Arvepidamise ajalugu (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
R13KÕ1
Kristina Mägi
ARVEPIDAMISE AJALUGU
Essee
Õppejõud: Siiri Luts , Ma
Mõdriku
2013
Arvepidamise alguse aega ja põhjust täpselt ei oska keegi öelda, aga on palju fakte, mis tõestavad ja räägivad arvepidamisest kui pikaajalisest arengust. Teateid arvestuse kohta on saadud kunstiteostest , ütlustest, märkmetest ja teistest erinevatest allikatest.. Arvatakse, et arvepidamine sai alguse ligikaudu 10 000 aastat tagasi. Ilma arvepidamiseta ei oleks olnud ka majandusarengut. Tänapäeval on majandus niivõrd arenenud, et on väga huvitav teada, kust sai kõik alguse. Vaatame siis lähemalt majandusarengu ajalugu läbi aegade ja teeme järeldused.
Arvatavasti sai kõik alguse Lähis-Idast ehk umbes 8000 aastat e.m.a. Arvepidamine algas karja ja vilja lugemisest. Ürgajal muidugi ei olnud arvestust , kuid kui inimesed said jõukamaks ja tekkis vajadus pidada arvestust loomade ja vara suhtes, siis hakati pidama arvestust. Muinasajal oli arvepidamine staatiline, seega faktide fikseerimisel põhinev. Numbreid ei olnud, seega oli kasutusel loendamine . Linnade ja riikide tekkega tekkis vajadus statistilise arvepidamise järele. Arvude märkimine oli sümbolitega. Kasutati luid , keppe ja savipulki. Vajadusel eristada asju tulid kasutusele joonised, kuid lihtsam oli kasutada hieroglüüfe ja numbrimärke, mis olid erirahvastel erinevad. Abiks olid sõrmed ja tekkis kümnendsüsteem. Numbrisüsteemi arendajateks olid sumerid ja nad kasutasid erimärke, mida vajutati savitahvlitele. Muinasaja riikides esimeseks raamatupidamist reguleerivaks seaduseks võib pidada Hammurapi koodeksit. Kasutati liitintresside- ja korrutustabeleid. Arvepidamisega tegelesid üleskirjutajad, kes kirjutasid savitahvlitel. Kaubandustehingutega seoses tekkisid muinasajal juba nn arvepidamismeetmed. Egiptuses oli laoseisu arvestus. Muinasaja riikides koos papüüruse kasutuselevõtuga hakati pidama päevaraamatuid, kuhu kirjutati pilliroost kepikesega punase ja musta tindiga. Egiptuses oli krediidindus, era- ja templipangad, arved. Hiinas olid ametnikud ja kontrolörid, kes pidasid arvestusi. Ühed tegelesid sissetulekutega, teised väljaminekutega. Raamatupidamine koosnes alg- ja lõppbilansist, sissetulekutest, väljaminekutest ja inventuuridest. Arenes eelarveline raamatupidamine.
Keskajal oli arvestus täiuslikum. Tekkis kahekordne kirjendamine ja selle kasutuselevõtt. Tähtsaks kujunes Luca Pacioli, keda peeti majandusarengu isaks, kes avaldas 1494 aastal raamatu „ Summa de Arithmetica, Geometria , Proportioni et Proportionalita“ itaalia-ladina segakeeles, mis oli saanud oluliseks majandusarvestuses . Selle raamatuga algas memoriaali ehk päevaraamatu, žurnaali ja pearaamatu kasutamine. Deebeti ja kreediti vormis kanti andmed žurnaali, seega oli ta esimene süstematiseerija. Täiendasid juba hiljem Gerolamo Cardanolt kogumisandmikud, algebraliste võrrandite lahendamine, samuti hasartmängudest tõi ta välja petmismeetodid ja näiteks Simon van Stevin võttis kasutusele kümnendmurrud ja nimetas esmakordselt raamatupidamist teadusena ja väitis, et arvutus on peale mikrotasandit ka makrotasandil. Tekkis kontode klassifitseerimine, kuid bilansiskeemil paiknes veel passiva vasakul ja aktiva paremal pool. 17 sajandil Jacques Savary oli teine suur tegija ja tema teos, kus oli 1700 lehekülge, kus oli ka äriseadustik, jagas kontod analüütilisteks ja sünteetilisteks kontodeks, vara soetusmaksumuses , perioodilised inventuurid ja oli käibeandmiku koostaja . Gottfried Wilhelm von Leibniz tõi 17 sajandil suuri saavutusi matemaatikas ja füüsika valdkonnas. Daniel Defoe tegi firma, kus esimesena tuli kasutusele tööaja arvestus, asutas midagi haige- ja pensionikassa laadset ja tegi töötajatele koolitusi. Tema oskas arvestada täpselt toodete lisakulud ja palgakulud ning panustas kuluarvestusse. Carnegie tegi firma, oli edukas investor ja lõi tellimuspõhise kuluarvestussüsteemi. Majandussüsteem aina arenes ja toodi uusi uuendusi sisse, mida tehakse ka tänaseni.
Võttes arvesse eelmainitud, saame kokkuvõtvalt arvata keskaega majandusarengu progressiivseks ajaks, kus kujuneski tänaseni jõudnud algteadmistel põhinev ja edasiarenenud arvepidamine ehk raamatupidamine. Selgub , et kõik tuli majanduses juurde vajaduse põhiselt. Kaubanduse arenguga tuli majandusareng käsikäes kaasa. Täna on majandusareng niivõrd kõrgel tasemel. et saame väita, et täna oleks nende meetodite ja papüüruse kasutamine võimatu, seega aeg läheb edasi ja areng samuti. Oleme jõudnud automatiseeritud ja lihtsustatud arvestusteni erinevate programmidega, arvutite abiga ja selleta ei saaks vist täna hakkama ükski suurem ettevõtte. Tänaseks on ka kujunenud konkreetne süsteem igas valdkonnas, spetsiifika ja regulatsioonid . Era ning avalik kontroll on täiuslik ja õiguslik.

Kasutatud kirjandus

L.Alver,J. (2009). Finantsarvestus.Tallinna Raamatutrükikoda. Kasutamise kuupäev: 8. Oktoober 2013. a.