeline süvenema kujuneva inimese hinge ja kogu tema olemusse. S.H.Nohl (1879-1960). Oma aja silmapaistvam esindaja. Sotsiaalpedagoogikat tuleb käsitleda eraldiseisva teadusena või pedagoogika ühe valdkonnana. Nohli jaoks oli esmatähtis ühiskondlik tegelikkus ning ajalooliselt väljakujunenud kasvatustegevus selle osana pedagoogilises teoorialoomes (,,praktika enne teooriat"). Oluline oli idee inimväärikusest, ühiskondlikst demokraatiast ja kasvatuse esmajärgulisest tähtusest võitluses viletsuse vastu. Pööras erilist tähelepanu sotsiaalpedagoogika arendamisele ametialase tegevusena ja erilise ühiskondliku tegevussüsteemina
sotsiaalsest intelligentsusest. Intelligentsust määratletakse tavaliselt kui üldist vaimset võimekust, mille alla käivad loogiliste järelduste tegemise võime, ülesannete lahendamise, abstraktse mõtlemise võime jne. On psühholooge, kes ei taha kuuldagi intelligentsuse mõiste jagamisest kõikvõimalikeks alaliikideks (füüsiline, praktiline, emotsionaalne jne) - nende koolkondade esindajad ei võta ka Golemani eneseabipsühholoogiat tõsise teadusena. Olgu mis on, aga Golemani teooriad on väga kasutajasõbralikud - alatasa kiirustaval ja kohustustega koormatud inimestel on kasulik neid tunda. Briti ajakirja Psychologies novembrikuu numbris küsitaksegi Daniel Golemanilt, mille poolest erineb sotsiaalne intelligentsus tema poolt kuulsaks kirjutatud emotsionaalsest intelligentsusest. Sotsiaalse intelligentsuse teooria kõige olulisemaks aluseks peab Goleman inimeste kalduvust suhtlemisele, meie n-ö valmidust
on olnud eesmärk, et temast saaks elumaja elamiseks. Eliise Kõre, 123934IATB, Filosoofia kodutöö Nr.6 Filosoofia ja substants Aristoteles 1. Millega tegeleb Aristotele järgi filosoofia; millised on oleva kaks põhilist tähendust Filosoofia uurib olemuse printsiipe ja põhjusi. Siiski peab ta ka juba varem olema tuttav printsiipide ja põhjustega. Ta uurib oleva üldist loomust. Teadusena uurib filosoofia seda kõige esimest, ehk siis seda millest kõik alguse saab ja millest kõik tuleneb ja mille läbi kõik muu oma nimetuse saab. Kokkuvõtvalt uurib filosoofia kõige oleva üldist loomust. Olev tähendab asja olemust või soos kvaliteeti või muud sarnast predikaati. Kui räägime asja olemusest, siis see väljendab tema substantsi. Teisele teingimusele saame vastuse, kui ütleme missugune asi on. 2
puhkust ja taastumisaega tootmistöö kõrval ka näiteks istuva kontoritöö puhul. 5 Joanna-Liisa Baumann Füsioloogilised ohutegurid FÜSIOLOOGILISED OHUTEGURID Vastavalt Eesti õigusaktidele kasutame antud valdkonna puhul sõnaühendit füsioloogilised ohutegurid. Käitledes füsioloogilisi ohutegureid laiema teadusena kasutatakse sõna ergonoomika.Ergonoomia on multidistsiplinaarne teadus, mis on suunatud töövahendite ja töötingimuste kohandamisele vastavalt inimese vajadusele, tema keha mõõtmetele, tööülesannetele, harjumustele, käepärasusele ja loogilisele üles ehitamisele. Harjumused, käepärasus ja loogilisus mängivad olulist rolli seadmete/töövahendite kasutamise juures (hädaseiskamisnuppude asukoht, tabloode asukohad, nuppude asukohad jms)
Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (ühised teadmised, mõisted, terminid, arusaama ja käsitlusviisid). Eristama hakati alles 19. saj lõpus kui geograafia kaht haru. Kahe eraldi teadusena hakati käsitlema alles 20. saj keskel. · Kooligeograafia(s õpetatakse läbisegi) · Loodus ja inimeste elu on tugevas seoses · Ruumilised teadmised - mõlemat geograafiat huvitavad objektide paiknemise ja vastastikuse asendiga seotud küsimused · Tihe koostöö kaartide koostamisel ja kasutamisel Erinevused: · Loodusgeograafia tegeleb loodusnähtustega, inimgeograafia inimtegevusega (erinevus on mitte kirjelduste vaid seletuste tasandil)
situatsioonis end kehtestama. On olukordi, kus alistuv käitumine on igal juhul eelistatud, sama on agressiivse käitumisega. Ennastkehtestav inimene käitub targalt ja kaalutletult. Tema tegevus ning selle võimalikud tagajärjed/tulemused on läbimõeldud enne tegutsema hakkamist. Sageli arvatakse ekslikult, et enesekehtestamine on psühholoogia keskne mõiste, millega on tegeletud sama kaua kui on eksisteerinud psühholoogia teadusena. Kahjuks on enesekehtestamist õigesti tõlgendatud alles viimased paarkümmend aastat. Kehtestamine isiklike õiguste ja tunnuste kõikvõimalikud sotsiaalselt aktsepteeritud väljendused. ( John Wolpe ja Arnold Lazarus, 1966) Selline definatsioon on sisuliselt üsnagi manipuleeriva iseloomuga ja iseloomustab hästi kogu senist arusaama ehk teisisõnu, kui oled lõvikarjas, siis pead jahtima nendega sama moodi.
Miks? - Rene Descartes püüdis järele jõuda küsimusele, kas on olemas sellist mõtlemisviisi, mis oleks tõene. Descartes'i tehtud pööre seisneb, et endale suunatud teadmine on eelistatud teadmise viis, mis on usaldusväärse ja tõekindla teadmise ainsaks aluseks. Ja seda kuna inimesel on võime kahelda. Tänu sellele võimele on võimalik laiendada eksimatuse põhimõtet ja hakata rajama tõest teadminst, arvas Descrates. 3.Miks arvas Immanuel Kant, et psühholoogias on eksperimentaalse teadusena võimatu? -Kanti arvates oli põhjus lihtne: psühholoogia ei suuda kontrollida nähtust, mida ta uurib. Sisevaatluse akt mõjutab ja moonutab vaimseid seisundeid ja isegi selles ei saa olla lõpuni kindel ja täpne. Kuid nagu näha, olid Kanti seisukohad siiski ekslikud. 4. Mida iseloomustab ,,maagiline" arv 7+-2? -See ongi inimese lühiajalise mälu mahu piirarv. 5.Mis on eristuslävi? -Seda nimetatakse minimaalset stiimuli väärtuste erinevust, mida vaatleja on suuteline
Eksamiküsimused (FLSE.00.216=FLSE.00.195) 1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika sisuvaldkond ei ole lihtsalt märgid, vaid märgitoime ehk semioos. Semiootika erineb semioosist nagu teadmine erineb sellest, mida teatakse. Semiootika on teadmine semioosist ehk teoreetiline käsitlus märkidest ja sellest, mida nad teevad.
ja kognitiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed suunad. · Biheiviorism (ingl k behaviour, am ingl k behavior- käitumine) psühholoogia suund, mis rajaneb tingitud reflekside uurimisel füsioloogias (Ivan Pavlov`i ja Vladimir Behterev`i tööd) ja eksperimentaalpsühholoogia rakendamisel loomade käitumise ning õppimise uurimises. Oluline daatum selles õpetuses- 1913.a, kui John B. Watson avaldas artikli, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Biheiviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade mõõdetav käitumine, teadvust eitatakse (teadvus ja kõik subjektiivne nim ,,mustaks kastiks"). Inimese käitumise uurimine taandub valemile S R (S- stiimul, R- reaktsioon). Probleemsituatsioonid lahendatakse katse-eksituse (proovide ja vigade) meetodiga. Loomkatsete tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmises. 1930.a sattus
Psühholoogias ei saa Kanti arvates rakendada matemaatikat, mis näitab, mil määral mingi teadusharu on teaduslik. Psühholoogia ei saa kunagi enamaks süstematiseerimiskunstist ega muutu kunagi päristeaduseks. Kant arvas ka, et psühholoogia ei saa ka eksperimentaalseks teaduseks, sest psühholoogia ei suuda kontrollida nähtust, mida ta uurib. Kanti seisukohad olid aga tuleviku seisukohalt ekslikud. 2.3 teadusliku psühholoogia tekkimine Psühholoogia iseseisva teadusena kujune välja 19.saj teisel poolel. Seda arengut võib vaadelda j´kui Kanti süngete ennustuste ümberlükkamist. Edasised sündmused näitasid, et 1. psühholoogia võib jõuda üldkehtivate tõdedeni 2. psüühika kirjeldamiseks saab rakendada matemaatikat 3. seda saab uurida eksperimentaalsete meetoditega. Willam Hamilton (1788-1856) leiutas katse,vastamaks küsimusele, mitu asja mahub korraga inimese teadvusesse ja sai tulemuseks, et maksimaalselt mahub teadvusesse korraga alla 7
. · Regionaalprojekteerimine tegeleb regioonisisese ruumilise korralduse täiustamisega, eriti aga otstarbeka maakasutuse kujundamisega regiooni piires. Regionaalprojekteerimisega tegelevad tavaliselt omaette asutused v6i firmad · Inirngeograafia ja keskkonnakaitse. Keskkonnakaitse aluseks on loodusvarade geograafia. Inimgeograafilisest vaatevinklist nõuab see loodusvarade mõistlikku (ka looduse seisukohalt m6istlikku!) kasutamist uuriva teadusena, siis ei tajuta neid probleeme enam keskkonnakaitselistena, vaid majanduslike v6i poliitilistena, m6nikord koguni regionalistika-alastena. Keskkonnakaitselise probleemi lahendus jaab alati poolikuks, kuid ta lõpetamist, mille juures ka inimgeograaf saab anda oma panuse, ei tajuta enam keskkonnakaitselise tööna. AJALUGU Filosoof T.S.Kuhn väitis, et igas teaduses kehtib tavaliselt üldiselt omaksvõetud paradigma,
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond IMMANUEL KANT Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 1. ELULUGU Immanuel Kant sündis Ida Preisimaal 22.04.1724 a. Köningsbergis (tänapäeval tuntud kui Kaliningrad) sadulmeistri pojana. Tema esivanemad olid arvatavasti pärit Sotimaalt. Ristimisel anti tulevasele filosoofile nimeks Emanuel. Immanueliks muutis ta selle hiljem ise, olles õppinud heebrea keelt. Kanti ema oli vaga kristlane, kes nõudis usulises elus ja ka kõiges muus täpsust ja rangust. Selle puritaanlikkuse ja ranguse ...
ühiskonna teadvustaja ja sotsiaalse reaalsuse konstrueerija. 1. Inimelu konstrueeritakse sotsiaalselt 1. tehnoloogia abil 2. tõlgendamise abil * 3. sotsiaaltöö abil 4. konflikti abil 2. Sotsioloogias uuritakse makrotasandil protsesse, mis puudutavad 1. üksikindiviidide elusid 2. ühiskonda tervikuna * 3. kindlat eluvaldkonda 3. August Comte kohaselt peab sotsioloogia positiivse teadusena 1. vältima negatiivset hinnangut ühiskonna arengust 2. sisaldama häid ehk positiivseid väärtusi 3. olema väärtustevaba ning objektiivne * 4. Sotsioloogia klassikalise arenguetapi puuduseks peetakse 1. Strukturalismi 2. Subjektivismi 3. Tehnokratismi 4. Dogmatismi * 5. Mesosotsioloogia tähistab 1. Moraalset sotsioloogiat 2. Keskastme sotsioloogiat * 3
hirmu ei tunne, siis ta on hulljulge, mis Aristotelese arvates õnne küll ei soodusta. Kui aga inimene liiga palju kardab, siis ta on arg. 5 Aristotelese loogika Aristotelest peetakse loogikateaduse rajajaks. Kindlasti tunti ja kasutati mõningaid loogikareegleid juba enne Aristotelest. Kuid Aristoteles oli esimene, kes rajas loogika süsteemse teadusena. Sõna "loogika" pärineb samuti kreeka keelest, kuid Aristoteles ise oma õpetust veel selle nimega ei kutsunud. Osa Aristotelese loogikaalastest mõtetest olid üldarusaadavamad ning need muutusid populaarseks, jäädes aastatuhandeiks loogikaõpetuse nurgakiviks. Seda osa Aristotelese loogikaalastest uurimustest tuntaksegi nime all Aristotelese loogika. Aristotelese loogikat ning selle edasiarendusi tuntakse ka nime all traditsiooniline loogika
1990-ndad: huvi tänapäeva folkloori vastu; arusaam, et rahvaluule ei ole minevikku kuuluv nähe ei ole kaduv, vaid muutuv kultuuriilming muutumisprotsess on pidev Kaasaegsetes rahvaluulekäsitustes seatakse esiplaanile rühma kogemus (rahvaluuleteaduse varasel kujunemisajal olid kesksed mõisted vana ja rahvas). Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". 2. Rahvaluule e folkloori mõiste ja uurimine rahvusvahelises kontekstis. Saksamaal oli nn teadus rahvast volkskunde. Venemaa geograafia, etnograafia Inglismaa folklore rahva teadmised 20 saj lõpul kesk/põhja-euroopas rahvakultuuri uuriva teadusena üldmõistet etnoloogia.
midagi võimaliku kasu pärast, see ütleb, et oeame seda tegema sest see on meie kohus Psühholoogia "teadus on organiseeritud teadmised, tarkus on organiseeritud elu" teadusena on psühholoogia võimatu, sest inimhinge mõistmine on inimesele võimatu, kuna kõik arutlused inimese kohta saavad alguse väitest "mina olen", mis on empiiriline mitte ratsionaalne väide. Seega saab psühholoogiat käsitleda empiirilise teadusena. Denis Diderot 1713 1784 5 oktoober 1713 Langres'I linnas Õppis jesuiitide kolleegiumis, hiljem Pariisi ülikoolis 1743 abiellus Antoinette Championiga alates 1746 aastast tegeles Entsüklopeediaga 1749 mõisteti artikli "kiri pimedatest nägijatele kasutamiseks" eest kolmeks ja pooleks kuuks vangi 1762 aastast oli kirjavahetuses Vene tsaarinna Katariina Iiga kes määras Diderot endale eluaegseks raamatukoguhoidjaks Looming: 46 Pensees pholosophiques - valik adorisme
seega pole meil selle kohta ka kindlaid teadmisi. Isegi loodusteadlased ja füüsikud ja kirjeldavad tegelikult teadvust, ehk kategooriaid mis meil mõtlemises esinevad. • Kategooriline imperatiiv – Eksisteerivad aprioorsed printsiibid, millele tugineb moraalsus. Isik peaks alati käituma vastavalt kategoorilisele imperatiivile, kuid see on tema vaba valik. Kui ta seda ei tee, kogeb ta süütunnet. • Psühholoogia võimatus eksperimentaalse teadusena – see ei esine füüsiliselt tajutava nähtusena. Tegelik teadvus on puhas mõte ja seetõttu ei saa seda mõista bioloogilise ja mehhaaniliste seaduste terminites. Romantism ja eksistentsialism Romantism • inimloomus kui tõeseim teadmiste allikas • rõhuasetus emotsioonidele ja instinktidele • inimene kui tervik. Indiviidi unikaalsus • hea elu definitsioon: inimene elab kooskõlas oma sisemise loomusega
Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud. Pole juhus, et kreeklased, erinevalt babüloonlastest ja egiptlastest, ei tegelnud matemaatikaga enam peamiselt praktilisest, vaid ka filosoofilisest huvist. Egiptuse ja Babüloonia matemaatika tegeleb vara jaotamisega, päranduste ja maksudega, ehitustehniliste arvutustega ja muu maisega. Lahendusmeetodid ei ole meetodid: nad seisnevad üksnes
Uurimistöö meetodid Teaduslikkus- andmed põhinevad konkreetsetel ja selgetel ,,tavadel" ning järeldused loogilisemad. Psühholoogia: · Teadus inimese käitumise üldistest seaduspärasustest (kas kinnisvaraturg uurib ka inimkäitumist? See definitsioon on liiga lai). · Psühholoogia killustatus: pole ühtegi ,,suurt teooriat", mis seletaks kõiki inimkäitumise aspekte. · Psühholoogiat iseseisva teadusena õigustab eelkõige see, et käitumist uuritakse teaduslike meetoditega ning seeläbi tekkinud teooriad toetuvad selgetele tõenditele. Mõned põhjused uurimistöö tegemiseks: · Uuringud ja katsed on kaasaegse psühholoogia lahutamatu osa. · Tõenduspõhine praktika: otsuseid tehakse teadlikult (mitte intuitiivselt), toetudes selgelt sõnastatud tõendusmaterjalile. · Rakenduspsühholoogiat ei saa vastandada teaduslikule psühholoogiale. Sobivam
omadusi. indeksiline suhe-märki interpreteeritakse sellisena seetõttu, et tema esinemine korreleerub mingil viisil tema objekti esinemisega.(kui kaks asja sinevad koos, nii, et üks viitab teisele. NT: kus suitsu, seal tuld.) Sümboliline suhe-idee ja sõna vormi vaheline suhe, nende vahel on seos. Näiteks kukk-kukeleegu, mitte pärismärgid vaid sümbolilised. Semioos on märgiprotsess, v märgiloomeprotsess SEMINAR! ( SILVI SALUPERE) Semiootika teadusena: Vana –Kreekas meditsiin, filosoofia -Augustinus-keskaja lõpu periood -John Locke 17.sajand-UUSAEG- Moodne teadus-Revolutsioon UURIMINE-teaduste institutsionaliseerimine. 60ndad-80ndad -Peirce -Saussure -Cassirer -Lotman -Eco -Sebeok( lingvist, tegeles loomade kommunikatsiooniga.)(Zoo-semiootika rajaja.) -Foucault -Kristeva -Greimas -Deleuze -Barthes 80ndad-90ndad -Deeley -M.Lotman TEADUS: -19-künenda sajandini oli teadus seotud naturaalse, füüsilise maailma uurimisega
1. Semiootika teadusena: semiootika aine ja põhiobjektid. Semiootika tekkis 1960ndate alguseks enam-vähem korraga Pariisis, Bolognas, Moskvas, Ameerikas ja Tartus, esimesena ameeriklane Thomas Sebeok. Semiootika aluseks on märgisuhted, mis muutuvad ning on ennustamatud. Iga märk on semioosise produkt. Kas kõik protsessid maailmas on semioosised või ainult mingi kindel osa? Lingvistilise suuna semiootikud panevad alumise läve kultuuri piirile. Filosoofilise koolkonna esindajad viivad selle oluliselt allapoole. Omne signum e signo: Semioosis ei katke, sellele eelneb ja järgneb semioosis (vt piiritu semioosis). Semiootika keskmes on arusaam, et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendav struktuur, mida hoiavad püsti märgid. Semioloogia - üldine teooria märkidest ja märgiprotsessidest. 2. Humanitaarne ja formaalne semiootika. Semiootika peasuunad. Semiootika on aluseks kõigile humanitaarteadustele, mis tegelevad tähenduse, kommunikatsiooni j...
Uurimistöö Juhatajad: Nadežda Minajeva Svetlana Atajants Maardu 2014 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS.....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu...................................................................................................................5 1.3.1. Dietoloogia antiikajas...............................................................................
vormis. Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud. Pole juhus, et kreeklased, erinevalt babüloonlastest ja egiptlastest, ei tegelnud matemaatikaga enam peamiselt praktilisest, vaid ka filosoofilisest huvist. Egiptuse ja Babüloonia matemaatika tegeleb vara jaotamisega, päranduste ja maksudega, ehitustehniliste arvutustega ja muu maisega. Lahendusmeetodid ei ole meetodid: nad seisnevad üksnes konkreetse ülesande konkreetses lahendamises; ei öelda isegi seda, et
materialistliku sisuga. Seejuures Spinoza liikumist substantsi atribuudiks ei pea. Inimene on olend, kelles ulatuvuse moodusele - kehale - vastab mõtlemise moodus - hing. Kuidas me ka vaatleksime inimest - kehalisena või vaimsena - mõlemal korral on inimene osa loodusest. Inimese psühholoogia, inimese kired ja soovid, käitumise motiivid ja eesmärgid on samasugune tunnetamise objekt nagu iga teinegi loodusnähtus (2: 162) SPINOZA EETIKAÕPETUS Eetika püüab Spinoza üles ehitada teadusena, mis tuletab oma normid mitte subjektiivseist hinnanguist, vaid inimese tegevuse objektiivseist seadusist. Spinoza "naturaliseerib" eetika. Ent Spinoza eetiline naturalism oli antihistoristlik, mehhanistlik, abstraktne. Spinoza käsitas inimest mitte olendina, kes kuulub ajaloolisse sotsiaalsesse süsteemi, vaid looduse "asjana". Spinoza lähendas psühholoogia meetodid mehhaanika ja füüsika meetoditele, taandas psüühika keerukuse ja mitmekesisuse kahele põhilisele lihtsale algele: 1
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked......................................................................................................................7 4.Vulkanismi kasulikkusest..........................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
